Süsiniku jalajälje arvutamist seostatakse sageli keskkonnaeesmärkide ja aruandlusega. Ettevõtete jaoks võib sellel olla aga palju praktilisem tähendus: keskkonnaandmeid võivad küsida kliendid ja koostööpartnerid ning neid võidakse vajada konkreetsetes hangetes või toetusmeetmetes osalemisel.
„Ettevõte võib olla oma toote või teenusega täiesti konkurentsivõimeline, kuid kui koostööpartner või hanke tingimused eeldavad teatud keskkonnaandmete esitamist ja ettevõttel neid ei ole, võib see saada takistuseks koostöö alustamisel või hankel osalemisel,“ ütleb Foruse kestlikkuse koordinaator Ragnar Traks.
Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimise eriala Tallinna Tehnikakõrgkoolis lõpetanud Traks jõudis süsiniku jalajälje teemani õpingute kaudu. Foruses tegeleb ta nii ettevõtte enda kasvuhoonegaaside jalajälje arvutamise kui ka klientidele pakutava teenusega.
Tema sõnul ei ole süsiniku jalajälje arvutamise eesmärk pelgalt ühe numbri teada saamine. „Oluline on aru saada, millest see number koosneb, millised tegevused mõjutavad tulemust kõige rohkem ja mida ettevõte saab selle teadmise põhjal edasi teha.“
Vajadus võib tekkida ka ilma seadusest tuleneva kohustuseta
Traksi sõnul jõuavad ettevõtted süsiniku jalajälje arvutamiseni väga erinevatel põhjustel. Mõni soovib oma keskkonnamõju paremini mõista ja vähendada, teisel tekib vajadus kliendi, koostööpartneri või mõne konkreetse ärivõimaluse tõttu. Näiteks on Foruse poole pöördunud põllumajandusettevõtted, kellel oli süsiniku jalajälje arvutust vaja seoses PRIA toetuse taotlemisega. See ei tähenda, et iga PRIA toetuse puhul oleks süsiniku jalajälje arvutamine kohustuslik. Tingimused sõltuvad konkreetsest toetusmeetmest, kuid mõnel juhul võib arvutus olla vajalik sisend või üks toetuse saamise tingimustest.
Keskkonnaandmete küsimine ei puuduta seega ainult suuri ettevõtteid. Vajadus võib jõuda väiksema ettevõtteni tema kliendi või koostööpartneri kaudu, näiteks siis, kui suurem ettevõte kogub andmeid kogu oma väärtusahela kohta. „Sageli küsitakse kõigepealt, kas süsiniku jalajälje arvutamine on ettevõttele kohustuslik. Minu arvates ei peaks aga lähtuma ainult sellest, mida seadus nõuab. Ka väiksemal ettevõttel võib tekkida vajadus oma keskkonnaandmeid esitada, kui neid küsib klient või koostööpartner,“ ütleb Traks.
Seega, korrastatud keskkonnaandmed võivad toetada ka ettevõtte konkurentsivõimet. Kui vajalikud andmed on olemas, on ettevõttel lihtsam vastata partnerite küsimustele, täita hanke või konkreetse toetusmeetme tingimusi ning olla valmis olukorraks, kus keskkonnainfo muutub koostöö üheks eelduseks.
Arvutus aitab näha, kus ettevõtte mõju tegelikult tekib
Süsiniku jalajälje arvutamise väärtus ei piirdu Traksi sõnul väliste nõuete täitmisega. See annab ettevõttele ka ülevaate sellest, millised tegevused moodustavad tema kasvuhoonegaaside jalajäljest kõige suurema osa. Sõltuvalt ettevõtte tegevusest võivad arvesse minna näiteks energia- ja kütusekasutus, transport, kasutatavad materjalid ja muud tegevusega seotud näitajad.
Oluline on mõista, millest jalajälg koosneb. Alles siis saab hakata hindama, millistes valdkondades võiks ettevõttel olla kõige suurem potentsiaal mõju vähendamiseks.
Kui andmed on kokku kogutud ja arvutus tehtud, saab vaadata, millised valdkonnad mõjutavad jalajälge kõige rohkem. See aitab omakorda otsustada, kuhu tasub mõju vähendamiseks tähelepanu suunata. „Üks number iseenesest ei ütle ettevõttele, mida ta peaks teisiti tegema. Oluline on mõista, millest jalajälg koosneb. Alles siis saab hakata hindama, millistes valdkondades võiks ettevõttel olla kõige suurem potentsiaal mõju vähendamiseks,“ selgitab Traks.
Nii ei jää süsiniku jalajälje arvutus lihtsalt aruandeks, vaid annab ettevõttele praktilise aluse otsustada, mida tasub muuta ja kuhu tähelepanu suunata.
Kõige suurem töö võib olla andmete kokkusaamine
Traksi kogemusel ei ole süsiniku jalajälje arvutamise kõige keerulisem osa alati arvutus ise. Rohkem aega võib võtta vajalike lähteandmete kogumine. Info võib paikneda eri osakondades, süsteemides, arvetel või koostööpartnerite käes. Mida paremini on ettevõtte andmed korrastatud, seda lihtsam on ka süsiniku jalajälge arvutada.
Mida paremini on ettevõtte andmed korrastatud, seda lihtsam on ka süsiniku jalajälge arvutada.
„Kõigepealt tuleb õiged andmed kokku saada. Alles siis saab arvutada ja tulemusi analüüsida. Kui ettevõte hakkab vajalikku infot otsima alles hetkel, mil klient seda kiiresti küsib, võib selguda, et seda ei olegi nii lihtne kokku panna,“ ütleb Traks. Seetõttu tasub tema sõnul oma andmete olukorrast ülevaade saada juba enne seda, kui tekib konkreetne väline nõue.
Kolm küsimust ettevõtte juhile
Traksi sõnul ei pea ettevõtte juht alustuseks tundma süsiniku jalajälje arvutamise metoodikaid ega kõiki kestlikkusaruandluse nõudeid. Alustada võib kolmest lihtsast küsimusest:
- Kas ma tean, kui suur on minu ettevõtte süsiniku jalajälg?
- Kas minu kliendid või koostööpartnerid võivad seda infot minult küsida?
- Kas ma tean, millised tegevused minu ettevõttes kõige rohkem heidet tekitavad?
„Kui ettevõttel ei ole neile kolmele küsimusele vastuseid, on mõistlik hakata oma süsiniku jalajälge ja selle kujunemist lähemalt vaatama,“ ütleb Traks.
Soovid teada, millest sinu ettevõtte süsiniku jalajälg koosneb ja kust alustada? Võta ühendust Foruse spetsialistidega – aitame vajalikud andmed kaardistada, jalajälje arvutada ja tulemusi ettevõtte jaoks lahti mõtestada.
