E-koolitused

Varjatud ohud: kuidas remonttööd võivad mõjutada hoone valve- ja ohutussüsteemide töökindlust

Ehitus- ja remonditööd toovad kaasa tolmu, liikumist, ümberkorraldusi süsteemides ning sageli ka elektritöid. Kui hoones on valve- ja ohutussüsteemid tuleb kindlasti enne remonti teavitada oma turva- ja hoolduspartnerit. Nii väldid ebamugavust ja põhjendamatuid kulusid. Väga paljud tulekahjud saavad samuti alguse just ehitustööde käigus.

Ehitustööd võivad oluliselt mõjutada häirete edastamist. Näiteks andurite tööraadius võib muutuda ja valveseadmed ei pruugi täita enam oma eesmärki. Paljud ohutussüsteemid, eriti suitsuandurid, on tundlikud keskkonnatingimuste muutustele, nagu tolm ja vibratsioon. Ehitustööde ajaks tuleb need kindlasti kinni katta, et vältida valeväljakutseid, mis põhjustab ebamugavust ja ka põhjendamatut rahakulu.

Foruse juhtimiskeskuse juht Rasmus Peterson kinnitab, et väga paljud patrullekipaaži väljasõidud on seotud just ehitus- ja remonttöödega. Klient pole enne tööde algust turvapartnerit teavitanud ja hiljem selgub kohapeal, et tegelikku ohtu pole. Eriti oluline on turvapartneri teavitamine objektidel, kuhu reageerib automaatselt päästeamet.

„Sageli ei vasta klient meie kõnele. Kui lähme kohapeale olukorda kontrollima, tuleb välja, et seal käib ehitustegevus. Tegemist on kliendi eksimusega ehk patrullekipaaži väljasõidu eest järgneb arve,“ räägib ta. Rikkesignaalide korral enamasti sireen kohapeal ei käivitu ning kliendil võib puududa ka teadmine, et häire on juba turvapartneri juhtimiskeskusesse edastanud.

Peterson toonitab, et lisaks turvapartnerile on väga oluline ehitustöödest teavitada samuti hoone kasutajaid. Kui ehitustööde käigus läheb süsteem häiresse, on inimesed teadlikud, et ilmselt on tegemist valehäirega.

Tuleohutussüsteemid – üha keerukamad

Valve- ja ohutusüsteemid on keerukamad kui me esmapilgul arvata oskame. Võime mõelda, et hoone ühes otsas on remont ja see ei mõjuta olulisel määral kaugemal paiknevaid ruume, kuid tegelikult töötab tuleohutusautomaatika koos teiste tuleohutussüsteemidega ühtse tervikuna. Ehituse käigus tuleb mõelda ka üldisele tuleohutusele.

Foruse ohutusteenuste valdkonna juhi Ahti Kuuse sõnul tuleks juba remonttööde projekteerimise etapis konsulteerida oma turva- ja ohutuspartneriga. „Väga paljud tulekahjud saavad alguse just ehitustööde ajal – lõhutakse elektrikaableid, ehitatakse tehnosüsteeme, lõigatakse metalli ja tehakse muid tuletöid. Tuletööde käigus lendavad kuumad sädemed, mis ettevaatamatuse korral kiirelt põhjustada põlengu,“ räägib Kuusk.

Tema sõnul näitab praktika, et süsteemide planeerimisel ja paigaldamisel tuleb ette olukordi, mille peale projekteerija ei pruugi tulla. Me ei saa eeldada, et projekteerija või süsteemide installeerida teab, kuidas toimivad erinevad süsteemid tervikuna. Ei peagi teadma. Siinkohal ongi suur roll turvapartneril, kes näeb suuremat pilti ja annab nõu.

Andurite kinni katmine ja seadmete ümberkorraldamine

Isetegemise vaimustus on võtnud meil objektidel väga suured mõõtmed, aga kindlasti ei tohiks Foruse ekspertide sõnul hakata nii ärihoonetes kui ka kodudes ise valvesüsteeme lahti võtma, suitsuandureid lahti kruvima ja tsoone välja lülitama. Enamik valvesüsteeme ja andureid töötab juhtmetega ja valede töövõtetega võib süsteemile kahju tekitada. Lisaks hakkab suure tõenäosusega süsteem kiirelt edastama rikketeateid.

Enne remondi alustamist saab turvasüsteemide hooldaja ja paigaldajaga läbi arutada, millised tööd tekitavad müra ja vibratsiooni, kas on vajadus seadmeid ajutiselt ümber paigutada või välja lülitada.

Kuuse sõnul on üsna levinud praktika, et klient palub suitsu- ja liikumisandurid ümber tõsta alles siis, kui ehitusmehed on juba objektil toimetamas. „Eeldatakse, et tehnik on valmis paari minutiga kohe reageerima.“

Valehäirete vältimiseks tuleks remondi ajal katta andurid ajutiselt kaitsekottide või -katetega.  Soovitus on andurid samuti tähistada, et töömehed neid kogemata ei kahjustaks. Vajadusel saab ajutised andurid paigaldada piirkondadesse, kus algsed seadmed on eemaldatud või kaetud.

