Pikalt taksoäris tegutsenud Forus Takso tegevjuht Tiit Isop usub, et niisamuti, nagu kõik inimesed ei hakka tulevikus kasutama isesõitvaid autosid, ei hakka kõik endale äpi teel taksot tellima. Inimesed ise otsustavad, kas klassikaline takso jääb. Forus Takso tegevjuht ise usub, et jääb.
Eesti suurim ja vanim taksofirma Forus Takso (endise nimega Tulika) tähistab juuni alguses oma 30. juubelit. Pealinnas tundub, et Forus on igal pool. Tegelikult on arvuliselt 85 protsenti turgu mujal, aga bränd paistab silma. Tiit Isop, kelle sünnipäev on muide samal päeval, kui on rahvusvaheline taksojuhtide päev (22. märts) tunnistab, et neid inimesi on väga palju, kes ei usu, et klassikalisel taksol on tänases maailmas nii suur osa ning klientide arv pole vähenenud.
Tiit, kas kliendid on Forus Takso nimega juba harjunud või küsitakse jätkuvalt numbrile 1200 helistades Tulika Taksot? Kas see brändi muutmine enam kui aasta tagasi tõi endaga kaasa ka kahtlusi ja kõhklusi?
Tuleb tunnistada, et muidugi oli neid inimesi, kes suhtusid skeptiliselt, et tegime lõpu kaubamärgile, mis oli 28 aastat turul olnud ja arvati, et soomlased lähevad kõik sadamas meist mööda.
Minul isiklikult ei ole selles osas mitte kunagi kahtlusi olnud – kui kvaliteet on sama, siis pole vaja muretseda. Eks muidugi on neid, kes jätkuvalt helistavad Tulika Taksosse. See kestab veel pikalt ning inimestel on see mälus, kuid Forus on juba paljudel kõnepruugis. Osade inimeste jaoks jääb Circle K samuti igavesti Statoiliks. Ma usun, et inimeste jaoks on pigem oluline see kohaolu – teadmine, et takso on tema jaoks olemas.
Kui võtsime oma taksoparki sisse Toyota RAV4-d, siis öeldi meile, et kes siis džiipidega taksot sõidab. Tegelikult muutus linnapilt kliendi jaoks kohe suuremaks ja kõrgemaks. Kui autod on mugavad, siis inimesel pole vahet, kes on selle 1200 taga. Ma usun, et kujundus, mis Foruse taksodel on ja see linnapildis agressiivne kohaolek – see on nauditav!
Oled taksondusega väga pikalt seotud olnud. Kuidas ja millal selle äriga algust tegid?
Minu esimene märge tööraamatus on 1987. aastast, kohaks Tallinna Taksopark. Läksin taksopargi filiaali (aadress Staadioni 1). Seal paiknesid natukene uhkemad mustad Volgad, mida seal renditi ja hooldati. Nendega teenindati ministeeriumi.
Seejärel oli pikk paus. 1998. aastal kutsus Tulika Takso asutaja ning firma pikaaegne omanik Mati Saar mind oma ettevõttesse tegelema autorendiga, täpsemalt VIP-taksodega ehk mustade mersudega. Võib öelda, et sealt see teekond minu jaoks alguse sai. Vahepeal valmistasin ka ette taksoplatvormi Taxofon. Julgen öelda, et 1998. aastat alates pole sellest ärist välja saanudki. 2016. aastat kuni tänase päevani on minu ülesandeks samuti uute äppida turule toomine ja maastiku kompamine.
Me pole ainult klassikaline takso. Üks osa meie ärist on küll takso tellimise keskus, kuid teine suund on Forus Taxi ja äpimaastik, milles samuti aktiivselt osaleme.
Kas oled ka ise taksojuhina töötanud?
Kunagi ma leppisin taksojuhtidega kokku, et ma ei hakka seda tegema. Seal on see oht, et kui tuled üheskoos teiste juhtidega sõitma, on teisi hiljem raske juhtida.
Ma olen taksot sõitnud tudengina TIPis õppides (praegune Tallinna Tehnikaülikool). Kui keegi küsib, kas keegi teab, mis on piraattakso, siis mina nii mõnelgi nädalalõpul tegelesin piraattaksondusega :). See oli seaduserikkumine ja kuritegu. Vene ajal oleks selle eest ilmselt vangi pandud. Ma ei olnud muidugi ainuke. Sisuliselt sõitsin Tallinna bussijaama taksopeatusesse ja uurisin seal inimestelt, kas keegi Õismäele soovib minna. See oli tudengina lisateenistuse võimalus, mida praegusel ajal nimetatakse tööampsuks või äpitaksoks. See oli noore mehe jaoks muidugi põnev. See oli ka aeg, kui inimesed seisid taksopeatuses järjekorras. Praegu on vastupidi – taksod seisavad järjekorras ja on äppides samuti ootel, et keegi takso telliks.
