Tuulisemad sügisilmad on vaikselt saabumas ning koos nendega saavad hoogu juurde ka lohe- ja tiivasurfarite tegemised. Rannavalve tuletab aga meelde, et avalikes randades tuleb veespordiga tegeledes arvestada teiste rannalistega ning kasutada selleks sobivaid alasid.
Foruse rannavalve projektijuhi Allan Järvine sõnul tunnevad kogenud lohesurfarid üldjuhul kohalikke olusid ja ohutusreegleid hästi, kuid ikka tuleb ette olukordi, kus varustusega minnakse alale, kus samal ajal viibib palju teisi rannalisi. „Lohesurf on väga äge spordiala ja valdav osa harrastajatest teab hästi, kuidas ohutult tegutseda. Probleem tekib siis, kui suure lohe ja pikkade liinidega hakatakse toimetama ujumisalal või rahvarohkes rannas. Tugeva tuulega võib olukord muutuda väga kiiresti ning siis ei pruugi enam olla võimalik kõike kontrollida,“ selgitab Järvine.
Lohesurfi varustus vajab nii ülesseadmiseks, õhkutõusuks kui ka maandumiseks palju vaba ruumi. Kõrvaltvaatajale ei pruugi võimalik oht alati nähtav olla – pikad loheliinid võivad sattuda teiste rannaliste teele ning tugev tuuleiil võib sõitjat või tema varustust ootamatult liikuma panna.
Järvine sõnul on positiivne, et kogenumad harrastajad hoiavad sageli ka ise rannas toimuval silma peal ning kutsuvad vajadusel vähem kogenud sõitjaid korrale. „Tõsisemad tegijad tunnevad oma ala riske väga hästi ja meie kogemus näitab, et nad sekkuvad ka ise, kui näevad kedagi ohtlikult käitumas. Keerulisemad on olukorrad, kus inimene tuleb randa, näeb head tuult ja tahab võimalikult kiiresti vette saada, mõtlemata sellele, kas valitud koht selleks üldse sobib,“ ütleb Järvine.
Kui igaüks valib enda tegevuseks sobiva ala ja arvestab teiste inimestega, mahuvad kõik kenasti ühte randa ära.
Avalikus rannas tuleks enne varustuse ülespanekut hinnata, kui palju on rannas teisi inimesi ning kas selles rannas on veespordiks ette nähtud eraldi ala. Ujumisaladel ja tihedalt rannalistega täidetud piirkondades tuleks lohe- ja tiivasurfi harrastamisest hoiduda ning valida selleks sobivam koht.
Rannavalve soovitab lohe- ja tiivasurfaritel:
- kasutada võimalusel veespordiks ette nähtud alasid,
- hoida ujumisaladest ja rannalistest piisavat vahemaad,
- arvestada, et lohe õhkutõusuks ja maandumiseks on vaja suurt vaba ala.
Samuti tuleb jälgida tuule tugevust ja suunda ning hinnata ausalt enda oskusi.
Järvine rõhutab, et eesmärk ei ole veespordiharrastajaid rannast eemale tõrjuda. „Rand on kõigile. Seal peaksid turvaliselt hakkama saama nii ujuja, väikeste lastega pere kui ka veespordiharrastaja. Kui igaüks valib enda tegevuseks sobiva ala ja arvestab teiste inimestega, mahuvad kõik kenasti ühte randa ära.“
Surfiliit: probleem ei ole igapäevane, kuid üks juhtum võib olla liiast
Eesti Lohe- ja Tiivasurfi Liidu juhi Riho Mikko (üleval fotol, autor Ain Luik) sõnul ei ole ebasobivates või liiga rahvarohketes kohtades sõitmine Eesti surfikogukonnas õnneks igapäevane probleem. Samas võivad üksikud juhtumid mõjutada tugevalt nii ohutust kui ka kogu ala mainet. „Lohe- ja tiivasurf on spordialad, mis vajavad enda ümber ruumi ning teiste rannakasutajatega arvestamist. Rahvarohketes ujumisalades või piirkondades, kus vees viibib palju inimesi, ei ole nende alade harrastamine sobiv ning selliseid olukordi tuleb vältida,“ ütleb Mikko.
Tema sõnul on risk suurem eelkõige algajate puhul, kellel pole veel piisavalt kogemust keskkonna hindamisel, varustuse kontrollimisel ja võimalike ohtude ennetamisel. Samas ei ole kogemus automaatne garantii. „Ka kogenud harrastajad võivad teha valesid otsuseid või hinnata olusid valesti. Ohutu käitumine sõltub eelkõige suhtumisest ja vastutustundest,“ sõnab Mikko.
Ohutu käitumine sõltub eelkõige suhtumisest ja vastutustundest.
Mikko kinnitab rannavalve tähelepanekut, et kogenumad sõitjad aitavad kogukonnas ohutust hoida. Tema sõnul annavad nad rannas sageli nõu, aitavad hinnata olusid ning juhivad tähelepanu võimalikele ohtudele. Väiksemad eksimused lahendatakse sageli omavahelise vestlusega juba enne, kui neist jõuab kujuneda ohtlik olukord.
Kõige olulisem on Mikko sõnul hoida eemale tähistatud ujumisaladest ja inimestest vees ning valida stardi- ja maandumisala nii, et see ei ohustaks teisi rannalisi. „Kui tingimused on keerulised või rand on rahvast täis, tuleb valida teine koht või teine aeg. Turvalisus peab alati olema olulisem kui soov vette minna,“ rõhutab ta.
Algajatel soovitab liit alustada professionaalse koolitaja käe all, sest lisaks sõidutehnikale on oluline õppida hindama ilmaolusid, riske ja enda võimeid.
Mikko hinnangul aitavad turvalisusele kaasa ka selged infotahvlid ja kohapealsed tähistused ning kohalike omavalitsuste, rannavalve, surfikoolide ja harrastajate koostöö. „Avalik rand on jagatud ruum ning selle turvaline kasutamine eeldab kõigilt vastutustundlikku käitumist,“ võtab Mikko kokku.
