WRC Delfi Rally Estonia ajal kogunevad Lõuna-Eesti teede äärde tuhanded rallifännid, kelle käitumisel on võistluse turvalises kulgemises väga suur roll. Korraldajate ja turvapartnerite sõnum on lihtne: rallit on soovituslik jälgida ametlikelt publikualadelt, turvatöötajate juhiseid tuleb võtta tõsiselt ning parema foto või video nimel ei tasu enda elu ja tervisega riskida.
Rally Estonia tegevjuhi Janno Siitani sõnul on publikuohutuse kõige olulisem põhimõte see, et rallit vaadatakse korraldaja määratud aladelt. Need kohad ei ole valitud juhuslikult. Publikualade planeerimisel arvestatakse raja iseloomu, nähtavust, võimalikke väljasõidualasid, inimeste liikumist ja seda, kuidas vajadusel abi kohale jõuab.
Ametlik publikuala ei tähenda seega ainult head vaadet, vaid ka läbimõeldud lahendust, kus pealtvaatajate paiknemine on ohutuse seisukohast hinnatud. Samal ajal võib mõni koht, mis tundub raja ääres ahvatlev ja pildistamiseks ideaalne, olla tegelikult üks ohtlikumaid.
Keeluala ei ole soovitus
Ralli eripära on kiirus ja ettearvamatus. Auto võib eksida trajektoorilt, pidurdusmaa võib muutuda, tehnika võib alt vedada või võib sõitja sattuda olukorda, kus masin liigub sinna, kuhu pealtvaataja seda oodata ei oska. Just seetõttu ei saa raja ääres lähtuda ainult oma sisetundest.
Siitani sõnul kipuvad pealtvaatajate tavalisemad eksimused olema seotud sooviga saada parem vaade või parem kaader. Inimene astub mõne meetri võrra edasi, liigub lindi taha või jääb seisma kohta, mis on tegelikult keeluala. Ralli kontekstis võivad ka mõned meetrid olla määrava tähtsusega.
Sama rõhutab Foruse lühiajaliste turvateenuste valdkonnajuht Priit Pärgmaa. Tema sõnul on rajajulgestajate peamine ülesanne ohtlikke olukordi ennetada, mitte alles tagantjärele reageerida. Rajajulgestaja, kes palub inimesel edasi liikuda või keelualast lahkuda, ei tee seda kellegi elamuse rikkumiseks, vaid selleks, et inimene ei satuks kohta, kus tal ei ole piisavat kaitset ega taganemisvõimalust.
Rajajulgestus rallil erineb paljudest teistest suurüritustest just keskkonna tõttu. Kui kontserdil või staadionil on publik enamasti piiritletud alal, siis ralli toimub pikkadel teelõikudel, metsade, põldude, ristmike ja looduslike tõusude-languste keskel. See tähendab, et riskid ei ole seotud ainult rahvamassi, vaid ka maastiku, liikluse, ilma ja võistlusautode väga suure kiirusega.
Rajajulgestaja juhis tuleb põhjusega
Foruse rajajulgestajate jaoks algab rallipäev ammu enne seda, kui esimene võistlusauto stardib. Enne katset kontrollitakse üle publikualad, ligipääsud, keelualad ja liikumisteed, et pealtvaatajad jõuaksid õigesse kohta ning riskikohad oleksid kontrolli all.
Kõige sagedamini tuleb rajajulgestajatel inimesi suunata. Mõni ei märka märgistust, mõni ei saa aru, miks üks või teine koht on keelatud, mõni tahab minna parema pildi nimel rajale liiga lähedale. Pärgmaa sõnul on suur osa rajajulgestajate tööst selgitamine: inimestele tuleb rahulikult öelda, miks üks koht on ohtlik ja kuhu nad saavad turvaliselt liikuda.
Ralli puhul ei ole publiku käitumine ainult isiklik valik.
Kui inimene juhiseid ei täida, püütakse olukord esmalt lahendada suhtlemisega. Kui sellest ei piisa, kaasatakse korraldaja või vajadusel politsei. Korraldajate ja turvapartnerite vaates ei saa ühe inimese soov seista „natuke paremas kohas” olla tähtsam tema enda, teiste pealtvaatajate ega võistluse turvalisusest.
Ralli puhul ei ole publiku käitumine ainult isiklik valik. Kui inimene seisab ohtlikus kohas, võib see mõjutada ka võistluse kulgu. Halvimal juhul võib üks vale otsus tähendada katse viibimist, katkestamist või lisariski teistele. Seetõttu on korraldajate sõnum publikule selge: kui näed kedagi ohtlikus kohas, anna sellest teada lähimale rajajulgestajale või korraldajale. Ise vaidlusesse laskuda ei ole vaja, kuid oluline on, et info jõuaks kiiresti nendeni, kes saavad olukorra lahendada.
Hea rallipublik ei ole ainult see, kes elab sõitjatele kaasa. Hea rallipublik tuleb õigel ajal kohale, jälgib juhiseid, ei lähe keelualasse, hoiab lastel silma peal ja arvestab teistega. Selline käitumine aitab tagada, et katse saab toimuda plaanipäraselt ning publik saab võistlust nautida ilma tarbetute riskideta.
Lastega rallile tulles tuleb päev varem läbi mõelda
Rally Estonia on paljudele peredele oodatud suvine sündmus, kuid lastega tulles tuleb ohutusele eraldi tähelepanu pöörata. Laps ei pruugi tajuda ralliauto kiirust ega mõista, miks mõni koht on keelatud. Rahvamass, müra ja pikk päev võivad tekitada väsimust ning muuta lapse käitumise ettearvamatuks.
Korraldajate soovitus on valida lastega tulles ametlik publikuala, jõuda kohale varakult ning leppida juba enne kokku, mida tehakse siis, kui rahvamassis üksteist silmist kaotatakse. Laps peaks olema kogu aeg täiskasvanu läheduses ning teda ei tohiks lubada iseseisvalt raja läheduses liikuma.
Samuti tasub läbi mõelda, kas ja kuidas võtta rallile kaasa lemmikloom. Müra, rahvahulk ja ootamatud olukorrad võivad loomale olla stressirohked ning omakorda tekitada riske nii loomale endale kui ka ümbritsevatele inimestele.
Forus soovitab pealtvaatajatel mõelda oma rallipäev läbi enne kodust väljumist. Oluline on teada, millisele publikualale minnakse, kuidas sinna jõutakse, kuhu saab parkida, kui pikk võib olla jalgsikäik ning kuidas pärast katset alalt lahkutakse. Ralli ajal ja kiiruskatsele sõites jagab kõige operatiivsemat infot Kuku ralliraadio, seda nii liikluse kui parklate täituvuse osas.
Kaasa tasub võtta:
- laetud telefon,
- ilmastikule vastavad riided,
- mugavad jalanõud,
- vesi,
- vajadusel midagi süüa.
Kuna publik liigub sageli looduses ja kruusateede läheduses, tuleb arvestada nii tolmu, vihma, pori kui ka ebatasase pinnasega.
Siitani sõnul on pealtvaataja enda ettevalmistus turvalise rallielamuse oluline osa. Ametlik info, kaardid ja kohapealsed juhised aitavad teha õigeid otsuseid, kuid lõplik vastutus oma käitumise eest jääb ikkagi igale rallifännile endale.
Lugu ilmus algselt ka Delfi Spordis.
Fotode autorid: Risto Pirnpuu, Karl Kirs, Forus
