Kui Marta Jarju 2022. aastal pärast Hollandis ülikooli lõpetamist Eestisse tagasi kolis, ei osanud ta arvata, et lennujaamas leitud ajutisest töökohast saab alguse tema karjäär lennundusjulgestuses. Neli aastat hiljem juhib ta Foruse ridades Tallinna lennujaama valvekeskuse vahetust ning vastutab selle eest, et lennujaama valve- ja julgestustöö sujuks ka kõige ootamatumates olukordades. „Pidasin seda ajutiseks tööotsaks, kuid nagu öeldakse, kõik ajutine on igavene,“ naerab Marta.
Lennujaama sattus ta tööle üsna juhuslikult. Pärast Eestisse naasmist jäi talle tööpakkumiste seas silma lennundusjulgestuse ametikoht, mis tundus huvitav ja piisavalt väljakutseid pakkuv. Esialgu alustas ta reisijate julgestuskontrollis, kuid tema tegelik soov oli töötada autopatrullis.
Mõne kuuga õnnestuski tal soovitud ametikohale jõuda ning peagi avanes võimalus töötada ka valvekeskuses. Kui Forus 2023. aastal lennujaama valvepoole üle võttis, soovis Marta seniste tööülesannetega jätkata. 2024. aasta kevadel liituski ta Forusega. „Töö oli mulle juba tuttav, aga ettevõtet vahetades oli ikkagi väike hirm, kas mind võetakse uues kollektiivis omaks. Õnneks oli vastuvõtt väga soe. Tundsin, et sain ka ise Forusele lennujaamas sisseelamisel abiks olla. Kolleegid panid mind tundma väärtuslikuna ja see tõstis kõvasti töömotivatsiooni,“ meenutab Marta.
Tööpäev, mille kulgu ei oska kunagi ette ennustada
Tänaseks on Martast saanud lennujaama valvekeskuse vahetuse vanem. Tema tööpäevad kestavad 24 tundi ning selle aja jooksul vastutab ta kogu vahetuses oleva Foruse lennundusjulgestuse üksuse töö juhtimise eest.
Tööpäev algab eelmise vahetuse üleandmisega. Marta saab ülevaate viimaste päevade sündmustest, pooleliolevatest tegevustest ja sellest, millele tuleb järgneva ööpäeva jooksul tähelepanu pöörata. Edasine sõltub juba sellest, mida päev kaasa toob. „Lennujaamas ei ole päevad vennad. Mõni vahetus möödub rahulikult ja ilma suuremate sündmusteta, aga teinekord ei jõua ära oodata, millal tööpäev läbi saab. Minu lahendada on olukorrad alates joobes reisijatest kuni pommiähvardusteni,“ kirjeldab ta.
Just ettearvamatus on üks põhjustest, miks talle see töö meeldib. Valvekeskuses töötab korraga kolm inimest ning pikkade vahetuste jooksul kujuneb kolleegide vahel välja tugev ühtekuuluvustunne ja omad naljadki. „Hommikul tööle tulles ei tea me kunagi, milliseks päev kujuneb või milliseid olukordi lahendama peame. Rutiini puudumine ja adrenaliin käivad selle tööga kaasas.“
Marta sõnul on lennundusjulgestuse töö märksa mitmekesisem, kui esmapilgul arvata võiks. Sageli seostatakse seda üksnes reisijate ja nende pagasi kontrollimisega, kuid Foruse vastutusala on hoopis laiem. „Meie tegeleme töötajate julgestuskontrolli, lennuala valve ja lennujaama toimimiseks vajalike esemete kontrolliga. Lennundusjulgestus ei tähenda kaugeltki ainult reisijate kontrollimist.“
Sellises keskkonnas töötamine nõuab tema sõnul head pingetaluvust, loogilist mõtlemist, suhtlemisoskust ja võimet näha suuremat pilti. Lennujaamas on töö rangelt reguleeritud ning otsuseid ei saa teha pelgalt sisetunde põhjal.
Operaatorist vahetuse vanemaks
Forusega liitudes töötas Marta autopatrullis ja valvekeskuse operaatorina. Üsna kiiresti sai ta aga aru, et soovib oma töös rohkem vastutust ning võimalust erinevate olukordade lahendamises kaasa rääkida.
Ta andis oma soovist juhtidele märku ning mõne kuu pärast avaneski võimalus asuda tööle vahetuse vanema abina. „Tundsin end uuel positsioonil hästi. Umbes aasta hiljem tekkis vajadus aeg-ajalt vahetuse vanemat asendada ning minu meeldivaks üllatuseks valiti selleks mind,“ räägib Marta.
Esialgu tekitas suurem vastutus temas ka kõhklusi. „Abistavalt positsioonilt targutada oli palju lihtsam kui ise otsuseid vastu võtta ja nende eest vastutada,“ tunnistab ta.
Vahetuse vanemana võib mõni otsus tunduda väike, aga vale otsuse tagajärjed võivad olla suured.
2025. aasta sügisel pakuti Martale juba vahetuse vanema püsivat ametikohta. Selleks ajaks oli ta rolliga harjunud ning üleminek kulges sujuvalt.
Suurim muutus ei seisnenud aga mitte uutes tööülesannetes, vaid selles, et senisest kolleegist ja sõbrast tuli saada juhiks. „Oma sõna maksmapanemine ja selle eest vastutuse võtmine töökohal, kus kõik juhindub protseduuridest, ei ole just kõige lihtsam. Vahetuse vanemana võib mõni otsus tunduda väike, aga vale otsuse tagajärjed võivad olla suured,“ selgitab ta.
