Hiljutine suur vargus T1 kaubanduskeskuse juveelipoest tuletab ettevõtetele meelde, et turvalisus ei tähenda ainult lukustatud ust, valvesüsteemi või kaamerate olemasolu. Oluline on, et kõik turvameetmed toimiksid koos ning arvestaksid ka nende riskidega, mis esmapilgul kõige ilmsemad ei pruugi olla.
T1 keskuses asuvast Gold & Gemi juveelipoest varastati öö jooksul esialgsetel andmetel ligi poole miljoni euro väärtuses ehteid. Juhtumi täpsemad asjaolud on uurimisel ning seetõttu ei saa kõrvalised eksperdid hinnata, millised konkreetsed turvameetmed objektil toimisid või ei toiminud.
Foruse turvalahenduste portfellijuhi Guido Ulejevi sõnul annavad sellised juhtumid ettevõtetele põhjust oma turvalisus kriitilise pilguga üle vaadata. „Turvalahendus ei koosne ainult ühest seadmest või teenusest. Oluline on vaadata kogu objekti: kuidas sinna on võimalik ligi pääseda, kuidas võimalik sissetung avastatakse, kuidas info liigub ja mis juhtub pärast häiret. Üks tähelepanuta jäänud nõrk koht võib vähendada ka muidu hästi üles ehitatud lahenduse tõhusust,“ selgitab Ulejev.
Siin on viis küsimust, mille võiks iga ettevõte aeg-ajalt enda jaoks läbi mõelda.
1. Kas oled üle vaadanud kõik võimalikud ligipääsuteed?
Turvalisust hinnates vaadatakse sageli esimesena uksi, aknaid ja peamisi sissepääse. Tegelikult võivad võimalikud riskikohad asuda ka mujal, näiteks kõrvalruumides, tehnilistel aladel, lae- ja seinakonstruktsioonides või kohtades, mis piirnevad ühiskasutatavate ruumidega.
Eriti oluline on seda arvestada rendipindadel, kaubanduskeskustes, büroohoonetes ja teistes hoonetes, kus ühe ettevõtte ruumid moodustavad vaid osa suuremast tervikust.
Ulejevi sõnul tasub turvariskide hindamisel vaadata objekti võimaliku sissetungija pilguga. „Küsimus ei ole ainult selles, kas välisuks on lukus, vaid kas ruumi pääseb kuidagi ka mujalt. Mõnikord võib kõige nõrgem koht asuda seal, millele igapäevaselt üldse tähelepanu ei pöörata.“
Ulejevi sõnul tasub turvariskide hindamisel vaadata objekti võimaliku sissetungija pilguga.
Kui ettevõte tegutseb rendipinnal, tasub vajadusel kaasata ka hoone omanik või haldur ning hinnata ühiselt ruume ja konstruktsioone, mis jäävad ettevõtte enda vastutusalast väljapoole.
2. Kas valvesüsteem vastab tänastele riskidele või eilsetele vajadustele?
Valvesüsteemi olemasolu ei tähenda automaatselt, et kogu objekt on vajalikul määral kaitstud. Ettevõtte tegevus, ruumide planeering, kauba väärtus ja hoone kasutus võivad aja jooksul muutuda, samal ajal kui kunagi paigaldatud valvesüsteem jääb samaks.
Seetõttu tasub aeg-ajalt hinnata, kas andurid paiknevad endiselt õigetes kohtades, millised sündmused häire käivitavad ja kas süsteem katab kõik olulised alad. „Üsna tavaline on olukord, kus süsteem ise on tehniliselt töökorras, kuid ettevõtte vajadused on aastatega muutunud. Näiteks on juurde tulnud väärtuslikku kaupa, ruume on ümber ehitatud või hoonet kasutatakse varasemast erinevalt. Sellisel juhul tuleks üle vaadata ka turvalahendus,“ ütleb Ulejev.
See ei tähenda tingimata kogu süsteemi väljavahetamist. Mõnikord piisab olemasolevate seadmete ümberpaigutamisest, täiendamisest või seadistuste muutmisest.
3. Kas videovalve ainult salvestab või aitab ka sündmust märgata?
Kaameratest on palju abi juhtunu hilisemal tuvastamisel, kuid tänapäevane videovalve võib olla ka aktiivne osa objekti turvalisusest. Seetõttu tasub kontrollida, kas kaamerate vaateväljad katavad vajalikud kohad, pildi kvaliteet võimaldab sündmusi tuvastada ning salvestised säilivad vajalikul viisil. Samuti peab olema läbi mõeldud, kes ja millistel juhtudel videopilti jälgib.
