Üha enam on sagenenud juhtumid, kui inimestel kodus, garaažis või töökohal süttib või plahvatab aku – olgu selleks siis elektrijalgratta jõuallikas, mobiiltelefon, akutrell või lapse puldiauto. Halbade juhuste kokkulangemisel võib üks mobiiltelefon või jalgratas terve maja põlema panna.
Kodus ringi vaadates avastame, et kasutame igapäevaselt väga palju akuga töötavaid seadmeid: akupangad, arvutid, mobiiltelefonid, raadiod, taskulambid, robottolmuimejad- ja niidukid, tööriistad, elektriautod jne. Need võivad kõik olla potentsiaalsed tulekahju põhjustajad.
Võibolla me ei mõtle väga tihi sellele, kui meie elektrijalgratas, akutrell või nutitelefon lohakusest maha kukub, saab selle aku kahjustada, ühendused vigastada ja seade deformeerub. Mehaaniline vigastus on eeldus potentsiaalseks tulekahjuks. „Ahelreaktsiooni vallandab tihti see, kui paneme seadmele laadimiskaabli järele ja anname sellega suure voolu peale. Kui akuklemmidel on juba väike särin sees, võib seade kiiresti süttida,“ nendib Foruse ohutusteenuste juht Ahti Kuusk.
Põhjused ja ennetus
Akud kipuvad süttima mitmel põhjusel: mehaaniline vigastus, ebakvaliteetsed seadmed, temperatuur ja seadme sisemine rike.
Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet ütleb, et suur oht on ka selles, kui kasutatakse seadmeid, millel puudub CE-märgistus ehk seade on tellitud kuskilt, kus seadme ohutusele pole erilist tähelepanu pööratud. „Inimese jaoks on seade küll uus, aga see on tegelikult ebakvaliteetne toode, mis võib süttida,“ kinnitab Taavet.
Vähelevinud pole ka juhtumid, kus inimesed ehitavad ise akuseadmeid ümber. „Nupukus on küll tore, aga mis puudutab akusid ja akuseadmeid, siis tavainimene, kellel puudub näiteks elektriala kompetents, ei peaks akusid või akuseadmeid ise ümber ehitama,“ räägib Taavet.
Kui hoolitseme oma seadmete ja nende kvaliteedi eest, saame õnnetusi ära hoida. Sisemist seadme riket on aga keeruline ise märgata.
Suvehooaeg on tulemas ja soojusel on akuseadmetele väga suur mõju. Auto armatuurlaual nutitelefoni hoidmine pole kõige targem mõte. Liitiumakud ja patareid ei talu kõrget kuumust. Tihti on nendel ka vastav hoiatusmärgis. Tähelepanelik tuleb olla, kus kodus patareisid hoiustada.
Ahti Kuusk meenutab ühte juhtumit Foruse praktikas, kus kastitäie ümmarguste patareide asetamine soojale radiaatorile põhjustas ühel objektil väga suure kahju. „Tagajärjeks oli tulekahju, sprinklersüsteem rakendus ja terve päästemeeskond sõitis objektile kohale,“ meenutab ta.
Vahtkustuti ja tuletekk
Aku süttimisel või plahvatamisel on oluline teada, kuidas selles olukorras käituda. Esimesed minutid on kriitilise tähtsusega ja paanika ei aita tavaliselt mitte kedagi. Soovitus on esimesel võimalusel helistada 112. Isegi siis, kui on väiksem tulekahju ja tundub, et inimene suudab ise tulekahju kustutada ja ära hoida. Me ei tea kunagi lõpuni, kas tulekahju lõpuni ära kustus.
Kui kodus lapse puldiauto, telefon või akupank süttib, on Foruse ohutusteenuste juhi sõnul esimeseks soovituseks toimetada süttinud seade ohutult ja turvaliselt (näiteks praepanni või küpsetusalust kasutades) metallist või kivist kraanikaussi ning lasta vett peale. Võimalusel tuleks põlev seade toimetada õue või rõdule ning visata peale tuletekk või kasutada tulekustutit. Kui seade on veel elektrivõrguga ühenduses, tuleb see sealt kiiresti eemaldada.
„Elektroonika ja liitiumioonakude puhul on peamine kustutusaine demineraliseeritud vesi. Päästjad kasutavad näiteks elektriautode kustutamisel vett ja paigutavad masinad veega täidetud konteinerisse pikaks ajaks jahtuma, et aku ei saaks põleda ja tulekahju ei areneks edasi,“ räägib Kuusk.
