Hoonetes on tuleohutusele väga ranged nõuded ja seda põhjusega. Tulekahju korral võib teinekord inimeste ohutus ja turvalisus sõltuda tuleohutuspaigaldiste töökindlusest. Hoonete omanikel või valdajatel on erinevate süsteemide hoolduseks ja kontrollimiseks partnerid, kuid seejuures on igaühe kohutuseks teha pidevalt objektil enesekontrolli. Mida see tähendab?
„Hooldusfirmaga leping ei vabasta omanikku oma seadmete eest vastutamast. Seda tuleb väga sageli meelde tuletada. Iga päev objektil ringi käies tuleb vaadata, kas näiteks evakuatsioonivalgustuse lambid töötavad, ATSi roheline tuli põleks ning poleks rikkeid. Kui erinevates süsteemides on kõrvalekaldeid, tuleb sellest hooldajale kohe märku anda,“ selgitab Foruse ohutusteenuste juht Ahti Kuusk.
Tuleohutussüsteemide hooldus
Kuusk ütleb, et reeglina teavad omanikud väga hästi, et automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) peab regulaarselt hooldama, kuid näiteks elektripaigaldiste auditist ja piksekaitse hooldusest teatakse vähe.
„Väga paljudel objektidel on elektripaigaldiste auditid tegemata. See tähendab, et elektrisüsteem ei pruugi vastata nõuetele. Kui elektrisüsteemide juhtmed särisevad, võib selle tagajärg kiiresti end märku anda ja see pole meeldiv,“ nendib ta. Auditi tegemine sõltub hoone tüübist ja ehitusaastast.
Hoonetes ringi liikudes näeme erinevaid tuleohutuspaigaldisi: automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, sprinklersüsteem, tulekustutid, voolikusüsteem, evakuatsioonivalgustus, suitsueemaldussüsteemid jne. Kõrgematel hoonetel on samuti piksekaitsed.
Selgitame, kui sageli peab enamlevinud tuleohutuspaigaldisi hooldama ning mida tuleb omanikel ise regulaarselt kontrollida.
Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS)
ATS on väga oluline osa hoone turvasüsteemist. See annab automaatselt häire võimalikust tulekahju ohust ning on sisuliselt hoones tuleohutuse südameks. Hooldusele on väga ranged reeglid.
Süsteemile on seadusega nõutud kolm kvartaalset hooldust ja üks põhjalikum aastahooldus. Hooldust võib teha ainult pädev spetsialist. Hoolduseks on vajalik kehtiv kutsetunnistus (turvasüsteemide tehnik tase 4 või turvasüsteemide vastutav spetsialist tase 5).
Sprinklersüsteem
Sprinkler peab vajadusel tööle minema ilma inimesepoolse sekkumiseta ja seda sajaprotsendiliselt. Seetõttu on selle hooldus ja töökindlus väga oluline. Sprinklersüsteemi tuleb kontrollida tihti. Hoolduse sagedus: iganädalane, igakuine, kvartaalne, pooleaastane, aastane, kolmeaastane ja kümneaastane.
Iganädalast ja -kuist hooldust võib teha objektil pädev isik (süsteemi puhul tuleb näiteks veenduda, et manomeetri rõhud oleksid korras). Kvartaalsest hooldusest alates peab kutsuma süsteemi kontrollima kutsetunnistusega spetsialisti (turvasüsteemide tehnik tase 4 või turvasüsteemide vastutav spetsialist tase 5).
Tööle rakendumiseks vajab sprinkler erinevaid signaale, mille töökindlust tuleb regulaarselt kontrollida. Hooldusel tuleb samuti süsteemi torustik läbi pesta ja eemaldada kogunenud mustus. Seda saab teha ainult kutsetunnistusega spetsialist.