Analüütiline videovalve võimaldab teatud olukordades automaatselt tuvastada näiteks liikumist piirkonnas või ajal, mil seda tavapäraselt olema ei peaks, ning juhtida sellele tähelepanu juba sündmuse ajal. „Kaamera seinal ei tähenda iseenesest veel toimivat videovalvet. Oluline on, mida kaamera näeb, millise kvaliteediga pilt salvestatakse ning mida selle infoga edasi tehakse,“ selgitab Ulejev.
Kaamerate vaatevälju tasub regulaarselt kontrollida ka väga lihtsal põhjusel: ruumi kasutus võib muutuda, kaamera ette võib tekkida uus riiul, reklaam või muu takistus ning varem hästi toiminud vaade ei pruugi enam vajalikku ala katta.
4. Kas sinu kõige väärtuslikum vara on piisavalt hästi kaitstud?
Mida suurem võib olla võimaliku varguse või muu intsidendi mõju ettevõttele, seda olulisem on, et vara kaitse ei sõltuks ainult ühest turvameetmest.
Väärtusliku kauba, seadmete, dokumentide või muu olulise vara puhul tasub kombineerida erinevaid lahendusi. Näiteks võivad üksteist täiendada füüsilised tõkked, valvesüsteem, videovalve ja vara turvaline hoiustamine. „Oluline on, et ühe turvameetme ületamine ei annaks kohe ligipääsu kõige väärtuslikumale varale. Erinevad lahendused peaksid üksteist täiendama ja vähendama võimalust, et ühest nõrgast kohast piisab suure kahju tekitamiseks,“ ütleb Ulejev.
Erinevad lahendused peaksid üksteist täiendama.
See põhimõte ei puuduta ainult juveelipoode või väga väärtuslikku kaupa. Sama oluline on läbi mõelda näiteks serveriruumide, ladude, töövahendite, kallite seadmete või tundlikku infot sisaldavate ruumide kaitse.
Seejuures ei tasu hinnata ainult vara rahalist väärtust. Sama oluline on mõelda, millist mõju avaldaks ettevõtte igapäevatööle see, kui oluline vara kaob, saab kahjustada või seda ei saa mõnda aega kasutada.
5. Kas on selge, mis juhtub pärast häiret?
Ka hästi toimivast valvesüsteemist ei ole palju abi, kui pole läbi mõeldud, mis juhtub pärast häire saabumist.
Ettevõttel peaks olema selge, kuhu häire edastatakse, kuidas selle põhjust kontrollitakse, millal saadetakse kohale patrull ning kes ettevõttest juhtunu kohta info saab. Samuti peavad olema ajakohased kontaktandmed, ligipääsukorraldus ja tegutsemisjuhised. „Oluline ei ole ainult häire tuvastamine, vaid ka see, kui kiiresti ja läbimõeldult sellele reageeritakse. Kui kontaktandmed või objekti puudutav info on vananenud, võib väärtuslik aeg kaduma minna,“ ütleb Ulejev.
Seetõttu tasub aeg-ajalt üle vaadata kogu häirele reageerimise korraldus:
- Kas häire jõuab õigesse kohta?
- Kas vajalik info on olemas?
- Kas asjaosalised teavad, kuidas tegutseda?
Hea turvalahendus algab riskide mõistmisest
Ettevõtte turvalahenduse ülevaatamine ei pea tähendama uusi kaameraid, andureid või suuri investeeringuid. Esmalt tasub hinnata, millised on ettevõtte tegelikud riskid ja kas olemasolevad lahendused neid piisavalt arvestavad. „Kõige olulisem on vaadata turvalisust tervikuna. Tehnoloogia on üks osa sellest, kuid sama tähtsad on füüsiline keskkond, töökorraldus ja reageerimine. Kui need on omavahel läbi mõeldud, on ka kogu lahendus tugevam,“ ütleb Ulejev.
Kui ettevõtte turvalahendust ei ole mõnda aega üle vaadatud või on vahepeal muutunud ruumid, töökorraldus või kaitstava vara väärtus, tasub olukorda uuesti hinnata. Foruse spetsialistid aitavad kaardistada võimalikud riskikohad ja leida nende maandamiseks sobivad lahendused.
