Eestlaste kodudes on järjest rohkem seadmeid, mis töötavad akudega: akutrellid, trimmerid, käsitolmuimejad, telefonid, elektritõukerattad ja isegi väiksemad aiatööriistad, näiteks oksakäärid. Koos mugavusega kasvab aga ka tuleoht, millele inimesed sageli ei mõtle, hoiatab Foruse ohutusteenuste osakonna juht Ahti Kuusk.
Tüüpiline olukord on lihtne: pärast seadme kasutamist pannakse tühi aku laadima ning jäetakse see sinna ööseks. Sageli tehakse seda kohas, mis tundub mugav ja silma alt ära, näiteks esikus asuvas garderoobikapis, riiete ja muu kraami keskel. Just sellised harjumused võivad Ahti Kuuse sõnul muutuda väga ohtlikuks.
Akusid tuleb juurde ja koos nendega kasvab ka risk
Tuleohutuseksperdi sõnul muutub akudega seotud tuleohutus üha olulisemaks just seetõttu, et akuseadmeid on kodudes aina rohkem. Lisaks kasutatakse sageli tundmatu päritoluga akusid ja laadijaid, mille kvaliteedis ei saa kindel olla. “Näiteks võib tänapäeval internetist tellida originaalist oluliselt odavama aku, millel lubatakse väga pikka tööaega. Aga me ei tea, kuidas see toode on kokku pandud või mis seal sees tegelikult on,” räägib ta.
Kuusk toob näiteks kolleegi kogemuse, kes katsetas kord tundmatu tootja akut. Esialgu tundus kõik toimivat, kuid suurema koormuse all muutus olukord kiiresti ohtlikuks. “Ketaslõikuri kasutamise ajal läks aku nii kuumaks, et ta viis selle kiiresti õue. Käsi oleks peaaegu põletada saanud. Natuke veel ja see aku oleks töötamise ajal põlema läinud,” jagab ta.
Kuuse sõnul teeb olukorra keerulisemaks see, et internetist tellitud tundmatu päritoluga akude puhul puudub sageli selgus nende kvaliteedi ja ohutuse osas. “Kui sa ostad ametliku tootja seadme, siis tootja vastutab selle eest. Aga kui tellid kuskilt tundmatu aku, siis ei tea sa tegelikult, mida sa saad.”
Miks liitiumakud üldse süttivad?
Peamised põhjused on Kuuse sõnul mehaanilised vigastused ja ülekuumenemine. “Ma tahan näha akutrelli või tööriista, mis ei oleks kunagi kukkunud,” ütleb ta. “Kui aku saab löögi, võivad selle sees tekkida vigastused.”
Aku sees olevad komponendid võivad põrutuse tagajärjel deformeeruda ning see võib põhjustada keemilise reaktsiooni, mis viib süttimiseni.
Teine suur risk on seotud kuumusega. Kui seade ei saa piisavalt jahutust või kuumeneb laadimise ajal üle, suureneb süttimisoht märgatavalt. “Näiteks kui telefon on laadimise ajal auto armatuurlaual otsese päikese käes, võib seade väga kiiresti üle kuumeneda,” selgitab Kuusk. “Sisuliselt kuumutame me selle ise ohtliku temperatuurini.”
Kuusk toob näiteks kaks juhtumit, kus väike akuseade muutus hetkega ohtlikuks: ühel korral plahvatas autos taskulamp, teisel juhul purunes inimese taskus olnud e-sigaret istumise ajal ning kahjustas riideid. Tema sõnul näitavad sellised lood, et ka väikeste akude puhul ei tasu riski alahinnata. Vigastus või lühis võib vallandada väga kiire ja ohtliku reaktsiooni.
Fotol autos laadimise ajal plahvatanud taskulamp.
Kuuse sõnul näitab selline olukord hästi, kui kiiresti võib akuga seotud rike muutuda ohtlikuks. Tema sõnul ei pruugi inimesed sageli mõista, kui palju energiat väikestes akudes tegelikult peitub ning kui kõrge temperatuur võib süttimise või lühise korral tekkida.
