Forus tõi 4. novembril Novotel Tallinnas toimunud kliendihommikul kokku kliendid ja eksperdid, et rääkida sellest, kuidas hooned, nende turvalisus ja kasutamine lähiaastatel muutuvad.
Päeva jooksul vaadati tulevikku kolme erineva nurga alt:
- millist rolli hakkavad turvalisuses mängima AI ja robotid;
- mida tähendavad uued varjumisnõuded hooneomanikele;
- kuidas luua linnaruumi, kus inimesed tahavad ka aastate pärast töötada, elada ja aega veeta.
Rutiinsed tegevused jäävad tehnoloogia lahendada
Esimese teemaploki avas Foruse turvalahenduste insener Erkki Palm, kes rääkis tehisintellekti, videoanalüütika ja tänapäevaste turvatehnoloogiate võimalustest ning sellest, kuidas tehnoloogia saab turvatööd toetada.
Palmi sõnul on AI turvalisuse tagamisel eelkõige turvateenuse pakkuja käepikendus ja võimendus. Näiteks saab AI liigutuste analüüsi abil tuvastada poevaraste tegevust ning toimida omamoodi triaažina, mis aitab olulised sündmused kiiremini välja sõeluda ja teeb otsustamise inimese jaoks lihtsamaks. „Praegu jääb inimene otsustama, kas ja milline reageerimine on vajalik. Tulevikus saab turvateenuse pakkujast järjest rohkem ennetaja,“ ütles Palm.
Tema järel tutvustasid Rollo Roboticsi tegevjuht Sander Sebastian Agur ja äriteenuste juht Mathias Vaarmann autonoomset turvarobotit 1ROLLO, millega osalejad said ka kohapeal lähemalt tutvuda.
1ROLLO on mõeldud eelkõige suuremate territooriumide ja perimeetrite patrullimiseks. Robot saab iseseisvalt läbida ette määratud patrullringi, jälgida ümbrust 360 kraadi ulatuses ning tuvastada näiteks inimesi ja sõidukeid kohtades, kus neid sel ajal olla ei tohiks. Häire korral liigub info juhtimiskeskusesse, kus inimene hindab olukorda ja otsustab edasise tegevuse.
Vaarmanni sõnul ei ole eesmärk inimest turvatööst välja võtta. „Robot ei pea turvatöötajat täielikult asendama. Tema saab võtta enda peale korduvad patrullringid ja anda juhtimiskeskusele infot, aga olukorra hindab ja edasise otsuse teeb ikkagi inimene.“
LOE KA: Forus ja Rollo Robotics sõlmisid koostöölepingu autonoomse patrullteenuse arendamiseks
Rollo Robotics tõi võimalike kasutuskohtadena välja näiteks kriitilise taristu, tööstusobjektid ja suure territooriumiga objektid. Robot on praegu veel arendus- ja piloteerimisfaasis ning päris kasutusjuhtumeid arendatakse koos klientide ja partneritega.
Aguri sõnul ongi klientide ja partnerite sisend arenduse juures oluline. „Päriselus kasulikku toodet ei saa valmis teha ainult testväljakul. Meil on vaja päriselu kogemust, et aru saada, mida robot objektidel tegelikult tegema peab.“
Varjumisplaan peab töötama ka päriselus
Teises plokis keskenduti uutele varjumisnõuetele ja sellele, mida need olemasolevate hoonete puhul tegelikult tähendavad.
Päästeameti varjumise ekspert Leho Lemsalu rõhutas, et varjumine on eelkõige ennetusmeede. Kui oht peaks realiseeruma, on oluline, et inimene jõuaks kiiresti turvalisemasse kohta. See tähendab, et varjumisvõimalused peavad olema inimestele lähedal ning lahendus ei saa põhineda eeldusel, et kusagil linnas on üks suur koht, kuhu kõik ohu korral jõuavad.
