Mõõdetav ja võrreldav arusaam oma ettevõtte või organisatsiooni keskkonnamõjust.
Ülevaade, mis on suurimad süsiniku jalajälje mõjutajad.
Selge mõõdik, mille vähendamise saate seada keskkonnamõjude kärpimisel eesmärgiks.
Mõjuala 1 alla arvestatakse otsene heide, mis pärineb organisatsiooni omanduses või kontrolli all olevatest heiteallikatest ja tegevustest, sealhulgas:
Mõjuala 2 alla arvestatakse kaudne heide, mis tuleneb organisatsiooni poolt sisse ostetud ja tarbitud energia tootmisest.
Kogu ülejäänud kaudne süsinikuheide, mis tekib organisatsiooni väärtusahelas ülespoole või allapoole suunatud tegevuste tagajärjel. Kolmanda mõjuala süsinikuheite põhjustajad on tugevas sõltuvuses organisatsiooni tegevusalast ja enamasti moodustab just skoop 3 kuuluv süsinikuheide valdava osa kogu organisatsiooni süsiniku jalajäljest olles samas ka kõige keerukam arvutada. Seetõttu ei ole mõjuala 3 arvutused hetkel veel väga laialt levinud.
Mõjuala 1
Mõjuala 1 alla arvestatakse otsene heide, mis pärineb organisatsiooni omanduses või kontrolli all olevatest heiteallikatest ja tegevustest, sealhulgas:
Mõjuala 2
Mõjuala 2 alla arvestatakse kaudne heide, mis tuleneb organisatsiooni poolt sisse ostetud ja tarbitud energia tootmisest.
Mõjuala 3
Kogu ülejäänud kaudne süsinikuheide, mis tekib organisatsiooni väärtusahelas ülespoole või allapoole suunatud tegevuste tagajärjel. Kolmanda mõjuala süsinikuheite põhjustajad on tugevas sõltuvuses organisatsiooni tegevusalast ja enamasti moodustab just skoop 3 kuuluv süsinikuheide valdava osa kogu organisatsiooni süsiniku jalajäljest olles samas ka kõige keerukam arvutada. Seetõttu ei ole mõjuala 3 arvutused hetkel veel väga laialt levinud.
Viisid oma organisatsiooni süsiniku jalajälje vähendamiseks on individuaalsed ja sõltuvad sellest, mis on suurimad jalajälje tekitajad. Küll aga on olemas mõned üldised põhimõtted, millest lähtudes saab pea iga ogranisatsioon oma jalajälge vähendada:
Loo võimalused vähemalt osa tarbitavaks elektrienergiast ise toota kasutades selleks näiteks päikesepaneele. Ülejäänud vaja minev energia osta roheenergiana, mille tõestuseks küsi oma elektrimüüjalt ka päritolusertifikaat.
Leia võimalusi, kuidas vähendada äritegevuses selliste transpordivahendite kasutamist, mis vajaksid tööks fossiilkütuseid. Eelista elektrisõidukeid või püüa leida viise, kuidas liigelda nt jala või ühistransporti kasutades.
Jahutus- ja külmutusseadmetesse vali võimalikult väikese keskkonnamõjuga F-gaasid. Jahutus- ja kütteseadmete puhul võtta appi nõustajad, et leida just enda hoonesse sobivaim ja tervikuna väiksema jalajäljega lahendus.
Loo võimalused vähemalt osa tarbitavaks elektrienergiast ise toota kasutades selleks näiteks päikesepaneele. Ülejäänud vaja minev energia osta roheenergiana, mille tõestuseks küsi oma elektrimüüjalt ka päritolusertifikaat.
Leia võimalusi, kuidas vähendada äritegevuses selliste transpordivahendite kasutamist, mis vajaksid tööks fossiilkütuseid. Eelista elektrisõidukeid või püüa leida viise, kuidas liigelda nt jala või ühistransporti kasutades.
Jahutus- ja külmutusseadmetesse vali võimalikult väikese keskkonnamõjuga F-gaasid. Jahutus- ja kütteseadmete puhul võtta appi nõustajad, et leida just enda hoonesse sobivaim ja tervikuna väiksema jalajäljega lahendus.
Mõned organisatsioonid võivad seada eesmärgiks saada süsinikuneutraalseks. Enamasti ei ole oma emissioonide nulli viimine võimalik ning vajalik on vähemalt teatud osa sellisel juhul nö kompenseerida. Selleks on nii Eestis kui maailmas kasutusel mitmeid erinevaid viise alustades puude istutamise ja ringmajanduse toetamisest kuni taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamiseni. Leia enda jaoks vajadusel sobiv viis ja veendu, et kompenseerimist suudetakse ka pädevate sertifikaatidega tõestada.
Loe lähemalt nn vabatahtlikust süsinikuturust.
Hetkel ei ole süsiniku jalajälje arvutamine kohustuslik. Kohustuslikuks muutub see suurettevõtetele Kestlikkusaruandluse direktiivist tulenevalt aastast 2025, mil tuleb koos majandusaruandega esmakordselt esitada ka ESG raport 2024. aasta kohta.
GHG Protocol arvestab süsinikdioksiidi (CO₂), metaani (CH₄), dilämmastikoksiidi (N₂O), fluorosüsivesiniku ühendeid (HFC), perfluorosüsiniku ühendeid (PFC), väävelheksafluoriidi (SF₆) ja lämmastiktrifluoriidi (NF₃).
Käesoleval hetkel ei ole Eestis paika pandud süsiniku jalajälje norme või võrdlusskaalasid, mistõttu on täna lihtsalt numbrit vaadates keeruline hinnata, kas jalajälg on suur või väike. Küll aga hakkavad järk-järgult tekkima võrdlusbaasid sarnaste ettevõtete või tegevusvaldkondade pinnalt, millele toetudes on paremad võimalused hinnata ka enda organisatsiooni jalajälge võrrelduna teistega. Sellest olenemata on jalajälje arvutamine mõistlik, kuna annab hea ülevaate, mis on jalajälje tekkimisel kõige suuremad mõjurid, võimaldab seada eesmärgi jalajälje vähendamiseks ning tekitab harjumuse tegeleda enda jalajälje mõtestatud ja järjepideva vähendamisega.