Ahti Kuusk näeb oma praktikas, et tihti jäetakse suitsuanduritele katted terveks remondiperioodiks peale ja arvatakse, et niikuinii ehitusperioodi ajal midagi ei juhtu. „Tegelikult tuleks katted eemaldada iga päev peale ehitustööde lõppu ja need järgmisel päeval tagasi panna, kui töö peale hakkab. Kui midagi peaks töövälisel ajal juhtuma, siis kinniteibitud andur meile tulekahjust teadet ei anna,“ nendib ta.

Rasmus Peterson rõhutab, et ehitustööde planeerimisel peaks mõtlema, kas ja kui kauaks võib tehniline valve või videovalve jääda ilma toiteta ning kas on vaja näiteks valvekeskuse akule lisada täiendav toide. Pikema voolukatkestuse korral peaks hiljem lisaks süsteemi üle kontrollimisele kindlasti üle vaatama ka aku seisukorra.

„Näeme, et kliendi jaoks tundub remonttööde ajaks valve planeerimine tihti tüütuna ja lihtsam on patrulli reageerimine ehitusperioodiks üldse lõpetada. Me seda kindlasti ei soovita,“ nendib Peterson. Teadlikumad kliendid lahendavad olukorrad sageli nii, et näiteks tööajal häiretele ei reageerita, aga öösel jätkub teenus tavapärases rütmis.

Ajutisest saab igavene

Paraku näevad Foruse tuleohutuseksperdid oma praktikas üsna palju, kui klientidel annavad tuleohutussüsteemid pidevalt häireid. Selle asemel, et kutsuda hoolduspartner või tehnik murekohta lahendama, lülitatakse ise häirete vältimiseks osad tsoonid ATS-süsteemis lihtsalt välja. See on otsene turvarisk.

Inimene objektil võib esmapilgul mõelda, et teeb seda korraks, aga esmapilgul ajutisest võib saada kiiresti igavene. Ahti Kuusel on oma tööpraktikas mitu sellist näidet, kus väljalülitatud süsteemi tõttu ei edastanud tulekahju korral häiret ja kui inimesed poleks majas tuld märganud, oleks hoone maani maha põlenud.

„Teame, et kaubanduskeskuseid külastab igapäevaselt palju inimesi. Kui seal pole töötavaid süsteem, on see väga suur risk. Kui kliendil on mure pidevate valehäiretega, tuleb analüüsida, mis neid põhjustab. Vahepeal võib olla lahendus väga lihtne ja piisab mõne anduri ümbertõstmisest või vahetamisest,“ nendib Kuusk.

Ohutus- ja valvesüsteemid peale remonti

Pärast remonditööde lõppu tuleks kindluse huvides taas kutsuda kohale turvapartner, kes saab kontrollida süsteemide töökindlust ja veenduda, et kõik seadmed on õigesti paigaldatud ja töötavad. Võibolla on vajadus süsteeme uuesti häälestada ja testida. Kõik ümberkorraldused tuleb kanda ka süsteemide hoolduspäevikusse.

Lisaks tuleb kontrollida, kas remondiga on muudetud ruumiplaneeringut nii, et andurite tööulatust tuleb kohandada (näiteks on ehitatud uued vaheseinad ja mööbel on ümber paigutatud).

Kui hoones remonttööd on ulatuslikumad, tuleb suure tõenäosusega täiendada ka tulekahju korral tegutsemise plaani ning evakuatsiooniskeeme.

Ehitustöödel tuleb meeles pidada ka seda, et ehitama peab vastavalt tuleohutusnõuetele. Kõiki süsteeme ei pea alati uueks ehitama, sest teinekord saab vana ja uue targalt kokku integreerida. Selleks on sageli vaja tuleohutuseksperdi nõu.

„Tuleohutussüsteemid on tänasel päeval oluliselt keerukamad kui kümme aastat tagasi ning süsteeme juhitakse automaatselt alade põhiselt. Olen puutunud üsna paljudel objektidel kokku sellega, et remondi käigus ei mõelda terviklahendusele ja hiljem tuleb väga palju vigu parandada. Süsteemi peab olema ka lihtne kasutada,“ räägib Kuusk.

Seega tuleb tema sõnul alati pidada meeles, et turvalisus seisneb nii seadmetes kui ka töötajates, kes neid päriselt oskavad kasutada.

Kokkuvõtteks, remont on hoone jaoks paratamatu, kuid valve- ja ohutussüsteemide töökindlus ei tohi selle all kannatada. Et vältida valehäireid, kahjustusi ja turvariske, tuleb kõikide süsteemide ning nende töökindlusega arvestada juba ehituse planeerimisel. Siinkohal on oluline ehitaja, kliendi ja turvapartneri koostöö.

Muud uudised Vaata kõiki

Veel põnevat lugemist.

Milline näeb täpsemalt välja rannavalvuri igapäevatöö?

Ekstreemsed ilmastikuolud mõjutavad valveseadmete tööd: nõuanded, kuidas end ebamugavuste eest kaitsta?

Rally Estonia süda peab alati tuksuma turvaliselt: kuidas maandatakse riske ja ollakse alati mitu sammu ees?