Varjumisel on oluline, et inimese ja võimaliku plahvatuse vahele jääks võimalikult palju tugevat materjali. Samuti tuleks liikuda akendest eemale ning võimalusel hoone alumistele korrustele või keldrisse. Ka juhul, kui ideaalset varjumiskohta ei ole, tasub olemasolevatest võimalustest valida kõige turvalisem. „Kõige kehvem variant on mitte midagi teha. Isegi kui ideaalset varjumiskohta ei ole, saab valida koha, kus inimese ja võimaliku ohu vahel on rohkem tugevat materjali ning kus ta on akendest eemal,“ ütleb Lemsalu.
Lemsalu tuletas meelde ka ühe olulise tähtaja: hoonetele, millele varjumisplaani koostamise kohustus laieneb, tuleb plaan valmis teha hiljemalt 1. juuliks 2027. Plaani mõte ei ole aga pelgalt nõude täitmine. Sinna tuleb koondada info hoone võimaluste, inimeste, varjumiskohtade ja tegevuste kohta nii, et vajalik teadmine ei jääks ainult ühe inimese pähe.
LOE KA: Eestis kehtivad uued varjumisnõuded. Mida peab hooneomanik nüüd läbi mõtlema?
Foruse kogemust jagasid ohutusteenuste osakonna juht Ahti Kuusk ja tuleohutuse valdkonnajuht Ain Karafin.
Kuuse sõnul tasub hoones vajalikud otsused läbi mõelda enne, kui ohuolukord päriselt käes on. „Kui ohuteavitus tuleb, peab juba olema teada, mida inimesed teevad ja kuhu nad lähevad. Neid asju tuleb läbi mõelda täna.“
Karafin tõi välja, et varjumisplaani koostamine algab hoone ja selle kasutuse tundmaõppimisest. Hoone tuleb läbi käia, hinnata ruume ja tehnosüsteeme ning arutada lahendused läbi inimestega, kes hoonet igapäevaselt kasutavad.
„Varjumisplaani ei saa lihtsalt AI-ga valmis teha. Kõigepealt tuleb hoone läbi käia, kliendiga rääkida ning aru saada, kuidas seda maja tegelikult kasutatakse ja millised riskid seal on,“ ütles Karafin.
Varjumiskoha puhul tuleb läbi mõelda ka terve rida asju:
- kas keldris jätkub suurele hulgale inimestele õhku;
- kuidas mõjutavad varjumiskohta ventilatsioon või sprinklerid;
- kuidas tagada väljapääsud;
- kes oskab vajadusel tehnosüsteeme juhtida.
Ka valmis plaan tuleb läbi harjutada, sest alles siis selgub, kas paberile pandud lahendus päriselt toimib.
Hea linnaruum peab andma põhjuse tagasi tulla
Päeva lõpetas US Real Estate’i tegevjuht Kaarel Loigu, kes rääkis Rotermanni kvartali kogemusest ja Talsinki arendusest.
Loigu üks keskseid mõtteid oli, et üksikutest headest hoonetest veel toimivat kvartalit ei teki. Rotermanni kogemus näitas, et piirkond hakkab päriselt elama siis, kui tekib piisav tervik ja eri kasutusviisid toetavad üksteist. Sama põhimõtet rakendatakse ka kerkiva Talsinki arenduse puhul, kuhu on kavandatud elukohad, kontorid, hotell, kaubandus ja vaba aja veetmise võimalused.
Loigu sõnul tuleb kinnisvaraarenduses mõelda eelkõige inimese teekonnale ja kasutuskogemusele: kuidas ta piirkonda jõuab, mida seal näeb, kas tal on mugav liikuda ja kas tal tekib põhjus tagasi tulla. Olulised on ka need detailid, mida Excelisse otseselt panna ei saa – haljastus, valgustus, arhitektuur, avalik ruum ja muud „pehmed väärtused“, mis muudavad keskkonna meeldivaks.
„Lõpuks on kõige olulisem luua keskkond, kus inimesel on hea olla. Kui inimene tahab sinna tulla ja tal on põhjust tagasi tulla, siis hakkab ka kvartal päriselt elama,“ võttis Loigu mõtte kokku.
Päev näitas hästi, kui palju on hoonete ja turvalisuse juures juba praegu muutumas ning kui oluline on nende teemadega õigel ajal tegeleda.