Piraattakso ei ole tänapäeval samuti võõras?
Kui Sul ei ole teenindaja- ja sõidukaarti ning ühtegi luba, siis see on piraattaksondus, kuid tänases maastikus on kõik nii lihtsalt tehtud, et kellelgi pole vajagi pettusega tegeleda. Võtad teenindaja kaardi, registreerid end äpis ära ja lähevad reede õhtul sõitma. Sellest hoolimata on piraattaksondust ka praegu, aga suurt turgu ei ole.
Foruse Takso autosid näeb praegu linnapildis palju ja taksod teenindavad kliente samuti hotellides, sadamas ja lennujaamas. Kas need paigad on 30 aasta jooksul püsinud üsna muutumatult?
Jah, nii võib öelda. Viru hotell on algusest peale meie teenindaja olnud. Mõne hotelli oleme täna juurde saanud, nagu näiteks Hilton. Sadam on ikka oma terminalidega seal, kus ta on olnud ja lennujaam on ka lähedal. Keskeltläbi 10 000 – 15 000 tuhat inimest saab meie firmamärgi all iga kuu lennujaamast minema. See on stabiilne teenus olnud aastate jooksul koos hotellide ja sadamatega. Me oleme väga tugevalt oma nišiga olnud selles teenuses sees ja meil on hea maine.
Meil on olnud alati lepingud ja võtame kohustuse. Teinekord võib juhtuda, et kui viit vaba autot Viru hotelli ees ei ole, siis saame kõne, kus meie autod on. Samamoodi on lennujaama ja sadamaga.
Aastakümneid tagasi oli Kristiine linnaosas suur Tallinna Taksopark, kus juhid kogunesid ja elu käis.
Praegune Kristiine keskus oli autoparkla. Seal oli suur taksopark koos parklahoonete, pesulate ja töökodadega. Seal said taksojuhid tegeleda ka erinevate huvitegevustega ja sporti teha. Kui Kristiine keskus tekkis, oli see suur muutus. Kopp käis üle ja hakati kaubanduskeskust rajama.
Hiljem, 2000ndate alguses, kasutasime parkimisplatsina aadressi Tihase 34. Seal oli juhtidel koht, kus nad said tuua ja viia oma autosid. Tollel ajal sõideti kahe mehega. Tänaseks on see muutunud ühe mehe mudeliks – auto on kogu aeg juhi käes ning ise otsustab, kui palju töötab.
Mis on taksoäri 30-aastase ajaloo juures olnud olulisemad pöördepunktid. Kas selle aja saab kuidagi osadeks jagada?
Kui 1993. aastal Mati Saar Tulika Takso lõi, pidasid paljud seda ettevõtmist hullumeelseks, sest alustati sõitmist lääne autodega. Meie taksopargis olid lisaks Volgadele ka Opelid. Tulika saavutas juba sellel ajal teatud niši ja kõik teadsid, et sõitsime kallimate ning kvaliteetsemate autodega. See käib meiega kaasas siiamaani. Esimesel kümnel aastal hakkasid kõik aru saama, et kui sellesse mudelisse järele ei tule, siis jääd oma kvaliteedilt väga palju maha.
Järgmine kümnend meie ajaloos võis ollagi selline stabiilsem aeg. Sel ajal tuli samuti Tallink suure klassikalise taksotegijana laevafirma juures turule ja hakkas konkurentsi pakkuma. See oli 2008. aastal.
Eks Tallinki tulek ehmatas alguses ära, et tulevad suurest laevaärist ja suure rahakotiga. Tundus, et küllap sõidavad teerulliga meist üle. Tänaseks on olukord see, et meil on kolm korda suurem taksopark, oleme koos turule ära mahtunud.
Kolmanda kümnendiga tuli äpiajastu. Kõik hakkasid ütlema, et õige takso tuleb hoopis Uberist ning Boltist. Meil tekkis mõte, kuhu nende odavamate hindadega küll jõutakse, aga see hullumeelsus kestab siiamaani. Samas on sellega ka palju uusi kliente turule juurde tulnud. See on ajastu, mida pole veel lõpuni kirjutatud.
Taksojuhi peamiseks ülesandeks on viia inimene punktist A punkti B. Kas taksojuhi töös on 30 aasta jooksul midagi muutunud?
Muutunud on eelkõige klientide ootused. Varem seisid inimesed taksopeatuses järjekorras ja pidid taksot ootama. See oli vedamine, kui takso tuli kiiresti. Nüüd peab olema takso justkui alati paari minuti kaugusel. Taksojuhid ootavad järgmist tööd ja summad, mille eest peab sõitma, on seoses äpitaksonduse tulekuga oluliselt allapoole läinud.
