Hoone tuleohutusele mõeldes vaadatakse sageli esimesena seda, mis toimub hoone sees – kas evakuatsiooniteed on vabad, tulekustutid kontrollitud ja tulekahjusignalisatsioon töökorras. Sama oluline on aga see, mis toimub hoone ümber.
Päästeamet tuletas tänavu ettevõtetele meelde põlevmaterjalide ja gaasiballoonide ladustamise ning parkimisalade paiknemise nõudeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et ladustamine ja parkimine oleksid hoone ümbruses läbi mõeldud ning ei suurendaks tulekahju korral ohtu ega takistaks päästetöid.
Foruse ohutusteenuste juhi Ahti Kuuse sõnul tasub hoone omanikel ja halduritel oma territoorium aeg-ajalt värske pilguga üle vaadata. „Kõige levinum murekoht on jäätmekonteinerite paigutamine hoone akende alla või vastu hoone seina. Tootmishoonete ja kaupluste juures näeme sageli ka seda, et euroaluseid ja muud puidust põlevmaterjali ladustatakse otse hoone seina ääres,“ toob Kuusk näiteid.
Põlevmaterjali ei saa ladustada suvalisse kohta
Põlevmaterjali ladustamisel tuleb arvestada selle kaugusega hoonest. Päästeameti infokirjas viidatud nõuete järgi peab põlevmaterjali ladustamise koht olema elu- või töökohaga hoonest ohutus kauguses.
Kui ohutut kaugust ei ole muul viisil tõendatud, tuleb põlevmaterjali hoida vähemalt nelja meetri kaugusel süttiva pinnakihiga hoone välisseinast ning vähemalt nelja meetri kaugusel ustest, akendest ja muudest avadest. Mittesüttiva pinnakihiga, näiteks kivist, betoonist või metallist välisseina puhul võib materjali paigutada vastu seina, kuid neljameetrine vahe peab jääma ukse, akna või muu ava suhtes.
Teatud väikeses koguses põlevmaterjali võib hoone läheduses hoida ka erandina. Näiteks toob Päästeamet välja kuni ühe ruumimeetri küttepuid või kuni 80 liitrit klaasipesuvedelikku, kui need on kaanega suletavas metallkastis või konteineris ning ei takista evakuatsiooni.
Seega tasub üle vaadata näiteks hoone seina äärde kogunenud kaubaalused, pappkastid, jäätmed, küttepuud või muu põlev materjal. Ka ajutiselt valesse kohta jäetud materjal võib tulekahju korral soodustada tule levikut või raskendada hoonest väljumist.
Ka gaasiballoonide asukoht peab olema läbi mõeldud
Kuigi gaasiballoon ise ei põle, on selle sisu süttiv ja ohtlik. Seetõttu käsitletakse Päästeameti infokirja järgi gaasiballoone koos kapiga tuleohutuse seisukohast põlevmaterjalina.
Alla 500-kilogrammise arvestusliku gaasikoguse puhul peab gaasiballoonikapp paiknema vähemalt nelja meetri kaugusel hoone välisseina uksest, aknast või muust avast. Süttiva pinnakihiga välisseina puhul tuleb hoida vähemalt nelja meetri kaugust ka seinast endast. Mittesüttiva välisseina korral võib kapi paigutada vastu seina, kuid hoone avadest peab vajalik kaugus säilima.
Üle 50 kilogrammi vedelgaasi väljas hoidmisel tuleb balloonid paigutada lukustatavasse kappi. Suuremate gaasikoguste puhul rakenduvad juba täiendavad nõuded ning vajalikud kaugused sõltuvad ladustatava gaasi kogusest ja ümbritsevatest objektidest.
Parkimine ja laadimiskohad vajavad samuti tähelepanu
Tähelepanu tasub pöörata ka sellele, kuhu sõidukid hoone ümbruses pargitakse.
Päästeamet rõhutab, et sõidukeid tuleb parkida selleks ettenähtud ja tähistatud kohtades ning parkimine ei tohi tekitada lisaohtu, takistada evakuatsiooni ega raskendada päästetööd.
Kuuse sõnul tuleks tänapäeval eraldi läbi mõelda ka elektrisõidukite laadimiskohtade paiknemine. „Laadimispunkti ei ole mõistlik rajada vahetult evakuatsiooniukse ette ega kohta, kus tulekahju võiks kergesti hoonele levida. Asukoha valikul tuleb arvestada nii hoone kaitse kui ka inimeste ohutu väljumisega,“ selgitab ta.
