Kevadine õitsemisperiood toob lisaks soojematele ilmadele kaasa ka suurema koormuse hoonete ventilatsioonisüsteemidele. Õietolm, leheprügi ja muu õhus lenduv saaste jõuab paratamatult ventilatsioonisüsteemidesse. Seetõttu on pärast aktiivset õitseperioodi äärmiselt vajalik kontrollida ventilatsioonisüsteemi seisukorda ning teostada süsteemi korraline hooldus kontrolli käigus selgunud tulemuse põhjal.
Foruse tehnoosakonna juhi Tiit Nurmsalu sõnul on ventilatsioonisüsteemide regulaarne hooldus oluline nii hoone kasutajate heaolu, seadmete töökindluse kui ka energiakulu seisukohast.
„Kevadel lendleb õhus palju õietolmu, mis jõuab ventilatsioonisüsteemi õhuvõtu kaudu ventilatsiooniseadmesse. Kuigi ventilatsiooniseadmes paiknevad õhuvõtusektsiooni filtrid peavad suuremad tolmuosakesed kinni, siis peenosakeste vaates jõuab tolm paratamatult ka seadmesse, sealt mööda sissepuhketorustikku süsteemi lõppelementidesse ning edasi paratamatult ka ventileeritavasse ruumi,” selgitab Nurmsalu.
Ruumis lendlevad õietolmu peenosakesed mõjutavad eelkõige nende ruumis viibivate inimeste tervist, kes on ülitundlikud õietolmu suhtes. “Kui ventilatsioonisüsteemi regulaarselt ning õigeaegselt ei hooldata, võib lisaks halveneda õhuvahetus ruumides, suureneda energiakulu ja lüheneda seadme tööiga.”
Õietolm ja tolm jõuavad kiiresti ventilatsiooniseadmete filtritesse
Ventilatsioonisüsteemi vaates mõjutab kevadine õhus lendlev saaste kõige otsesemalt ventilatsioonifiltreid. Ummistunud või määrdunud filtrid takistavad õhu liikumist ning ventilatsiooniseade peab soovitud tulemuse saavutamiseks rohkem tööd tegema. See võib tähendada suuremat elektrikulu, seadmete kiiremat amortiseerumist ning halvemat sisekliimat.
Piirkondades, kus on rohkem kõrghaljastust, võib õietolmu mõju olla märgatavalt suurem. Hooldustöödel on näha, kuidas helekollane õietolm katab õhuvõtusektsiooni ning jõuab ka seadme ja sissepuhkeõhukanali sisemusse.
Olenemata sellest, et filtrid seadmes teevad suure töö erinevat liiki mustuse kinni püüdmiseks, siis peenem mustus ja tolm jõuab sellegipoolest seadmesse. Seetõttu on äärmiselt oluline puhastada hoolduse käigus kogu seadme sisemus.
Parema sisekliima ja energiasäästlikkuse tagamiseks tuleb erilist tähelepanu tuleb pöörata ventilatsioonisüsteemi õhuvõtu- ja väljaviskesektsioonidele, veendumaks, et on tagatud õhu vabaliikumine, aga ka seadme filtritele ning soojusvaheti ja sissepuhke- ja väljatõmbeõhu kanalite puhtusele.
Esimesed märgid ilmnevad sageli sisekliimas
Hoonete kasutajad märkavad ventilatsiooniprobleeme sageli üsna praktilisel moel. Ruumides võib õhk tunduda umbne, temperatuur kõikuda või tekkida tunne, et värsket õhku ei ole piisavalt. Samuti võivad inimesed kurta väsimuse, peavalu või keskendumisraskuste üle.
Haldaja jaoks võivad ohumärgiks olla:
- suurenenud energiakulu,
- seadmete tavapärasest valjem töö,
- automaatikahäired,
- korduvad rikketeated.
Kui filtrite vahetusvälp on möödas või hooldusgraafikust ei ole kinni peetud, on see juba iseenesest põhjus süsteem üle vaadata.
