Tänavu mais muutus paljudes hoonetes tulekahjuteadete automaatne edastamine Häirekeskusesse. Muudatusest on möödas juba mitu kuud, kuid hoone omaniku või halduri jaoks ei ole teema sellega lõppenud. Just nüüd tasub üle kontrollida, kuhu hoone ATS-häire tegelikult jõuab, kes sellele reageerib ning kas kokku lepitud tegevusahel toimib ka päriselus.
Alates 1. maist 2026 ei edastata enam kõikide automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga ehk ATS-iga hoonete tulekahjuteateid automaatselt Häirekeskusesse. Muudatuse eesmärk oli vähendada Päästeameti koormust valeväljakutsetele, mida on automaatsete tulekahjuteadete puhul olnud väga palju. Forus kirjutas muudatusest põhjalikumalt juba eelmise aasta lõpus.
Nüüd, kui uus kord on juba mõnda aega kehtinud, tasub vaadata samm edasi: kas hoones on päriselt läbi mõeldud, mis juhtub pärast seda, kui ATS annab häire? Foruse ohutusteenuste juhi Ahti Kuuse sõnul ei ole kõige olulisem küsimus ainult see, kas majas on nõuetekohane ATS. Sama tähtis on teada, kuhu häiresignaal liigub ning kes ja kuidas sellele reageerib.
Kas tead, kuhu sinu hoone ATS-häire jõuab?
Häirekeskusega ühendamise kohustus kehtib pärast muudatust kindlatele objektidele.
Häirekeskusega peavad olema ühendatud suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted pindalaga kuni üle 4000 ruutmeetrit ning ravi- ja hoolekandeasutused, kus kasutajate arv on üle 50.
Lisaks on mitmel juhul võimalik Häirekeskusega liitumist taotleda. Nende hulka kuuluvad:
- kuni 50 kasutajaga ravi- ja hoolekandeasutused,
- alaliselt mehitamata majutusasutused,
- elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud ehitised,
- arhiivid ja muuseumid,
- teised riiklikult olulise väärtusega hooned.
Samuti võivad liitumist taotleda suurõnnetuse ohuga või ohtlikud ettevõtted, mille ohualasse jääb elamupiirkond.
Kui hoone nende objektide hulka ei kuulu, ei tähenda see aga, et ATS-häire võiks jääda tähelepanuta. Üks võimalus on edastada häiresignaal turvaettevõtte juhtimiskeskusesse ning leppida eelnevalt kokku, kuidas häire korral tegutsetakse.
Oluline on seejuures meeles pidada, et häire edastamine Foruse juhtimiskeskusesse ei asenda Häirekeskusega ühendamise kohustust nendel objektidel, millele see nõue kehtib. Sellisel juhul on juhtimiskeskuse lahendus täiendav võimalus.
ATS üksi ei lahenda veel midagi
Hooneomaniku või halduri jaoks on seetõttu oluline vaadata üle kogu häirele reageerimise ahel:
- Kes saab häire esimesena?
- Kes kontrollib, kas tegemist võib olla päris tulekahju või valehäirega?
- Kellele juhtunust teada antakse?
- Kas objektil on inimene, kes saab kiiresti olukorda kontrollida, või peab kohale minema patrull?
- Kas patrull pääseb kiiresti ruume kontrollima?
- Kas kasutatakse videovalvesüsteeme, mille kaudu oleks võimalik ka eemalt häireteadet teatud ulatuses kiiresti kontrollida?
- Kes teavitab reaalse tulekahju korral Häirekeskust?
Need küsimused peaksid olema läbi mõeldud enne, kui häire päriselt aset leiab.
Juba detsembris juhtis Kuusk tähelepanu sellele, et tuleohutuse puhul kiputakse vahel liiga palju keskenduma seadmetele ja dokumentidele, kuigi hädaolukorras peab süsteem olema arusaadav ka inimestele. “Keerulisest juhendist või detailsest skeemist on vähe kasu, kui töötaja ei tea ohuolukorras, mida esimese asjana teha,” sõnas ta.