Suitsueemaldussüsteemide hooldus
Tulekahju korral eralduvad mürgised gaasid, mille sissehingamisel võivad olla kurvad tagajärjed. Selle vältimiseks on hoonetes spetsiaalsed suitsueemaldussüsteemid, mis juhivad ruumist välja suitsu ja kuumasid gaase nii, et tekiks suitsuvaba õhukiht ja evakuatsioonitee. Nende süsteemide kontroll ja hooldus on esmase tähtsusega.
Süsteemi omanik peab tegema igapäevast vaatlust ja kontrollima, et poleks rikketeateid. Kord kvartalis ja aastas tuleb kutsuda süsteeme hooldama kutsetunnistusega tehnik, kes kontrollib põhjalikult süsteemi toimimist. Suitsuluukide puhul on tuleohutusspetsialistid vahepeal üllatunud, kui selgub, et omanikud pole nende hooldusvajadusest teadlikud.
Tulekustuti kontroll
Tulekustuteid tuleb omanikuna ise kontrollida korra kvartalis. Iga aasta või paari aasta tagant tuleb kustutite siserõhku kontrollima kutsuda kvalifitseeritud ja erialase ettevalmistusega tehnik.
Omanik saab ise kontrollida, kas kustuti on selleks ettenähtud kohas (tulekahju puhkedes on seda võimalik kiiresti haarata), see poleks millegagi varjatud ja kasutamisjuhis on loetav. Lisaks tuleb jälgida, et kustuti ei oleks märgatavalt kahjustatud. Jälgida tuleb samuti, et rõhunäituri (kui see on olemas) osuti asub rohelises tsoonis. Regulaarne tulekustuti kontroll tuleb teha kord aastas, kui kustuti on kohas, kus sellele mõjub niiskus, vibratsioon või temperatuurikõikumine. Kui kustuti on kuivas ja ühtlase temperatuuriga kohas, tuleb neid kontrollida kord kahe aasta jooksul.
Evakuatsioonivalgustus
Evakuatsioonivalgustus ehk rohelise mehikesega tähistatud hädavalgustussüsteemi tuleb samuti regulaarselt kontrollida.
Kui sinu hoonesse on paigaldatud evakuatsioonivalgustus, tuleb hoone valdajana seda välise vaatluse teel töökindlust kontrollida iga nädal ja kuu (näiteks, kas kõik tuled põlevad). Aasta jooksul tuleb elektrialase ettevalmistusega tehnikul läbi viia ka põhjalikum hooldus, mille käigus kontrollitakse läbi testimise süsteemi töökindlust.
Tänapäeval on suurematel objektidel adresseeritavad süsteemid, mis tähendab, et tehnik ei pea füüsiliselt kohale minema, vaid süsteem kontrollib töökindlust automaatselt. Rikete korral saab tehnik kohapeale reageerida.
Tuletõrje voolikusüsteemi kontroll
Voolikusüsteemi korrashoiu tagamine on samuti objekti omaniku kohustus. Neid tuleb hoone omanikul või valdajal kord kvartalis vaadelda – süsteemile juurdepääs ei tohi olla takistatud, vajalike kasutusjuhendite olemasolu ning voolikul poleks nähtavaid defekte ega lekkeid.
Vähemalt üks kord aastas tuleb lasta kutsetunnistusega tuleohutusspetsialistil kontrollida voolikusüsteemi tõhusust, mille käigus tuleb mõõta, kas ettenähtud vooluhulk on tagatud. Üks kord viie aasta jooksul tehakse voolikute survetestid. Korra aastas tuleb spetsialistil kontrollida ka märgtõustoru.
Tuletõkkeuksed ja -sektsioonid
Hoone omanik on kohustatud hoolitsema selle eest, et kõik tuletõkkeuksed oleksid täielikult töökorras. Tuletõkkeuksi tuleb kontrollida üks kord aastas, tuletõkkeuksi, mis asuvad evakuatsiooniteedel, tuleb kontrollida kord kvartalis. Kord kvartalis tuleb omanikul ise kontrollida uste tihendeid, sulgemismehhanisme ja üldist seisukorda. Oluline on, et uksed oleksid paigaldatud vastavalt nõuetele. Vigastatud tihendid või mehhanismid tuleb viivitamatult parandada.