Kehvad laadimisharjumused põhjustavad tõsiseid ohte
Kuuse sõnul tehakse kodudes akude laadimisel mitmeid vigu, mis võivad tulekahju korral olukorra väga kiiresti kriitiliseks muuta. Sageli pannakse akud laadima kohta, mis tundub mugav ja silma alt ära, näiteks garderoobikappi. “Kui kapp on riideid täis ja seal midagi süttib, siis on tegemist väga suure tulekoormusega,” selgitab ta. “Ja kui see asub esikus välisukse juures, võib see sulgeda ka ainsa väljapääsu korterist.”
Tema sõnul ei tohiks akusid laadida kinnistes kappides, voodis padja all, diivanil ega teiste pehmete materjalide peal. Samuti ei ole hea mõte jätta seadmeid ööseks järelevalveta laadima.
Kuusk juhib tähelepanu ka sellele, et sageli ei mõelda läbi, kui kiiresti võib suits võimaliku põlengu korral inimeseni jõuda. Eriti ohtlikuks muutub olukord siis, kui akusid laetakse voodis, diivanil või mujal inimese vahetus läheduses, samal ajal kui suitsuandur asub näiteks ruumi laes kaugemal. “Kui suitsuandur reageerib alles siis, kui inimene juba suitsu sisse hingab, võib olla liiga hilja,” hoiatab Kuusk.
Vigased laadijad ja juhtmed suurendavad tuleohtu
Lisaks akudele endile mängib olulist rolli laadijate ja juhtmete seisukord. Kuuse sõnul kasutatakse kodudes siiani katkiseid, kulunud või ajutiselt parandatud laadijaid, mis võivad hakata mõjutama nii seadme tööd kui ka aku ohutust. “Kui laadija juba säriseb, tuleks see välja vahetada. Selline rike võib hakata mõjutama ka akut,” rõhutab Kuusk.
Tema sõnul alahinnatakse sageli sedagi, kui oluline on kasutada seadmele sobivaid laadijaid. Inimesed eelistavad tihti kiiremaid või võimsamaid laadijaid, kuid kõik seadmed ei pruugi sellist koormust taluda. “Tootjad annavad ette, millist laadimisvõimsust kasutada. Kui panna külge liiga võimas laadija, ei pruugi seade seda üldse toetada,” selgitab Kuusk.
Kuusk soovitab enne uue laadija kasutamist alati kontrollida tootja juhiseid ning veenduda, et laadija vastab seadme nõuetele. Tema sõnul kiputakse kasutusjuhendit lugema alles siis, kui probleem on juba tekkinud.
Kui kiiresti võib aku süttida?
Kuuse sõnul võib akuga seotud rike muutuda ohtlikuks väga lühikese ajaga. Kui aku saab kahjustada või selle sees tekib lühis, võib süttimine toimuda praktiliselt hetkega. “Põhimõtteliselt poole sekundiga,” ütleb Kuusk.
Tema sõnul tuleb kõiki ohumärke võtta tõsiselt. Kui aku hakkab paisuma, suitsema, susisema või muutub ebatavaliselt kuumaks, ei tohiks seda enam kasutada ega laadida. “Võimalusel võiks sellise seadme tõsta metallanumasse või -vanni ning lasta sellele vett peale,” soovitab Kuusk. Ta rõhutab siiski, et seda saab teha vaid juhul, kui olukord on veel kontrolli all, seade ei ole elektrivõrku ühendatud ega sea inimest ennast ohtu.
Kui aku hakkab kiiresti kuumenema, levib suits või tekib leek, tuleb keskenduda eelkõige enda ohutusele, mitte püüda põlengut iga hinna eest ise kontrolli alla saada. “Kui olukord muutub kiiresti ohtlikuks, tuleb eelkõige tagada enda ohutus ja kutsuda appi päästjad. Selliste akude reaktsioon võib olla väga tugev ja ettearvamatu.”
