Lähitulevikus on riigil plaan kaotada enam kui tuhandelt objektidelt ära automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Põhjuseks on liiga suur valehäirete hulk, mis koormab ebamõistlikult palju meie päästjate ressurssi. Häired tulevad peamiselt päevasel ajal. Foruse tuleohutuseksperdid selgitavad veebiseminaril, kas hooneomanik peaks nüüd päriselt muretsema? Milliseid lahendusi ja alternatiive pakuvad turvapartnerid?
Riik soovib pakkuda 112 automaatset häireedastuse teenust ainult nendele objektidele, kus tulekahju põhjustab otsest ohtu inimelule ja kus tuleõnnetus mõjutab väga paljusid inimesi. Nende hulgas on hoolekandeasutused ning suurõnnetuseohuga ettevõtted.
Foruse ohutusteenuste juht Ahti Kuusk ja tuleohutuse valdkonnajuht Ain Karafin rõhutavad, et ülejäänud ettevõtetel ja asutustel paanikaks kindlasti põhjust ei peaks olema. Lihtsalt ja lühidalt öeldes on küsimus päästeauto automaatses väljasõidus objektile.
Erinevad lahendused ja omaniku roll
Automaatne tulekahjuteate edastus eeldab tehnilist süsteemi. Kui hoones on ATS-süsteem koos keskseadmega, võtab see anduritelt häireid vastu ja edastab need automaatselt Häirekeskusesse ja paljude objektide puhul ka turvapartnerile.
Seega on juba praegu turvapartneritel kasutusel lahendused, mis aitavad operatiivselt häiretele reageerida ja reaalse ohuolukorra puhul tuvastada kiirelt tulekahju ning sellele reageerida. Teiste hulgas kasutavad ettevõtted ohutuse tagamiseks üha enam nutikaid videovalve ja ATSi kaughalduse lahendusi.
Ahti Kuusk toonitab, et uue muudatuse taustal peavad hooneomanikud kindlasti üle vaatama oma tegevused. „Kui automaatne tulekahju häireedastus üks hetk lõpeb, tuleb mõelda, kes hakkab häiretele reageerima, kas ettevõtte või asutuse sisemises töökorralduses midagi muutub ja mis on täpselt need tegevused, mis on vaja ümber mõelda.“
Näiteks võib juhtuda, et süsteeme tuleb ümber ehitada, häirele reageerimise protsess muutub ja koostada tuleb uus evakuatsiooniplaan.
Kui tulehäire tuleb päevasel ajal, saavad hoones viibivad inimesed reeglina aru, kas on otsene oht elule ja tervisele. Foruse tuleohutuseksperdid kinnitavad, et kõige suurem risk on öine aeg – kui midagi juhtub, kes ja kuidas reageerib ning kas hoonesse üldse pääseb sisse. Päästeametil ja turvapartneril peab olema tulehäire korral objektile ligipääs.
Videovalve ja ATSi kaughaldus
Turvapartneritel on oma juhtimiskeskused, mis võtavad objektidelt lisaks sissetungihäiretele ja riketele muu hulgas vastu ka tulekahjuhäire signaale ning paanikahäired.
Tehnoloogia areneb väga kiiresti ja tänasel päeval on kasutuses nutikad videovalve lahendused. Kui näiteks mõnest tootmishoonest tuleb öösel tulekahjuhäire, saab läbi erinevate kaamerapiltide kiirelt tuvastada, kust tuleb häire ja mis objektil toimub. Üha enam kasutatakse objektidel termokaameraid, mis reageerivad temperatuuri tõusule.
„Videopildid annavad juhtimiskeskusele reaalse ülevaate objektil toimuvast ja ohu korral saab patrulliekipaaži ning päästemeeskonna välja saata. Tänapäeva nutikad võimalused ja tootmisruumide videojälgimine hoiavadki ära olukordi, kus patrull või päästeauto seisab objekti värava taga ning ootab kontaktisikut,“ räägib Ahti Kuusk. Muidugi tuleb arvestada, et videokaameraid ei saa kõikjale paigaldada, nagu näiteks puhke- ja riietusruumidesse.
