Ettevõtete territooriumid peidavad endas palju tuleohutusriske – kuidas neid maandada enne, kui käib päriselt „pauk“?

Rannavalve teenuse osutamisel (vetelpäästja kutsetunnistus heaks tavaks ja soovitus).
Ujulas või veepargis täiendava turvalisuse tagamiseks
Spaahotellides rahvarohketel perioodidel (koolivaheajad jne) – kindlus ja inimeste turvalisus.
Rahvaspordivõistlused, mis sisaldavad ujumist.
Ettevõtte või asutuse suvepäevadel, kui lähedal on veekogu.
Ohutuse ja turvalisuse eest vastutava ettevõttena pakume rannavalve ja vetelpääste teenust. Teeme samuti vetelpääste koolitusi. Tulevased vetelpäästjad saavad Forusest põhjalikud teadmised ja praktika, kuidas ära tunda ohuolukordi, neid ennetada ja vajadusel inimest päästa.
Veeõnnetused juhtuvad tavaliselt halbade asjaolude kokkusattumisel ja erinevate eksimuste tagajärjel. Ennetus on esmatähtis.
Iga aasta pöörduvad paljud ettevõtted ja asutused Foruse poole. Näiteks koolivaheaegadel on tihti vaja ujulastesse ja spaadesse lisajõudu. Tavapäraseks on saanud ka vetelpäästja kutsumine ettevõtete suvepäevadele, kui läheduses on veekogu.
Meil on kutsetunnistusega vetelpäästjad ja pakume rannavalveteenust. Iga aasta kohtab meie rannavalvureid mitmetes randades üle Eesti.
Randades on tavapärane, et lisaks ennetusele ja päästmisele tuleb hoolitseda avaliku korra eest ning aidata leida kaduma läinud lapsi. Lisaks tuleb anda esmaabi. Vetelpäästjal on lisaks päästmisele ja esmaabi andmise oskusele teadmised ka psühholoogiast – ohuolukorras võivad inimesed käituda väga ootamatult ja vetelpäästja peab olema kõigeks valmis.
Rannaliste heaolu tagamine ja järgmine, et kõik täidaksid eeskirju (avalikus korras alkoholi ei tarbita, ujuda võib ainult ettenähtud kohas jne).
Rannavalvuril peab olema valmisolek uppumisohtu sattuvat inimest päästa. Lisaks tuleb anda marrastuste ja kergemate vigastuste korral esmaabi.
Iga-aastane probleem on joobes rannalised, kes kipuvad vette minema.
Rannavalvuri jaoks on paraku tavapärane, et lapsed satuvad mänguhoos üksi vette või lähevad vanemate tähelepanematuse tõttu rannas ekslema.
Suuremates randades kipuvad inimesed rannamõnusid nautides oma asju kaotama.
Rannavalve registreerib vee- ja õhutemperatuuri ning inimeste arvu suplerannas iga päev vähemalt kolmel korral päevas kogu suplushooaja vältel.
Koolitame rannavalvetöötajaid ja tulevasi vetelpäästjaid. Koolitus annab baasteadmised ning sisaldab teoreetilist osa ja praktilisi harjutusi, kuidas inimest erinevates olukordades päästa. Koolitajad on pikaajalise kogemusega ja neil on erialane väljaõpe
Kui vetelpäästja soovib kutsetunnistust (tingimus paljude suuremate randade puhul), tuleb teha eksam Eesti Turvaettevõtete Liidus.
Peame Foruses oluliseks iga aasta oma inimesi uuesti koolitada, et kontrollida teadmisi ja mängida läbi erinevaid ohuolukordi. Nii oleme kindlad, et meie vetelpäästjad on oma tööks sajaprotsendiliselt valmis.