Kui hoone teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 20 parkimiskohta, peavad erinevad mitte-eluhooned, sealhulgas kaubanduskeskused, riigiasutused, bürood ja koolid, olema 2025. aasta alguseks varustatud vähemalt ühe elektriautode laadimispunktiga.
Forus Gruppi kuuluv liikluskorraldusteenuseid pakkuvaid ettevõte Signaal TM on täna hoonete omanike jaoks partnerina kohal ja pakub täislahendust – lisaks elektriautode laadijate paigaldusele ning hooldusele pakub sama teenusepakkuja laadijate juurde sobivad viidad ja teekattemärgistuse, eristudes sellega konkurentidest.
Kuna ettevõte tegeleb muu hulgas märgistuse, fooride, märkide tootmise ja paigaldamisega, siis elektriautode laadimislahendused olid loogiline jätk. „Forus on Eestis ainulaadne teenusepakkuja, mis suudab olla partneriks kinnisvara elukaare igas etapis ja teenindab juba täna tuhandeid hooneid. Kuna ka elektriautode laadimispunktid on tulevikus oluline osa hoonest, siis polnud põhjust seda teenust sisse osta, vaid teha ise,“ räägib Signaali e-mobiilsuse müügi- ja arendusjuht Mikk Mehide.
Signaali paigaldatud avalikke laadimispunkte leiab mitmetes Europargi parklates, Tallinnas Tondi tennisekeskuses, Tammsaare 56 büroohoone ärikvartalis, Confido meditsiinikeskuse parkimismaja kahel korrusel. Lisaks veel Foruse enda majas Kadaka teel.
Elektriautode laadijad jagunevad kahte gruppi – kiired ja poolkiired laadijad. Signaal paigaldab praegu poolkiireid laadijaid kuni 22-kilovatise võimsusega. See tähendab, et umbes tund laadimist ja saad sõita 100 kilomeetrit.
Sellised laadimislahendused sobivad kaubanduskeskuste, büroode, kortermajade, toitlustus- ja meelelahutusasutuste ning muude avalike hoonete juurde, kus veedetakse aega rohkem kui tund. Ettevõte ei välista, et tulevikus hakkavad nad paigaldama ka kiirlaadijaid.
Kuhu saab laadija paigaldada?
Esimene tingimus on parkimiskohtade olemasolu. „Kui mõelda Mustamäe või Lasnamäe suurtele paneelmajadele, siis sinna on keeruline laadijat paigaldada, kuna korteriomanikel pole tihtilugu ostetud parkimiskohad, vaid pargitakse sinna, kus parasjagu vaba koht leidub,“ tõdeb Mikk Mehide.
Kortermajad on eraldi kliendigrupp. Nende puhul tuleb lisaks parkimiskohtade olemasolule arvestada, et majadel on piiratud hulk võimsust ehk ampreid. Seega peab hoolitsema selle eest, et nii-öelda „korgid läbi ei lööks“, kui kõik hakkavad ühtäkki oma elektriautosid laadima.
Selleks puhuks on Mehide sõnul lahenduseks dünaamiline koormuse jaotaja, mis pannakse kilpi. „Sisuliselt majast ülejääv energia jagatakse laadijatele ning maja tarbimine ei ole sellest kunagi häiritud,“ kinnitab Mehide lisades, et kui elanike tarbimisest midagi üle ei jää, on tarbimisvõimsus elektriautode laadimiseks madal või ühel momendil ei laegi.
Uusarenduste puhul küsivad arendajad juba ise erinevaid lahendusi, sest elektriauto laadimise koht on juba plaanis sees. Vanemate korterelamute puhul on lahendus, et ühistu paigaldab laadija, mis on avalik – need, kellel on elektriauto, saavad eraldi kiibi ning maksavad konkreetselt laadimise eest energiahinda ning lisaks sümboolset teenustasu, et laadija teeniks aja jooksul raha tagasi.
Kuidas tean, et naabrimehe eest ei tasu?
Selle küsimuse lahendab ära teenusepakkuja. Mikk Mehide ütles, et pole mõistlik, kui korteriühistu paigaldab igale kohale voolumõõtja ja püüab enda jõududega need paigaldada. See süsteem läheb keeruliseks, kuna ülejärgmisel aastal võib lisanduda neli uut inimest, kes laadijat soovivad.
Selleks puhuks on eraldi arvelduslahenduse teenus. Kuna elektriautode laadijad on targad, on nendel juba mõõtja sees ja seega on distantsilt lihtne selgeks teha, kui palju üks, teine või kolmas laadija elektrit tarbis. Aruandluse saab korteriühistule teele panna. Selle alusel saab ühistu arve välja saata.
Avalikuks kasutamiseks mõeldud laadijatel on peal makselahendus. Arveldamine käib läbi äpi. Signaal teeb arveldamisel koostöös Teliaga – laadija juures on QR-kood, mille järgi tuleb telefoni peale valik ja teenusepakkujad, kelle vahel valida.
Kas auto laadimine on tõepoolest sama lihtne kui telefoni laadimine? Mikk Mehide tunnistab, et alati see nii ei pruugi olla. Näiteks võib juhtuda, et laadija jääb autosse kinni. „Kõige tõenäolisemalt on põhjus selles, et laadimine pole korralikult lõpetatud ja selle eest pole veel tasutud,“ räägib ta lisades, et aeg-ajalt võib auto enda süsteemid ka veateateid anda.
Tuleb otsida võimalusi
Statistika näitab, et 80 protsenti elektriautode omanikest laeb oma autot kodus. „Kui vaadata, kui palju laadijaid meil praegu üle Eesti paigaldatakse ja millal teenus üks kord ära tasub, peab iga teenusepakkuja sellega arvestama,“ leiab Mehide.
Avalikud laadimispunktid on sellest hoolimata möödapääsmatud lahendused. Näiteks Tallinna vanalinna ei saa muinsuskaitsealuste piirangute pärast laadijaid paigaldada ja kaablite vedamine on keeruline. Võib ka ette tulla, et hoone asub keerulisel maastikul, mis seab piirangud. Sellisel juhul ei olegi muud, kui tuleb avalikus ruumis laadida.
Paljud inimesed kasutavad võimalust, kui tööandja on lasknud oma büroo parklasse elektriautode laadija paigalda. „Kas maksad ise laadimise eest või võimaldab seda tööandja. Inimesed peaksid vaatama oma käitumismustrit. Kui tööandja pakub võimalust, siis kasutada seda lahendust,“ leiab Mikk Mehide.
Elektriautode laadimispunkti paigaldamise hind sõltub sellest, kas klient soovib seda ainult enda tarbeks või on tegemist avaliku laadimispunktiga.
Eraklient, kes soovib oma majja laadimislahendust, peab arvestama mõne tuhande euroga. Avaliku kahe laadimiskohaga lahenduse eest tuleb välja käia 4000 – 7000 eurot. Palju oleneb sellest, kui kaugel asub laadimispunkt elektrikilbist ja kui palju tuleb kaableid vedada.
Signaal on valmis pakkuma samuti seadmete renti ja järelmaksu. Eesmärk on leida kliendile optimaalseim ja mugavaim laadimislahendus, kombineerides seda võimsuse, laadijate, taristu, paigaldustööde, reaalse ning tuleviku vajaduste ja investeeringutega.
Kui soovid endale, korteriühistule või büroohoonele elektriautode laadimislahendust, võta meiega ühendust signaal@signaal.ee.