Turvapartnerite juhtimiskeskused pakuvad samuti kaughaldust, mille abil saab näiteks avada uksi ja tuvastada kiirelt ATS-häire asukoht. ATS kaughaldus näiteks võimaldab dubleerida objekti ATS-süsteemi oma juhtimiskeskusesse – kui mõni andur läheb häiresse, saab juhtimiskeskuse operaator oma monitori pealt vaadata, mis ruumis ja mis korrusel andur täpsemalt häiret annab. Videovalve abil saab ka kiirelt tuvastada, kas on tegemist reaalse tulekahjuga. Kui patrull kohapeale sõidab, leiab ta kiirelt anduri üles ega pea kulutama väärtusliku aega õige koha otsimisele. Kui on tegemist valehäirega, saab ta teha süsteemi taastamise.
Forusel on samuti mitmeid kliente, kes on soovinud riskide maandamiseks ja ennetuseks endale majja ööpäevaringset valvurit või turvatöötajat. Kui hoones on lisaks veel videovalve, tähendab see topeltturvalisust.
Kohapealne turvalisus ja päästeauto välja saatmine
Hoonete tuleohutus jagatakse korralduslikuks ja ehituslikuks. Tuleohutusseadus näeb ette, et oma inimesi tuleb koolitada ning teha regulaarselt tulekahju- ja evakuatsiooniõppuseid. Lisaks peavad tuleohutussüsteemid olema korras ja vastavalt hoone tüübile tehtud tuleohutusülevaatus või enesekontrolli tuleohutusaruanne.
Uus võimalik muudatus tohiks ei mõjuta objektide kohapealset turvalisust. Hoone omanik või valdaja saab väga palju selleks ära teha, et tulekahjusid ennetada ja oma inimeste teadlikkust tõsta, kui signaal läheb päriselt tööle.
„Muudatus puudutabki reageerimist ja seda, kuidas turvapartnerid saavad panustada, et võimaliku ohuolukorras kiirelt reageerida ja reaalse tulekahju korral päästemeeskonna kohale kutsuda,“ selgitab Ain Karafin.
Forusel on pikaaegne kogemus turva- ja ohutusvaldkonnas ning ettevõttes töötavad oma ala eksperdid. Foruse tuleohutuseksperdid kinnitavad, et igale objektile on olemas oma lahendused ja tulevase uue määrusega ei peaks ettevõtted ning asutused tundma, et nende vara ja inimesed on ohus. Määrus tuleb kooskõlastusringile ja selle käigus tuleb kindlasti välja erinevaid lahendusi. Kindlasti ei tule üleminek üle öö, vaid hooneomanikele ja valdajatele antakse selleks aega.
Küll aga julgustavad Ain Karfin ja Ahti Kuusk oma turvapartneriga julgelt ühendust võtma, et mõelda välja lahendused, mis ühe või teise ettevõtte või asutuse jaoks toimivad ning hinnata erinevaid riske.
****
Siseministri määruse muudatusest
Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamisest loobumine puudutab muu hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi.
Riik soovib pakkuda teenust ainult nendele objektidele, kus tulekahju põhjustab otsest ohtu inimelule ja kus tuleõnnetus mõjutab väga paljusid inimesi. Nende hulgas on ravi- ja hoolekandeasutused, millel on üle 50 kasutaja. Lisaks suurõnnetuse ohuga ettevõtted ja tööstus- ja laohooned, kus toimuvad töö- või tehnoloogilised protsessid ohtlike kemikaalidega.
Valehäirete põhjused
Häirekeskusesse automaatselt jõudvatest tulekahjuteadetest on enam kui 90 protsenti valehäired ja suurem osa häireid tuleb päevasel ajal. Päästeameti andmetel oli 2024. aastal enam kui 4800 automaatset tulekahjuteate edastust Häirekeskusesesse. See tähendab kolmteist valehäiret päevas.
Peamised põhjused:
- Süsteemirikked – automaatne tulekahjusignalisatsioon andis teatud põhjustel rikke tõttu häire.
- Ehitus- ja remonditööd – hoones tehakse remonti ning tulekahjuandurid on näiteks isoleerimata ja kinni katmata.
- Inimlikud eksimused – kogemata vajutatakse häirenuppu, sõidetakse tulekahjunupule otsa, hooletu tulega ringi käimine jne.
Allikas: Päästeamet
