Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre osales hiljuti Milanos toimunud GBCI Europe Circle 2026 konverentsil, kus arutati Euroopa rohekinnisvara järgmisi suuri suundi. Tänavuse konverentsi keskmes oli teema “Forging Resilience” ehk vastupidavuse kujundamine kiiresti muutuvas maailmas.
Veldre sõnul jäi konverentsilt kõige enam kõlama mõtteviisi muutus: kui varem oli eesmärgiks vähendada hoonete keskkonnamõju, siis nüüd otsitakse võimalusi, kuidas luua hoopis rohkem positiivset mõju. “Paljud asjad, mida me veel hiljuti pidasime kestlikus kinnisvaras ambitsioonikaks eesmärgiks, on täna lihtsalt baas,” ütleb Veldre Äripäevas avaldatud arvamusloos.
Nii ei ole tema sõnul enam küsimus selles, kas midagi teha, vaid mida saadud teadmisega teha. “Ligi nullenergia hoone? Elementaarne standard. Hoone elütsükli analüüs? Maailma ühe tuntuma rohehoonete sertifikaadi uus versioon LEED v5 vaatab juba palju kaugemale energiatõhususest. Seal on fookuses inimeste heaolu, kliimariskide juhtimine ja hoone mõju keskkonnale tervikuna.” viskab ta õhku olulise teema.
Veldre kinnitab, et kinnisvarasektor keskendub järjest enam sellele, kuidas mitte ainult “teha vähem halba”, vaid “teha rohkem head” – nii keskkonna, linnaruumi kui ka inimeste heaolu vaates.
Sertifitseerimine muutub uueks normaalsuseks
Konverentsil kõlanud arutelude keskmes olid ka dekarboniseerimine, jätkusuutlik rahastus ning kliimariskide mõju kinnisvarasektorile. Veldre sõnul jäi läbivalt kõlama mõte, et kestlikkusega seotud lahendused ei tohiks olla enam lisaväärtus, vaid iga arenduse loomulik osa. “Näiteks hoone elutsükli analüüs ei ole enam asi, mida lihtsalt tehakse ära. Küsimus on selles, mida selle teadmisega edasi tehakse,” rääkis ta.
Veldre tõi näiteks Itaalia turu, kus sertifitseeritud hooned on muutunud elementaarseks standardiks. “Seal ei ole enam küsimust, kas hoone sertifitseeritakse või mitte. See on sama loomulik nagu see, et hoonele tuleb katus.”
Tema hinnangul liigub ka Eesti samas suunas, kuigi mõtteviisis ollakse veel mõni aasta maas. “See ei ole kriitika, see on lihtsalt fakt,” tõdeb ta. Samas näeb ta arenguid juba ka väljaspool Tallinna – sertifitseeritavaid projekte lisandub nii Pärnusse, Haapsallu kui ka Tartusse.
Rohkem loodust linnaruumi
Milanos jäi Veldrele silma seegi, kui palju tähelepanu pööratakse linnaruumi rohelusele ja looduse toomisele linnakeskkonda. “Tallinn on ikkagi üsna betoonist linn,” sõnas ta. “On väga hea näha, et uued kvartalid panustavad järjest rohkem sellesse, et linnakeskkond oleks inimestele nauditavam.”
Kuigi kõiki Lõuna-Euroopa lahendusi ei ole võimalik Eesti kliimasse üks-ühele üle tuua, peab Veldre oluliseks just mõtteviisi ja ruumilise kvaliteedi väärtustamist. Ta tõi näiteks Milano hoone, kus kahe maja vahele oli loodud klaaskatusega sisemine botaanikaaed. Eestis oleks sarnase lahenduse teostamine kliima tõttu keerulisem, kuid ideed ise annavad inspiratsiooni mõelda tavapärasest erinevalt. “Kindlasti on võimalik ka meil rohkem loodust linnaruumi tuua,” ütles ta.
Rahvusvaheline kogemus aitab näha suuremat pilti
Veldre sõnul on sellistel konverentsidel osalemine oluline just seetõttu, et see aitab mõista, kuhu sektor Euroopas liigub ning kuidas erinevad turud sarnaste väljakutsetega tegelevad. “Üks asi on lugeda uudiseid ja statistikat, teine asi on päriselt inimestega suhelda,” ütles ta. “Mured ja rõõmud on tegelikult igal pool üsna samad.”
GBCI Europe Circle tõi Milanos kokku konsultandid, arendajad, investorid, pankurid, tehnoloogiapakkujad ja kinnisvaraomanikud üle Euroopa. Veldre sõnul kinnitas konverents veelgi enam, et rohesertifikaadid ei ole lihtsalt “paber”, vaid raamistik, mis suunab kogu sektorit teistmoodi mõtlema. “Me oleme päris pikalt teinud copy-paste lahendusi. Nüüd küsitakse üha rohkem, kuidas teha veel paremini,” ütles ta.
