E-koolitused

Süsinikujalajälje mõõtmine on ärimaailmas muutumas aina olulisemaks ning paljude valdkondade liidrid näitavad selles osas ka teistele positiivset eeskuju. Keskkonnasäästlikele teguviisidele pühendudes ja oma mõju mõõtes tõestab ettevõte, et on oma igapäevases tegevuses pühendunud kestlikule arengule ning on selle kommunikatsioonis läbipaistev. See omakorda suurendab huvirühmade usaldust ja kinnistab ettevõtte positiivset kuvandit.

Mida süsiniku jalajälg üldse tähendab?

See on süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis kaasneb inimese, organisatsiooni või mõne muu üksuse tegevusega või tekib toote või teenuse olelusringi jooks. Süsiniku jalajälje kaudu hinnatakse vastava tegevuse mõju keskkonnale ja kliimamuutustele. Valdavalt mõõdetakse kogu ettevõtte aastase tegevuse, toote või erinevate tulevikustsenaariumite süsiniku jalajälge. Kui ettevõtte jaoks on oluline oma tegevust keskkonna vaates vastutustundlikumaks muuta, aitab selline kaardistus mõista, millistel arendustel ja parandustel oleks kõige suurem mõju keskkonnale. See aitab vältida ka rohepesumaigulist avalikku kommunikatsiooni, kus suure hurraaga viiakse sisse muudatus, mille mõju teiste tegevuste kõrval on marginaalne.

Kuidas süsiniku jalajälge mõõdetakse ja millest alustada?

Nii nagu ikka, on iga mõõtmise puhul kõige olulisem alguspunkti mõtestamine, et mida ja miks mõõdetakse. Seega tasub esmalt kaardistada, millised on ettevõttes keskkonna vaates olulised protsessid. Siinkohal võiks alustada võimalikult laia vaatega alates toorme hankimisest kuni jäätmete kõrvaldamiseni ning otsustada, kas ettevõtte jaoks on oluline kogu ahela kaardistamine või saab piirduda näiteks ainult tootmisega või tootmise ja tarnimisega tarbijani.

Metoodikaid süsiniku jalajälje hindamiseks on mitmeid, aga kui ettevõtte aastast süsiniku jalajälge mõõtes lähtuda näiteks Greenhouse Gas Protocol (kasvuhoonegaasi protokoll) standardist, siis on protsessid jagatud kolme etappi.

Esmalt vaadatakse ettevõtte otsese kontrolli all olevaid mõjutegureid. Näiteks kontori või tootmishoone ventilatsiooniseadmete jalajälge või masinapargi mõju keskkonnale

Teiseks mõõdetakse sisseostetava energia jalajälge. Näiteks elektri- ja soojusenergia mõju keskkonnale. Siinkohal peab aga märkima, et sisendinfo määratlemine ei ole alati lihtne, sest Eestis pole kokku lepitud tarbitava elektri ja keskkütte CO2 heitetegureid
Kolmandaks kaardistatakse ettevõtte otsesele tegevusele eelnevad ja järgnevad kaudseid protsesse nagu näiteks sisseostetud toodete ja teenuste jalajälg, toorme ja toote tarneahela mõju keskkonnale või toote kasutamise ja eluringist kõrvaldamisega seotud protsesside efekt. Kolmandasse skoopi kuulub ka näiteks töötajate poolt tööle ja koju sõiduks kasutatava transpordi ja ärireiside mõju. Tihti ilmnebki põhiline mõju kolmandas etapis ja see annab süsinikujalajälge kaardistavale ettevõttele võimaluse survestada ka oma partnereid nende tegevusega kaasnevale süsinikujalajäljele tähelepanu pöörama.
Seega süsiniku jalajälje kaardistamine eeldab suure hulga andmete kogumist, mis võib ettevõtetele osutuda arvestatavaks koormuseks sõltuvalt informatsiooni haldamise võimekusest. Kogutud andmeid aitavad süsiniku jalajäljeks tõlgendada valdkonna spetsialistid, kes põhinevad seda tehes teaduskirjandusele ja rahvusvahelistele andmebaasidele. Koostöö algusfaasis on oluline paika panna, mis on ettevõtte jaoks süsiniku jalajälje mõõtmise eesmärk ja seejärel saavad eksperdid soovitada õigeid lahendusi ja metoodikaid. Kui on soov mõõta ettevõtte tegevuse süsiniku jalajälge, siis siinkohal saavad abiks olla Foruse spetsialistid, kes arvutavad tarbimisandmete põhjal välja süsiniku jalajälje, selgitavad välja suurimad mõjuallikad ja hindavad, kuidas planeeritud muudatuste kaudu jalajälg väheneks.

Taolised mõõtmised ei tohiks jääda ühekordseks tegevuseks, vaid peaksid saama loomulikuks osaks ettevõtte tööst ja strateegialoomest, mille alusel seatakse sihte oma tegevuse mõju vähendamiseks ning rakendatud uuenduste efektiivsuse hindamiseks.

Üks võimalus ettevõtte otsese kontrolli all olevate mõjutegurite süsiniku jalajälje vähendamiseks on kontorite ja tootmishoonete ehitamisel või renoveerimisel energiatõhususe praktikate kasutusele võtmine. Moodsad tehnoloogilised lahendused ja oskusteave vähendavad hoone energiatarvet, mõju keskkonnale ja haldamisega seonduvaid kulusid ning aitavad muuta hoone sisekliima selle kasutajatele mõnusaks ja heaolu soodustavaks. Samuti on energiatõhusate rohehoonete praktikas oluline osa vee, energia ja muude ressursside efektiivsel kasutamisel, taastuvenergia tootmise võimalustel, taaskasutusel ning kasutusmugavusest lähtuval planeeringul. Foruse energiatõhususe spetsialistid nõustavad ettevõtet igas ehitusetapis, koostavad vajadusel ehitajale projekti koos energiatõhususe lähteülesandega.

Muud uudised Vaata kõiki

Veel põnevat lugemist.

Alex Roost: omanikud soovivad haldusjuhi eest maksta sageli vähem kui tavalise santehniku eest

Foruse ohutusteenuste juht: ettevõtted pole sageli teadlikud, milliseid tuleohutusnõudeid tuleb täita

Meil on käimas sõbrakuu kampaania – 2 kuud koduvalvet tasuta