Tulekahju avastamisel jääb endiselt iga inimese kohustuseks sellest viivitamata numbril 112 teada anda ja alustada vajadusel evakuatsiooni. Seetõttu peab ka hoone töötajate juhendamine ja väljaõpe vastama tegelikule töökorraldusele.
Kas dokumentatsioon sai päriselt uuendatud?
Muudatus ei puudutanud ainult tehnilist häireedastust.
Hoonetes, kus automaatne tulekahjuteate edastamine Häirekeskusesse lõppes, tuli üle vaadata ja vajadusel uuendada ka tuleohutusalane dokumentatsioon. Selle hulka võivad kuuluda näiteks tulekahju korral tegutsemise plaan, operatiivkaart ja ATS-iga seotud dokumendid. Tähtaeg nende dokumentide ülevaatamiseks oli 1. juuli 2026.
Kui see jäi suvel muude tegemiste kõrval tagaplaanile, tasub nüüd kontrollida, kas dokumentatsioon kirjeldab ka tegelikku olukorda. Näiteks ei tohiks tulekahju korral tegutsemise plaan endiselt eeldada automaatset Häirekeskuse teavitamist, kui seda ühendust objektil enam ei ole. Samuti peavad inimesed teadma, kuidas on muutunud nende enda roll ja vastutus.
Kas häiresignaalist üksi piisab?
Kui ATS-häire suunatakse Foruse juhtimiskeskusesse, saab häirele reageerimise korraldada vastavalt konkreetsele objektile ja kliendiga kokku lepitud tegevusjuhisele.
Üheks võimaluseks on ATS-i kaughaldus, mille puhul on võimalik juhtimiskeskuses näha täpsemalt, millisest piirkonnast või andurist häire tuleb. See aitab saada olukorrast kiiremini ülevaate ning vajadusel kaasata objekti kontaktisiku või patrulli. Forus kasutab selliseid lahendusi juba mitmel kliendiobjektil.
Täiendava videovalve olemasolul saab teatud juhtudel olukorda hinnata ka kaamerapildi abil. Eesmärk ei ole asendada inimeste ega päästjate rolli, vaid saada võimalikult kiiresti aru, mis objektil toimub ja millist reageerimist olukord vajab.
Hooldus kipub jääma tagaplaanile
Lisaks reageerimisahelale tasub üle vaadata ka tehnilise lahenduse seisukord.
ATS-häirete edastamiseks kasutatakse eraldi häireedastusseadmestikku, mille ühenduse toimimist tuleb jälgida ja seadmestikku regulaarselt hooldada. Häireedastusseadmestiku hooldus ei asenda seejuures ATS-i enda korralist kontrolli ja hooldust.
Teisisõnu ei piisa sellest, et süsteem kunagi paigaldati ja seni pole probleeme olnud. Tuleohutussüsteem peab olema töökorras ka päeval, mil seda päriselt vaja läheb.
Viis küsimust, mida oma hoone kohta praegu küsida
Hoone omanikul või halduril tasub praegu üle kontrollida vähemalt viis asja:
- Kas minu hoone peab olema ühendatud Häirekeskusega või on võimalik liitumist taotleda?
- Kui ATS-häire ei lähe automaatselt Häirekeskusesse, siis kuhu see jõuab?
- Kes häire korral olukorda kontrollib ja kes otsustab edasise tegutsemise?
- Kas tuleohutusdokumendid ja töötajate juhised vastavad praegusele töökorraldusele?
- Kas ATS ja häireedastusseadmestik on nõuetekohaselt kontrollitud ja hooldatud?
Kõige olulisem on vältida olukorda, kus tulekahjuhäire läheb tööle ja alles siis hakatakse välja selgitama, kes sellele reageerima peaks.
Kui sa ei ole kindel, millised nõuded sinu hoonele kehtivad või kuidas peaks olema korraldatud ATS-häirete edastamine ja neile reageerimine, aitavad Foruse spetsialistid olemasoleva lahenduse üle vaadata ning valida objektile sobiva häireedastus- ja reageerimislahenduse.
