Ilmselt on kõik meist näinud büroodes, kaubanduskeskuses või avalikus hoones uste kõrval punast ruudukujulist väikest nupukest, millel on kujutatud põlevat maja. Uuemates hoonetes on samuti sarnased rohelised ruudukujulised nupud. Millal tuleks tulekahju teatenuppu vajutada ja mis juhtub peale nupu vajutamist? Kas päästeauto sõidab kohe objektile või saab häire ka tühistada?
Tulekahju teatenupp on mõeldud tulekahju korral häire koheseks käivitamiseks või hädaolukorrast teavitamiseks ja see on ATS-süsteemi osa. Häirenupp peab olema hoone igal korrusel ja evakuatsiooniuste juures. Kui oma kontorihoones ringi vaatad, ilmselt märkad neid mitmeid.
„Kui soovime tulekahju puhkedes või hädaolukorras majas uksi avada, siis punasele nupule vajutades peavad avanema kõik läbipääsuseadmetega töötavad ja tavaolukorras lukus olevad evakuatsiooniuksed,“ räägib Foruse ohutusteenuste juht Ahti Kuusk. Evakuatsiooniuksed avaneval automaatselt ka juhul, kui suitsuandur tuvastab majas tulekahju ja häirekellad hakkavad tööle.
Foruse eksperdid kontrollivad objektidel süsteemide korrektselt toimimist regulaarsete tulekahju- ja evakuatsiooniõppuse käigus. „Teiste tegevuste hulgas jälgime, et läbipääsuseadmega varustatud uksi oleks võimalik kasutada ka ilma uksekaardita ehk inimene peab alati hädaolukorras saama majast evakuatsioonivalgustusega tähistatud ukse kaudu välja,“ kinnitab ta. Kui erinevate stsenaariumite läbimängimisel ei tööta süsteemid korrektselt, tuleb kliendil need korda teha. Tulekahju puhkedes ja hädaolukorras räägime inimeludest.
Igale nupuvajutusele päästeauto ei reageeri
Kuhu täpsemalt läheb häiresignaal ja kui kiiresti häirekellad tööle hakkavad, sõltub objektist. Iga nupule vajutus ei tähenda häiresignaali häirekeskusesse ja päästeauto kohaletulekut. Väär on ka arusaam, et tulekahju häirenupu vajutades hakkab sprinklersüsteem koheselt tööle. Sprinkler käivitub vaid kõrge kuumusega. Temperatuuri tõustes teatud temperatuurini ampullid purunevad ja süsteem hakkab vett pritsima.
Kuusk selgitab, et väiksematel objektidel jääb häire tihti kohapeale ning teate saab hoone kontaktisik. Viimane analüüsib olukorda ja selle tõsidust ning saab vastavalt kutsuda kohale päästjad. Valehäire või inimliku eksimuse korral saab häire tühistada. Enamike objektidel läheb signaal otse turvapartnerile ja selle juhtimiskeskusesse. Seejärel reageerib patrullekipaaž. Juhtimiskeskus teeb ka otsuse, kas kaasata päästeamet ja politsei.
Siseministri määrusega on eraldi reguleeritud objektid, mille puhul tuleb juhtida automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemi tulekahjuteated otse häirekeskusesse. Nendeks on reeglina suured objektid. Teiste hulgas enam kui 8-korruselised büroohooned, suurõnnetuse ohuga ettevõtted, majutushooned, hoolekandeasutused ja rohkem kui viiesaja kasutajaga kogunemishooned, sealhulgas kaubanduskeskused. Kui signaal nendes hoonetes tööle hakkab, sõidab reeglina päästeauto kohale.
Osadel objektidel on seadistatud peale nupule vajutamist ka viiteaeg. Kui objektil on pidev valve, saavad töötajad ise kontrollida, kas on tegemist reaalse ohuga.
Punane versus roheline häirenupp
Uuemates hoonetes on uste kõrval lisaks punasele tulekahju häirenupule ka rohelised ruudukujulised nupud, millel on kujutatud evakueeruvat inimest. Need on ukse hädaolukorras avamise nupud. Nupule vajutamisel avaneb ainult selle ukse lukustus, mille juures nupp paikneb. Rohelisele nupule vajutades ei hakka majas tööle tulekahju häirekellad.
Ahti Kuuse sõnul on rohelised nupud abiks evakueerumisel näiteks äkkrünnaku või pommiähvarduse korral. Kui rohelise asemel vajutada punast nuppu, võib tekkida olukord, kus majas äkkrünnakust mitteteadvad inimesed tormavad evakueerumiseks koridori ja kasutavad endale lähimat trepikoda. „Kui räägime näiteks pommiohust, ei saa me panna kellasid tööle olukorras, kus inimesed võivad joosta trepikotta, kus on lõhkekeha. Sellised olukorrad vajavad läbimõeldud evakuatsiooni,“ selgitab Kuusk.
Tulekahju- ja evakuatsiooniõppus ning riskianalüüs
Objektid on kõik erinevad ja tulekahju või hädaolukorra lahendamiseks ei ole standardplaani, mis sobiks kõikidele hoonetele. Juhendid tuleb läbi töötada vastavalt objekti eripäradele. Igas hoones tuleb välja mõelda plaan A, B ja C ning need tuleb tulekahju- ja evakuatsiooniõppusega läbi testida.
Tulekahju häirenuppu vajutades ja häiresignaali käivituses ei tööta liftid. Kui 9-korruselise hoone viimasel korrusel tekib hädaolukord ja päästemeeskonnal tuleb joosta üles, võtab see arvestatava aja. „Hooned ja olukorrad on erinevad ning seega ühes hoones võib olla nupuvajutus hea ja teises halb. Selleks ongi vajalikud õppused ja erinevate stsenaariumite läbimängimine, et teaksime, kuidas hädaolukorras käituda,“ nendib Kuusk.
Kuusk rõhutab, et väga oluline on mõelda tulekahjuhäire või hädaolukorra puhul välja kõik protseduurid. Kui häirele reageerib turvapartner, tuleb analüüsida, kuidas viimane pääseks igal ajal objektile ja selle territooriumile.
Mitmed turvaettevõtted nagu Forus pakuvad näiteks võtmete hoiustamise teenust. Kui öösel tuleb häire ja objekti kontaktisik kõnele ei vasta, saab turvapartner võtmetega ise hoonesse sisse minna ning häiret kontrollida ehk volituste piires ise tegutseda. See eeldabki koostöös kliendiga riskide kaardistamist, protseduuride kirjapanemist ja mõtlemist.
Paraku näeb Forus vanemate objektide puhul, et signaal tuleb turvaettevõttesse, patrull sõidab kohale ja ootab teinekord värava taga 30 minutit, et kontaktisik kohale tuleks ning uksed avaks. „See on ajale jalgu jäänud teenus, sest tänapäeval on kasutuses videovalve, kaughaldus, võtmete hoiustamine ja muud lahendused, kuidas oma vara kaitsta. Poole tunniga olukord eskaleerub ja leek võib olla aknast väljas – kui klient viimaks kohale jõuab, võib olla liiga hilja,“ räägib Foruse ohutusteenuste juht Ahti Kuusk.
Seetõttu on oluline panna rõhku riskide hindamisele ja koolitustele – võõras pilk tuleb objektile, küsib nii-öelda rumalaid küsimusi ja vaatab, kas ja kuidas protsessid töötavad ning kuidas tagada turvalisus ja ohutus.
Kui soovid tulekahju- ja evakuatsiooniõppust, võta Forusega ühendust läbi kodulehe.