Igas majapidamises võiks kindlasti olla vahtkustuti ja tuletekk. Vahtkustuti on efektiivne ning oma omaduste poolest ka siseruumides kasutamiseks kõige ohutum ja turvalisem. Kustutusaine ei lendu laiali ega riku pindu. Ahti Kuusk ütleb, et pulber lendab mööda ruumi laiali ning kahjustab ka teisi esemeid. Kuna pulberkustuti ei toimi jahutavana ei pruugi kogu tulekolle kustuda. Vahtkustuti kustutusaineks on vahuaine vesilahus.
Seega, kui näiteks koridoris elektrijalgratas süttib, on vahtkustuti esmane vahend tulekahju tõkestamiseks. Turul on ka spetsiaalsed liitiumakude kustutid ja need maksavad üle saja euro.
Väga levinud arvamus on see, et vahtkustutiga ei tohi kustutada pinge all olevaid elektriseadmeid. Tegelikult on vahtkustutiga lubatud kustutada kuni 1000V pinge all olevaid elektriseadmeid. Kui vahtkustuti peal on täht F, võib selle kustutiga ohutult kustutada ka köögis või grillimisel süttinud rasvasid. Meeles tuleb pidada, et rasvatulekahjule vee peale viskamine teeb tulekahju aga hoopis suuremaks. Köögis võib sellise vea tegemine väga nukralt lõppeda.
Tulekahju tagajärjel levib suits ja erinevad mürgised gaasid. Akude põlemise tagajärjel tekkiv suits on eriti mürgine. Seega on oluline tulekahju korral sulgeda uksed ja aknad, et takistada tule ning mürgiste gaaside kiiret levikut.
Toimiv suitsuandur ja tähelepanelikkus
Akudega seadmeid on üha rohkem. Päästeameti andmetel toimub nii eluhoonetes kui ka mitteeluhoonetes aastas ligikaudu 30-40 akudest põhjustatud hoonetulekahju, mille kohta informatsioon jõuab ka päästeametini. Väga sageli saavad inimesed väiksemate tulekahjudega (näiteks akude paisumine, lekkimine, väiksemad põlengud) ise hakkama, mistõttu need ei pruugi jõuda statistikasse.
Akude ja akuseadmete kasutamise trend on tõusuteel ja neid on inimeste kodudes üha enam. „Üha uute seadmete lisandudes turule ja kodudesse on reaalne oht, et õnnetusi juhtum üha enam,“ nendib Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.
Me saame ise palju ära teha, et oma vara kaitsta – toimiv väike elupäästja ehk suitsuandur, tulekustuti ja tänapäeva nutikas koduvalvesüsteem. Viimane aitab ka eemalt jälgida, mis kodus toimub. Saame olla tähelepanelikud, kus me seadmeid laeme, lugeda kasutusjuhendeid ja mõelda läbi, mida teha, kui seade peaks süttima.
Tänapäeval pole süsteemid ja koduvalve nutikad lahendused väga kallid ning need on mugavad ja käepärased. „Tasub mõelda, kuidas vara kaitsta ja hinnata riske. Kui ma sõidan kodust ära ja kodus peaks juhtuma tulekahju või häire, kas suitsuandur läheb tööle ja ma saan infot, mis korteri või majas toimub,“ räägib Foruse ohutusteenuste juht Ahti Kuusk.
Kuidas ennetada kodus akude süttimist ja õnnetust?
- Hooli oma varast (väldi seadmete kukkumisi ja põrutusi).
- Kui kodus juhtub tuleõnnetus, tuleb kohe helistada 112.
- Ära lae seadmeid öösel ja umbses kohas.
- Loe alati kasutusjuhendit ja jälgi tootjapoolseid juhiseid.
- Kasuta ainult kvaliteetseid ja korralikke seadmeid ning originaallaadijaid.
- Nupukus on tore asi, aga isevalmistatud energiasalvestusseadmed põhjustavad tuleohtlikke olukordi.
- Trepikoda on sageli evakuatsioonitee ja pole sobiv elektrijalgratta laadimiseks.
- Hoia akusid jahedas ja kuivas kohas ning eemal otsesest päikesevalgusest.
- Kõiki seadmeid ei tohi õues laadida, näiteks vesi ja elekter pole sageli sõbrad.
- Ära viska vanu e-sigarette, akusid ja patareisid olmejäätmete hulka. Viige need ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Soovid oma ettevõttele tuleohutuse konsultatsiooni või riskide hindamist? Võta Foruse tuleohutusspetsialistiga ühendus läbi kodulehe.