Edasilükatud hooldus võib tähendada suuremaid kulusid
Ventilatsioonisüsteemi hooldust ei tasu edasi lükata seni, kuni tekib rike. Väiksemad probleemid, nagu mustad filtrid, kulunud rihmad, määrdunud soojusvahetid või asendamist vajavad rikkelised andurid, võivad aja jooksul kaasa tuua suurema tehnilise tõrke.
Ennetav hooldus on enamasti soodsam ja vähem häiriv kui ootamatu rikke kõrvaldamine. Ärikinnisvara puhul võib ventilatsioonisüsteemi tõrge mõjutada korraga paljusid inimesi – töötajaid, kliente, üürnikke ning kogu hoone igapäevast toimimist. Seetõttu ei tasu hooldust kulude kokkuhoiu eesmärgil edasi lükata: lühiajaliselt võib see tunduda säästuna, kuid pikemas vaates võib kaasa tuua suurema energiakulu, seadmete kiirema kulumise ja kallimad rikketööd.
„Sundventilatsioon ei ole mugavusteenus, vaid hoone toimimiseks vajalik tehnosüsteem. Kui õhuvahetus ei toimi korrapäraselt, siis kannatavad nii inimeste enesetunne kui ka seadmete töökindlus,“ lisab Nurmsalu.
Hooldus ei tähenda ainult filtrivahetust
Hooajalise hoolduse käigus kontrollitakse tavaliselt kogu süsteemi tööd. See võib hõlmata:
- filtrite kontrolli ja vahetust,
- soojusvahetite ülevaatust ja puhastust,
- ventilaatoririhmade pingutamist ja joondamist,
- andurite kontrolli,
- elektrisüsteemide ülevaatust,
- vajadusel süsteemi reguleerimist.
Eesti kliimas on ärikinnisvara puhul soovituslik vahetada ventilatsioonifiltreid vähemalt kaks korda aastas – enne kütteperioodi ja pärast kütteperioodi. Täpne hooldusvajadus sõltub aga konkreetsest hoonest:
- selle asukohast,
- kasutuskoormusest,
- ventilatsioonisüsteemi eripärast,
- filtrite tegelikust seisukorrast.
Näiteks büroohoones, kaubanduspinnal, laos või tootmishoones võivad ventilatsiooni töötingimused ja hooldusvajadused olla väga erinevad.
„Büroohoones on fookuses sageli töötajate mugavus ja stabiilne sisekliima. Kaubanduspinnal lisanduvad suur külastajate hulk ja pikad lahtiolekuajad. Lao- ja tootmishoonetes sõltub palju sellest, kas töökeskkonnas tekib tolmu, (liig)soojust, niiskust või muid eritingimusi nõudvaid tegureid“ selgitab Nurmsalu.
Mida võiks hoone omanik või haldaja kontrollida?
Kui hoone omanik või haldaja ei ole kindel, kas ventilatsioonisüsteem vajab hooldust, tasub esmalt üle vaadata kolm asja:
- Millal tehti viimane hooldus?
- Kas filtrid on vahetatud vastavalt hoolduskavale?
- Kas hoone kasutajad on sisekliima üle kurtnud?
Kui neile küsimustele ei ole selget vastust, on mõistlik lasta spetsialistil süsteem üle kontrollida. Ventilatsioon töötab enamasti taustal ja jääb märkamatuks seni, kuni midagi on korrast ära. Just seetõttu on regulaarne hooldus oluline – see aitab ennetada probleeme, hoida seadmed töökorras ning tagada hoones tervislik ja mugav sisekliima.
Suvekuudel tasub lisaks jälgida ventilatsiooni ja jahutuse koosmõju. Kui hoones töötavad nii sundventilatsioon kui jahutus, tuleks õhuvahetuse režiim seadistada nii, et jahutussüsteem ei peaks töötama viimase piiri peal. Samuti ei tasu jahutuse ja ventilatsiooni töötamise ajal ruume akende ja uste avamisega „värskendada“, sest süsteemid on projekteeritud tagama nõutud sisekliima suletud ruumides.
„Kõige lihtsam soovitus hoone haldajale on mitte oodata esimeste tõsiste probleemideni. Kui ei ole teada, millal süsteemi viimati hooldati või filtreid vahetati, tasub ventilatsioon enne suvist kuumaperioodi üle kontrollida,“ soovitab Nurmsalu.