Tema sõnul erinevad liitiumakude põlengud tavapärasest tulekahjust selle poolest, et need arenevad väga kõrgel temperatuuril ning võivad pärast kustutamist uuesti süttida.
Ka Päästeameti ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonna nõunik Berit-Helena Lamp rõhutab, et inimesed ei tohiks akupõlengut ise kustutama hakata, kui puudub kindlus, kuidas seda ohutult teha. “Liitiumakude põleng on tavaliselt intensiivne, kiire ja võib olla väga ohtlik,” selgitab Lamp. “Akupõlengus eraldub palju ohtlikke gaase.”
Ta hoiatab, et mõne suurema akupõlengu sekunditeks aeglustamise hind võib olla tõsine tervisekahjustus.
Kui aku hakkab suitsema või süttib, soovitab Päästeamet ruumist väljuda, sulgeda enda järel uksed ning kutsuda abi numbrilt 112.
Milline kustuti võiks kodus olemas olla?
Akuseadmete kasutamise sagenemise tõttu tasub üha rohkem mõelda ka sellele, kas kodus on olemas sobivad esmased tulekustutusvahendid. Samas ei tähenda kustuti olemasolu, et akupõlengut tuleks iga hinna eest ise kustutama hakata. Liitiumakude põleng võib areneda väga kiiresti ning olla ettearvamatu, mistõttu tuleb esmalt hinnata olukorra ohtlikkust ja tagada enda ohutus.
Eksperdi hinnangul võiks igas majapidamises olla vähemalt üks tulekustuti, kuid selle valikul tuleb arvestada ka ruumi tingimuste ja temperatuuridega. “Kui ruum on soe, võiks olemas olla vahtkustuti. Kui tegemist on suvilaga, mis talvel külmaks läheb, siis pigem pulberkustuti,” soovitab Kuusk.
Tema sõnul eelistatakse vahtkustutit sageli just seetõttu, et see sobib hästi siseruumides kasutamiseks ega paiska kustutusainet üle kogu ruumi laiali. Samas tuleb külmemates tingimustes arvestada, et vahtkustuti ei pruugi miinuskraade taluda.
Kuusk rõhutab, et kustuti olemasolu ei tohiks olla pelgalt formaalsus, vaid osa teadlikust koduohutusest. Oluline on läbi mõelda, millised akuseadmed kodus on, kus neid laetakse ning kas võimaliku õnnetuse korral on võimalik kiiresti ja ohutult tegutseda.
“Akudega seadmeid tuleb järjest juurde ja koos sellega kasvab ka risk,” ütleb ta. “Tasub mõelda, kuidas oma kodu ja vara võimaliku õnnetuse korral kaitsta.
Päästeamet: akudega seotud õnnetuste arv võib lähiaastatel kasvada
Päästeameti ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonna nõuniku Berit-Helena Lambi sõnul toimub Eestis aastas keskmiselt ligi 40 akudega seotud tulekahju või tulekahjuohu sündmust. “Märkimisväärset kasvu viimastel aastatel statistikas näha ei ole, kuid prognoosime, et akudega seotud sündmuste osakaal hakkab kasvama,” märgib Lamp.
Tema sõnul saab suure osa õnnetustest ära hoida õigete laadimisvõtete ja tähelepanelikkusega.
Päästeameti soovitused akude ohutuks laadimiseks:
- Lae akut alati valvsa pilgu all
- Ruumis peab olema töökorras suitsuandur
- Ära hoia laetavat seadet liiga soojas ega umbses kohas
- Väldi akude laadimist voodis, diivanil või soojusallikate läheduses
- Lae akusid kohas, mis ei takista tulekahju korral kiiret väljumist
- Kasuta ainult tootja soovitatud laadijaid
- Kui aku on saanud tugeva põrutuse, paisub või kuumeneb ebatavaliselt, lõpeta selle kasutamine kohe ning vii parandusse või jäätmejaama
Soovid oma ettevõttele tuleohutusülevaatust, konsultatsiooni või riskide hindamist? Võta tuleohutusspetsialistiga ühendust läbi Foruse kodulehe.