Taksojuhi väärtus oma tööle ja kliendi poolt väärtus taksojuhi tööle on muutunud – keskmise sõidu hind, mis taksojuht teenib, on Forus Taksol samaks jäänud, aga ülejäänud 90 protsenti turust eristub meist sellega, et pakutakse odavat hinda. Teinekord öeldaksegi naljaga „parim pärast trammi“.
Kallid autod ei kannata sellist hinnastatust teinekord välja. Huviga jälgime, mis äpimaailma pealemakstud taksondusest saab. Kui auto maksab 20 000 – 30 000 ja sõit maksab natukene rohkem kui trammipilet, siis on midagi siin pildil valesti.
Kas Sa arvad, et nii see jääda ei saa ja investorid investeerivad lõputult?
Kui harjumused muutuvad ja näiteks inimene enam isiklikku autot ei oma või trammiga ei sõida, saabub see hetk, kui investeeringu eest hakatakse seda raha tagasi võtma. Hind muutub kliendile, ta maksab võibolla tänasest oluliselt rohkem.
Oleme Forus Takso ja eelkäija Tulika Taksoga selles äris olnud 30 aastat, aga viimane 7-8 aastat oleme olnud uues majandusmudelis. See on päris huvitav kursus olnud. Kuidas ja mis põhjusel sõidetakse nii odavalt, see jääb platvormide ja investorite teemaks. Meie Forus Taxi platvorm osutab platvormimajandusele konkurentsi, et ei tekiks kellelgi seda monopoolset seisundit nii kiiresti.
Me jätkame jätkuvalt oma ette võetud nišis – ostame keskklassi ja kõrgema keskklassi autosid ja pakume teenuseid neile, kes ei taha ei trammi, trolli ega peale trammi kõige odavama liiklusvahendiga sõita. Aga see ei tähenda, et me seda platvormi äris ei teeks. Platvormiäri on Foruse teine osa. Küllap seal tulevad üks hetk samuti elektritõukerattad ja rendiautod.
Milline on meie keskmise taksojuhi profiil?
Üle keskmise müügimees, kes oskab peeglisse vaadata nii hommikul ka ka kliendiga sõites. Ma usun, et üle keskmise hea suhtleja, kes mõistab, et suhelda tuleb siis, kui klient seda soovib, mitte siis, kui taksojuht seda soovib. Suhtlus peab olema vastastikku kokku lepitud, et üks ei tunne end häirituna.
Taksojuht on muidugi palju enamat kui inimene, kes viib kliendi punktist A punkti B. Taksojuhid on samuti nii psühholoogid, turvamehed kui ka pedagoogid. Kui soovid teada, mis linnas toimub, siis mine küsi taksojuhi käest. Taksojuht teab kõike, väga palju näinud ja kogenud.
Mida öelda inimestele, kellele tundub, et klassikaline taksondus on vastuvoolu ujumine?
Selles osas on klassikaline takso vastuvoolu ujumine, et äpindus annab võimaluse teenuse juures enam mitte inimesi palgata. Serverid teevad töö ära – klient küsib serveri käest, kus mu takso on ja taksojuht küsib serveri käest, kus mu klient on.
Kuid on neid kliente, kes ütlevad, et neile meeldib see personaalne teenindus. Ma üks hetk mõtlesin, et kes taksondusest alles jääb, kui tulevad isesõitvad autod (kunagi nad niikuinii tulevad) ja dispetšeritöö teevad ära serverid. Isesõitvate autode puhul on küsimus, kes teeb autojuhi töö ära? Taksojuhid jäävad sel juhul tööta.
See, mis võibolla jääb alles, on personaalsem teenindamine – alates dispetšeritest ehk „kiisudest“ (see võib olla vanamoeline lähenemine) või selle taksojuhini, kes küsib viisakalt, kas teeb prouale või preilile ukse ka lahti. See osa võib olla 10-15 protsenti turust, mida ka praegu enda omaks peame. Võibolla see jääbki alles ning ülejäänud taksoäri läheb isesõitvate autode peale.
Mina ise usun, et see nii jääb. Kõik inimesed ei hakka sõitma isesõitvate autodega nii, nagu osad inimesed ei hakka kunagi endale äpi teel taksot tellima. Võibolla see on vastuvoolu ujumine. Osad tuttavad on mulle samuti öelnud, et nad ei hakka kunagi äppi kasutama. Tundub, et teenus on meie klientuuri jaoks niivõrd hea ja mugav. Teed ühe kõne ja inimese eest tehakse kõik ära. Kümme protsenti inimestest mingil põhjusel on nõus taksoteenuse eest rohkem maksma ja nende esimene eelistus ei ole äpitakso. Maksab bränd ja usaldusväärsus. Sellest ei saada üle ega ümber.