Tuletõkkesektsioonide terviklikkus tuleb aga lasta pädeval tehnikul kontrollida üks kord aastas. Sektsiooni kontrollijal ei pea olema kutsetunnistust.
Piksekaitse kontroll
Paljudel kõrghoonetel, hoolekandeasutustel ja suure plahvatus- ning tuleohuga hoonetel on nõutud piksekaitse. Piksekaitse hooldus oleneb piksekaitse kaitseklassist. Täielik hooldus tuleb teha kord kahe aasta jooksul koos iga-aastase visuaalse kontrolliga 1. ja 2. kaitseklassi puhul. Kord nelja aasta jooksul tuleb teha kontroll ja üle kahe aasta visuaalne kontroll 3. ja 4. kaitseklassi korral.
Hooldus ja kontroll sisaldavad elektrilisi katsetusi ja selleks tuleb kohale kutsuda kvalifitseeritud tehnik. Kui ilmastikust ja keskkonnast tingituna on piksekaitsesüsteemi seisukord halvenenud tuleb hooldetöid teha sagedamini.
Ventilatsioonisüsteemi hooldus
Päästeameti nõuete järgi on ventilatsiooni puhastus kohustuslik. Tolm ja muud tuleohtlikud materjalid võivad torustikus põhjustada tulekahju. Kõige ohtlikum tuleohutuse seisukohast on köögi ventilatsioon, kuhu kuhjuvad toiduõlijäägid ja rasv. Tihti saavad põlengud alguse just köögi väljatõmbekanalitest, mida pole piisavalt puhastatud.
Ventilatsioonisüsteemi tuleb puhastatakse reeglina kord aastas. Kui on hoones köögikubud, sõltub hooldus kasutamisaktiivsusest. Teinekord on vaja süsteemi puhastada isegi kord kvartalis või paar korda aastas.
Tuleohutusspetsialisti rolli olulisus
Lisaks eelpool väljatoodud süsteemidele on ehitistes veel mitmeid teisi olulisi süsteeme. Näiteks on objektidel ehitiseväline tuletõrje veevarustus, veehoidlad, mahutid jne. Neid kontrollivad pädevad tehnikud kord kahe aasta jooksul. Väljas on samuti tuletõrje hüdrandid, mida tuleb spetsialistil lasta hooldada kord kolme aasta jooksul. Omanikul tuleb endal hoolega jälgida, et väljas paiknevad tuleohutuspaigaldised poleks talvel lume all ja neile oleks lihtne ligi pääseda.
Kokkuvõttes on tuleohutussüsteemide puhul on palju nõudeid, mida peaks jälgima ja hooldus peab olema tehtud vastavalt seadusele. Samuti on oluline jälgida vastavaid määrusi ja seda, kellel on üldse õigus süsteeme hooldada, et vältida hilisemaid probleeme. Näiteks ei tohi ATSi, sprinkleri ja suitsuluukide hooldust teha igaüks, vaid ainult vastava kvalifikatsiooniga isik.
Õigusakte ja määruseid, mis reguleerivad tuleohutust, on väga palju ning on mõistetav, et iga hooneomanik või valdaja pole nendega kursis ning seaduseid lugedes läheb silme eest kirjuks. Siinkohal tulevadki appi kvalifitseeritud tuleohutusspetsialistid.
Oled veendunud, et Sinu hoones on tuleohutuspaigaldised kontrollitud ja hooldatud? Kui soovid olla kindel hoone ohutuses ning turvalisuses, kutsu süsteeme kontrollima Foruse tuleohutusspetsialistid. Meil on kogemus ja oskame lihtsalt selgitada erinevaid määruseid ning nõudeid.