Marta sõnul on teda uude rolli sisseelamisel kõige rohkem aidanud kolleegid ja otsesed juhid. Uuel ametikohal ei saa kõiki olukordi lahendada üksnes varasema kogemuse põhjal ning vahel on vaja teistega nõu pidada. „Kolleegidega arutledes ja nende kogemusi kuulates on olnud palju lihtsam olulisi otsuseid langetada. Meie juhid on alati kättesaadavad ja valmis aitama, kui ette tuleb mõni keerulisem või erandlik olukord. Hea on teada, et igas situatsioonis on olemas päästerõngas.“
„Tunnen uhkust, et mind nähakse teiste vahetuse vanematega samaväärsena“
Oma kiire arengu taga näeb Marta eelkõige uudishimu ja soovi asju võimalikult hästi teha. „Minu uudishimu ja perfektsionism on olnud hea kombo, mis on ka juhtidele silma jäänud,“ ütleb ta.
Kuigi teistega võrdlemist ei peeta alati heaks, tunnistab Marta, et just kolleegide kõrval töötamine annab talle põhjust enda üle uhkust tunda. „Kui vaatan, kellega ma vahetuse vanema ametikohta jagan, tunnen uhkust, et mind nähakse nendega samaväärsena.“
Foruse juures hindab ta lisaks arenguvõimalustele ka töist keskkonda ja paindlikku graafikut. Kuigi 24-tunnised vahetused võivad tunduda pikad, jätavad need talle piisavalt vaba aega. „Meil on palju ägedaid ja erineva taustaga inimesi, tänu kellele sujub koostöö ja olukordade lahendamine hästi. Ka juhid on loonud mõnusa õhkkonna, mis on minu jaoks töökohal väga oluline.“
Praegu Marta järgmise ametikõrgenduse poole ei kiirusta. Ta on oma töö ja positsiooniga rahul, kuid soovib edaspidi end kindlasti täiendada ja koolitada. „Lennundusjulgestus ei piirdu ainult praeguse tööga. Oma teadmisi saab tulevikus rakendada ka teistes juhtivates rollides või välismaal. Õppimine ei jookse kunagi mööda külge maha.“
Lennujaamas töötades õpib nii mõndagi ka reisijate kohta
Neljast lennujaamas töötatud aastast on Martal kogunenud omajagu lugusid, kuid julgestustöö eripära tõttu ei saa ta paljudest olukordadest avalikult rääkida. Küll aga on tal reisijatele jagada mõned praktilised tähelepanekud. Näiteks soovitab ta puhkusereisile minnes alkoholi tarbimisega oodata sihtkohta jõudmiseni ning odavlennufirmadega reisides pagasinõuetest kinni pidada. „Ja jah, see särgi alla peidetud padi on kõigile näha,“ muigab ta.
Samuti tasub lennujaamas silte lugeda ning meeles pidada, et keelumärgid on seal põhjusega. Ka järjekorras ei tasu oma kohta üksnes kohvriga hoida. „Check-in’i järjekorras seisavad ikka inimesed, mitte ainult kohvrid. Kui näeme järelevalveta kohvrit, tegeleme sellega,“ ütleb Marta.
Neile, kes kaaluvad lennundusjulgestuses töötamist, soovitab ta valdkonda kindlasti lähemalt uurida. Lennujaamas töötades avaneb võimalus näha põnevaid õhusõidukeid, olla osa erikülaliste visiitidest ning panustada Eesti suurima lennujaama turvalisusesse. „Samas saab end julgestus- ja valvetöötajana tõeliselt proovile panna. Õpid ennast kehtestama, lahendama keerulisi olukordi ning vastutama selle eest, et lennujaamas oleks turvaline.“
Töövälisel ajal leiab Marta tasakaalu jalgpalli vaatamisest ning pere ja sõpradega koosolemisest. Lisaks on tal üks loomingulisem huvi, mida töökaaslased ehk ei teagi. „Minu salajane kirg on fotograafia, videograafia ja turundus. Haaran kinni igast võimalusest oma loovust kasutada ja midagi ägedat teha.“
Lennundusjulgestuse juht: Marta areng näitab, kuhu tahtmise ja initsiatiiviga jõuda võib
Foruse lennundusjulgestuse juhi Tauri Sepa sõnul on Marta hea näide sellest, kuidas pealehakkamine, oskused ja soov areneda võivad avada uusi karjäärivõimalusi. „Kui inimesel on tahtmist ja initsiatiivi, siis on võimalik kiiresti ja kõrgele lennata. Loomulikult peavad selle kõrval olema ka vajalikud oskused, võime kiiresti olukordi mõista ja neile reageerida. Martal on need omadused olemas,“ räägib Sepp.
Tauri lisab, et Marta oli algusest peale aktiivne ja näitas, et tahab areneda. “Andsime talle võimaluse end valvekeskuses tõestada ja ta kasutas selle hästi ära,“ meenutab Sepp.
Sepa sõnul on töötajate arengu märkamine ja toetamine oluline osa juhi tööst. „Oma soovist areneda tuleb kindlasti märku anda, aga ainult soovist ei piisa. Tuleb ka näidata, et oled valmis vastutust võtma ja oma oskusi arendama. Juhina pean mina omakorda märkama neid inimesi, kellel on potentsiaali järgmisele ametikohale liikuda.“
Seetõttu mõtleb Sepp pidevalt ka sellele, kes võiks vajaduse korral mõne vastutusrikkama rolli üle võtta. Marta karjääriteekond näitab tema sõnul, et võimaluste avanedes võivad motiveeritud ja võimekad töötajad jõuda uute ülesanneteni üsna kiiresti.