Eriti tähelepanelik tuleb olla plahvatusohutsoonides.
Sama põhimõte kehtib tavaparkimise puhul: igapäevaselt mugavana tunduv parkimiskoht võib muutuda probleemiks, kui sõiduk jääb päästeteele, hoone väljapääsu ette või kohta, kuhu päästemeeskonnal peab olema vaba juurdepääs.
Eriti tähelepanelik tuleb olla plahvatusohutsoonides, näiteks LPG mahutite, kütusemahutite täitmiskohtade või tankurite läheduses, kus ei ole lubatud parkida ega ladustada põlevmaterjali.
Mida võiks hoone ümbruses ise üle kontrollida?
Esimese kontrolli saab hoone omanik või haldur teha ka ise. Kuusk soovitab alustada välisest ohutusest: vaadata üle, kus pargivad autod, kuidas ladustatakse jäätmeid ja põlevmaterjali ning kas hoone tuleohutuse eest vastutavad inimesed on määratud ja teavad oma ülesandeid.
Tasub kontrollida, kas:
- hoone seinte ääres, uste või akende läheduses ladustatakse põlevmaterjali;
- gaasiballoonid ja gaasiballoonikapid paiknevad nõuetekohases kohas;
- evakuatsiooniteed ja väljapääsud on vabad;
- sõidukid pargitakse ainult selleks ette nähtud kohtadesse;
- parkivad autod või ladustatud materjalid ei takista päästemeeskonna juurdepääsu;
- territooriumile pole aja jooksul tekkinud uusi ladustamis- või parkimiskohti, mida hoone algses lahenduses ette nähtud ei olnud.
Oluline on arvestada, et Päästeameti infokiri annab üldised põhimõtted. Erilahendused tuleb käsitleda ja kooskõlastada projekti raames ning nii põlevmaterjali ja ohtlike ainete ladustamine kui ka parkimisega seotud lahendused peavad olema projektis läbi mõeldud.
Kui nõutud ohutusvahemaasid ei ole võimalik tagada, ei tähenda see automaatselt, et lahendus on võimatu. Sellisel juhul tuleb kasutada täiendavaid ohutusmeetmeid. Päästeamet toob ühe võimalusena välja näiteks hoone välise sprinklersüsteemi, mis aitab tulekahju algfaasis hoone välisseina jahutada ning tule levikut piirata. Konkreetne lahendus sõltub aga hoonest ja olukorrast ning tuleb eraldi läbi projekteerida.
Hoone kasutus muutub, tuleohutus peab muutustega kaasas käima
Isegi kui hoone ja territoorium olid valmimise ajal korrektselt kavandatud, ei pruugi algne tuleohutuslahendus aastaid hiljem enam tegeliku kasutusega kokku minna. Muutuda võivad nii parkimiskorraldus, ladustamiskohad kui ka hoone enda kasutus.
Kuuse sõnul on eriti oluline tähelepanu pöörata olukorrale, kus muutub hoone kasutusviis. „Erinevate kasutusviisidega kaasnevad erinevad riskid ja sellest tulenevalt ka erinevad tuleohutusnõuded. Kui hoone kasutus on oluliselt muutunud, tasub üle vaadata ka see, kas senised tuleohutuslahendused on endiselt sobivad,“ ütleb ta.
Kui nõutud ohutusvahemaasid ei ole võimalik tagada, ei tähenda see automaatselt, et lahendus on võimatu.
Kuusk rõhutab, et tuleohutus ei koosne ainult tehnilistest lahendustest. Sama oluline on see, kas inimesed teavad, kuidas ohuolukorras käituda. „Ohutus hoones tekib kolme asja koostoimel: hoone ja selle tehnilised süsteemid, inimesed ja nende väljaõpe ning neid kahte ühendav töökorraldus ja dokumentatsioon,“ selgitab Kuusk. „Seetõttu tasub aeg-ajalt ka töötajatelt kontrollküsimusi küsida. Nii saab üsna kiiresti aimu, kas vajalikud teadmised on päriselt olemas.“
Kui sinu hoone kasutus, ladustamiskohad või parkimiskorraldus on aja jooksul muutunud või tekib küsimus, kas olemasolev lahendus vastab tuleohutusnõuetele, aitab Foruse ohutusspetsialist olukorra üle vaadata ja vajadusel sobiva lahenduse leida.
Võta meiega ühendust ja lepime kokku tuleohutuse ülevaatuse.
Lugu ilmus algselt Äripäeva Kinnisvarauudistes.
