Suvi toob inimesed taas randa ning 1. juunil alanud ametliku rannahooajaga alustasid tööd ka Foruse rannavalvurid. Sel suvel on Foruse rannavalve väljas Tallinna viies avalikus rannas – Pirital, Stroomis, Kakumäel, Harkus ja Pikakaris –, samuti Sillamäe rannas ning kahes Tõrva järveäärses supluskohas.
Foruse rannavalve projektijuht Allan Järvine ütleb, et tänavusele rannahooajale minnakse vastu eesmärgiga tagada inimestele turvaline ja meeldiv rannakeskkond. „Fookuses on ennetustöö, kiire reageerimine ning rannaliste teadlikkuse tõstmine. Soovime, et inimesed tunneksid end randades turvaliselt ning oskaksid ka ise ohtlikke olukordi paremini ennetada,“ sõnab Järvine.
Tallinna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on pealinn suve tulekuks valmis. „Eelmisel aastal alanud koostöö Forusega toimis sujuvalt ja annab kindlustunde, et rannavalve on professionaalselt korraldatud. Samas sõltub turvaline suvi palju ka rannakülastajate enda käitumisest – oluline on järgida ohutusreegleid ning arvestada teiste puhkajatega,“ ütleb Terik.
Rannavalve töö algab ennetusest
Foruse rannavalvurid tagavad suplushooajal rannaliste ja suplejate turvalisuse, annavad vajadusel esmaabi ning jälgivad avalikku korda. Rannavalvurid jagavad mitu korda päevas värsket infot rannaoludest – registreerivad vee- ja õhutemperatuuri, UV-indeksi ning annavad signaallippudega märku, kas ujuma minek on lubatud või mitte.
Kokku hoolitseb sel suvel rannaliste turvalisuse eest enam kui 40 kutsetunnistusega Foruse vetelpäästjat. Allan Järvine sõnul ei tähenda rannavalve töö ainult veest päästmist ja esmaabi andmist, vaid väga suur osa on ka ohtlike olukordade ennetamisel. „Vetelpäästjad jälgivad pidevalt ujumisala ohutust, annavad soovitusi ilmastiku ja veeolude kohta ning sekkuvad varakult olukordadesse, mis võivad muutuda ohtlikuks. Sama oluline on rannaliste nõustamine ja avaliku korra hoidmine,“ selgitab Järvine.
Foruse jaoks on oluline, et rannavalvurid oleksid hooajaks põhjalikult ette valmistatud. Enne suve algust läbisid vetelpäästjad koolitused ja praktilised harjutused, kus treeniti nii päästetehnikaid, esmaabi andmist kui ka erinevate kriisiolukordade lahendamist.
„Kutsetunnistusega vetelpäästja tähendab praktikas seda, et inimene vastab professionaalsetele nõuetele, oskab kiiresti olukorda hinnata ning vajadusel tegutseda sekundite jooksul,“ räägib Järvine. Tema sõnul tähendab valmisolek pidevat tähelepanu, head füüsilist vormi ja oskust töötada pingelistes olukordades.
Turvaline rannapäev algab teadlikest valikutest
Igal suvel kerkivad randades esile sarnased murekohad: alkoholi tarvitamine enne ujuma minekut, laste järelevalveta jätmine, klaastaara kasutamine ning lemmikloomadega viibimine kohtades, kus see ei ole lubatud. Järvise sõnul saab paljusid ohuolukordi ennetada lihtsate valikutega:
- Hoia lastel alati silm peal.
- Ära mine alkoholijoobes vette ja ära lase seda teha ka sõbral.
- Ära hüppa tundmatus kohas vette.
- Uju ainult poidega piiritletud alal.
- Lemmikloomad ei ole avalikus rannas lubatud, kui selleks ei ole ette nähtud eraldi ala.
- Klaastaara on rannas keelatud.
- Hoia korda ja puhtust.
- Murede või ohuolukorra korral pöördu alati rannavalve poole.
„Kõige olulisem sõnum on lihtne: käitu vees vastutustundlikult. Turvaline rannapäev algab teadlikest valikutest,“ rõhutab Järvine.
Foruse rannavalve töötab 1. juunist kuni 31. augustini.
Naudi rannahooaega ning hooli ka teiste inimeste heaolust. Turvalisus ja ohutus ennekõike!