Taksodispetšereid nimetatakse hellitavalt „kiisudeks“? Mis lugu selle taga on?
Autod olid omal ajal Volgad ehk GAZ. Need oli justnagu kassid. Kui olid kassid, siis need, kes kasse kamandasid, olid kiisud. Kui taksojuhte kutsuti kassideks, siis dispetšerid olid kiisud. Eks need nimed näitasid ka seda, kes millega tegeles. Dispetšerid olid naised ja kiisud ning autojuhid olid mehed. See pole dogma.
Paljud inimesed jätkuvalt ei suuda uskuda, et klassikalisel taksol läheb endiselt väga hästi?
Meil on 100 000 sõitu iga kuu. Seal on sees ka hotellide ja lennujaamade kliendid. Lepinguliste klientide osakaal on nendest kolmandik ehk tellimiskeskuse töö ning ülejäänud tuleb nii-öelda linnapealt. Meie autopark täieneb kogu aeg ja meil on väga palju kliente, keda teenindada.
Meil käivad Forus Taxi platvormil ka tellimused äpi kaudu, aga meil on see nii-öelda inimese lõhn teenuse juures alles – telefoniga ise helistamise võimalus ja inimesele ei vasta robot. Klassikalise takso käes on praegu umbes 10-15 protsenti turust. Võin kinnitada, et meie klientide arv ei ole äpitaksonduse tulekuga vähenenud. Pigem võib tekkida olukord, kus ka äpitaksode hinnad võivad seniselt kohati väga madalalt tasemelt tõusma hakata ja vahe nn klassikaliste taksodega väheneb. Sel juhul võidab Forus Takso endale suure tõenäosusega kliente hoopis juurde.
Juba praegu näeme, et kui tööpäeva lõpus tulevad äpitaksodele kordajad peale, siis nõudluse-pakkumuse suhe muutub ning äpitakso muutub kallimaks. Nendel hetkel hakkab meile samuti tellimusi rohkem tulema. Kuuma ilmaga on ka see, et inimesed eelistavad autot, millel on kliimaseade. Kui võtta äpitaksost odavaim takso, siis seal ei pruugi kliimaseadet olla. Need on reaalsed näited.
Kui käid oma taksosõidu eest välja 10 eurot, mitte 5 eurot, siis see ei ole jõukuse tunnus, vaid enda sisetunde küsimus. Kui sõidan taksoga väga palju, siis sellest tuleb muidugi suur kokkuhoid ja see omandab teise tähenduse, aga ühekordse sõidu puhul paljud kliendid meile öelnud, et nad pole nii vaesed, et peaksid kõige odavama taksoga sõitma.
Kas taksoäri ajaloos on ette tulnud eriti keerulisi aegu?
Koroonakriis. See ei olnudki väga kaua aega tagasi. Kui ühel hetkel öeldakse, et inimene ei või uksest välja enam tulla. Ma pole koroonavastane ja maskide kandmise vastu, aga see oli väga hull aeg. Meie turust 80 protsenti kukkus kokku ja autod tuli maha müüa. Riik väga meid ei toetanud. Koroonakriisi esimene pool oli kõige raskem, kui teadmatust oli palju.
See polnud võrreldav majandussurutisega 2009. aastal. Tagantjärele mõeldes on uskumatu, et sellest madalseisust suutsime välja tulla ja jalgele tõusta. Me ei kaotanud kõiki kliente, aga näiteks, kui meil olid tuhande tellimusega päevad, siis koroonaajal langes see karmimatel päevadel paarisajale tellimusele. Turismisektor langes 80 protsenti. Osad taksojuhid otsustasid samuti, et jäävad koju. Tuleb tunnistada, et sellist tunnet päris polnud, et peaks pillid täiesti kokku pakkima. Me uskusime sellesse, et tuleme välja ja saame hakkama.
Mis Sa arvad, mis on Forus Takso ja eelkäija Tulika saladus, et ettevõtte on järjepidevalt 30 aastat edukalt toiminud ja kasvatanud tugeva brändi?
Ma usun, et meie inimesed teevad üheskoos midagi, mis moodustab terviku. Klient saab sellest samuti aru ning äril on inimese lõhn juures. Meie kliendid hindavad seda väga palju. Tallina linnapildis näevad kõik, et oleme täna jätkuvalt liidripositsioonis. Viis aastat tagasi rääksid kõik Boltist, mitte Tulikast. Oleme oma niši suutnud nende aastate jooksul panustada ja pole kvaliteedis alla andnud.
Meeskond on meil super ja üheskoos taksojuhtidega on kõik väga hästi toiminud. Meil on praegu Foruses ka neid taksojuhte, kes on meil sellest ajast, kui Tulika Takso sündis. Ega siin muud suurt saladust polegi.
Palju õnne, Forus Takso!
