Ilmad on soojad ning peagi algab ametlik rannahooaeg. Forus hoolitseb tänavu turvalisuse eest mitmes Eestimaa rannas. Selleks, et suvised koosviibimised jääksid positiivselt meelde, tuleb iga aasta meelde tuletada, kuidas veemõnusid ohutult nautida. Jagame rannalistele mõned olulised soovitused.
Hoia lastel alati silm peal
Olgu tegu koduaia tiigi, karjääri või avaveekoguga, tuleb lapsel alati silm peal hoida. Näeme oma praktikas, kuidas lapsevanemad, kes lähevad ka ise rannamõnusid nautima, unustavad oma lapsed ära. Väga paljud uppumised juhtuvad lastega siis, kui lapsevanem on läheduses – ühel hetkel laps mängib, teisel hetkel on kahtlaselt vaikne. See viimane peaks olema selge ohumärk.
Ära mine alkoholijoobes vette ja ära lase seda teha oma sõbral
Päästeameti andmetel nõudis vesi möödunud suvel 16 inimelu. Enamik neist inimestest olid alkoholijoobes. Järjepidevalt tuleb iga aasta meelde tuletada, et ujumine ning vees suplemine ja alkohol ei käi omavahel kokku. Alkoholi tarbinud inimene ei pruugi olla adekvaatne. Kindlasti tasub ka sõpradel silma peal hoida ning takistada purjus sõpra vette minemast. Parem karta kui kahetseda.
Ära hüppa tundmatus kohas vette
Enne vette minekut hinda kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust ja põhja tüüpi. Ära hüppa tundmatus kohas vette ja hoolitse ka sõprade eest.
Krampide korral uju selili
Paraku on näha, et mida soojemad suved, seda rohkem on veeõnnetusi ja uppumisi. Õnnetused juhtuvad nii suplemisel, vettehüppel, kalastamisel kui ka ootamatult vette kukkumisel. Tihti hinnatakse oma võimeid üle ning ujutakse liiga kaugele – seda ka kohtades, kuhu ei pruugi abi nii kiiresti jõuda. Kui sügavas vees ujudes tuleb kramp jalga, on kõige olulisem mitte sattuda paanikasse ning rahulikult selili kalda poole ujuda. Paanikasse minnes ning šokiseisundis rapsides on suurem oht ära uppuda.
Muredega pöördu alati rannavalve poole
Lisaks olukordadele, kus on vaja inimest veest päästa või reageerida teistele õnnetustele rannas, tasub rannavalvele kohe märku anda ka sellest, kui näiteks laps peaks rannas ära kaduma. Nii saab lapse otsingusse kaasata rohkemaid inimesi ning ruuporite abil lapse kadumisest märku anda või last näiteks rannavalve maja juurde kutsuda.
Rannavalve poole tasub pöörduda ka siis, kui rannas on kaduma läinud mõni väärisese või autovõtmed – nii saab päästjatele jätta oma kontaktandmed ja asjade hilisemal leidmisel omanikuga ühendust võtta.
Ohutuse tagamine on meie igaühe enda vastutus ning rannavalve on täiendav abijõud kohapeal. Kõige parem viis inimeste päästmiseks on ennetus.
Naudime üheskoos veemõnusid ohutult!
