Igal spordivõistlusel jahitakse tulemusi ja kõrgeid poodiumikohti, kuid ühe autoralli suurim ja esimene prioriteet on siiski kõikide ohutus ning turvalisus. Turvalisusele on väga kõrged nõudmised ja seega tähendab Foruse sadade rajajulgestajate töö Rally Estonial suurt vastutust, valvsust ja pidevat ohtude hindamist ning nende ennetamist.
Rallisport on üpris ohtlik spordiala ning korraldajad ja turvapartnerid teevad enda poolt kõik, et viia riskid miinimumini. Ralli peab sujuma turvaliselt nii pealtvaatajate, sõitjate kui ka kogu meeskonna jaoks. Siinkohal ongi väga oluline roll korraldaja ja turvapartneri omavahelisel koostööl, avatud suhtlemisel ning usaldusel.
Forus on Rally Estonia ametlik ja suurim turvapartner autoralli algusaastatest. Iga kord võetakse üha rohkem vastutust ja turvatakse rohkem kiiruskatseid. „Uue autoralli planeerimine algab juba siis, kui eelmine sündmus lõpeb. Riskide maandamisel on eeltööl väga oluline osa. Erinevad ohustsenaariumid tuleb läbi mängida,“ kinnitab Foruse lühiajaliste valveteenuste juht Priit Pärgmaa.
Aastatepikkune koostöö ja usaldus
WRC etappidele kehtivad kõige kõrgemad turvastandardid ja need on Rahvusvahelise Autospordi Liidu (FIA) poolt etapikorraldajale ette kirjutatud. FIA kontrollib igat etappi nii füüsiliselt kohapeal kui ka läbi ralliautode sisekaamerate, mille pilt jookseb otse võistluskeskusesse. Lisaks jälgitakse rajal toimuvat õhust helikopteritega. „Selle kaudu saab kogu aeg katseid reaalajas jälgida ning veenduda, et pealtvaatajad oleksid ohutus kohas. Kui kuskil on oht, pannake katse seisma kuniks olukord laheneb,“ kirjeldab Rally Estonia tegevjuht Janno Siitan.
Siinkohal on turvapartneril väga oluline roll. Tänavu on Forusel 800 unikaalset positsiooni ja kaasatud on mitusada rajajulgestajat, kes on kõik eelnevalt läbinud Eesti Autospordi Liidu ja ka FIA koolituse. Lisaks kiiruskatsetele tuleb turvalisust ja ohutust tagada ERMis võistluskeskuses, Raekoja platsis, VIP-aladel jne.
Priit Pärgmaa kinnitab, et aastate jooksul on tekkinud väga avatud ja hea koostöö Rally Estonia korraldajatega ning iga aasta pingutatakse üheskoos, et võistlus õnnestuks maksimaalselt. Forus on selleks läbi aastate viinud sisse oma töös väga palju muudatusi ja võtnud kasutusele uusi programme ning lahendusi.
Janno Siitan lisab, et aastatepikkune kogemus on aluseks sellele, et turvalisuse tagamise kvaliteet on kogu aeg järjest kõrgemaks läinud ja omavaheline suhtlemine on ladus ning operatiivne.
„Eeltöö ja ennetav tegevus on enne ralli väga oluline, et viia riskid minimaalseks. Kuna Foruse ohutuspealikud eesotsas Priit Pärgmaaga teavad meie kiiruskatseid ja neid kohti, kuhu pealtvaatajad kipuvad väljaspool ametlikke alasid minema, oskame nendele ka rohkem tähelepanu pöörata,“ räägib Siitan.
Turvateenuses mängib väga olulist rolli kiire reageerimine. Kui rallil tekib ootamatult olukordi, kus on vaja lisajõudu mõnele katsele ja kuskil läheb rahvamass planeeritust palju suuremaks, suudab Siitani sõnul Forus alati operatiivselt reageerida ja uue olukorraga kohaneda.
Kuigi koostööd on tehtud pikki aastaid, võtab turvapartner enda jaoks iga aasta midagi kaasa ja peale igat rallit tehakse väga põhjalik analüüs – õppimiskohti on alati.
Enamik olukordi laheneb kiiresti
Autorallil hoolitsevad turvalisuse eest nii Eesti turvapartnerid kui ka välispartnerid FIAst. Janno Siitan toob välja ka kolmanda osapoole, kelleks on ralli publik.
„Kiidan meie oma publikut, kellest valdav osa märkab, kui keegi peaks ronima mõnda ebaturvalisse kohta. Nad ise reageerivad ja saavad ohutusnõuetest aru. Küsimus on samuti rallikatsete jätkumises – kui kellegi pärast peaks katse ära jääma, kannatavad kõik.“
Mõistagi ei möödu ükski ralli ilma vahejuhtumiteta. „Tegelikult 99,9 protsenti nendest lahendatakse läbi verbaalse suhtlemise ja inimesed kuuletuvad,“ kinnitab Siitan. Siinkohal ongi väga oluline rajajulgestajate koolitamisel ja erinevatele positsioonidele sobivate inimeste leidmisel.
Siitan peabki üheks oluliseks rajajulgestaja isikuomaduseks suhtlemisoskust, sest pidevalt tuleb suhelda nii eesti kui ka väliskülalistega. „Kui inimesel on suhtlemisoskus puudulik, võib kiiresti tekkida pealtvaatajatega konflikt, nad ei kuuletu ja olukord eskaleerub. See konflikt võib olla lõpuks õhus mitu tundi.“
Pärgmaa kinnitab, et väga paljud rajajulgestajad, kes on korra rallil turvalisust taganud, soovivad tagasi tulla ehk üsna väike protsent tiimist iga aasta vahetub. Valdavalt on tegemist noorte täiskasvanutega, kellele ralli väga meeldib ja nad naudivad, et saavad panustada sündmuse õnnestumisse. Neid ei heiduta ka vara ärkamine. Näiteks ei tohi reeglite järgi kolm tundi enne võistlusauto rajale minekut ükski sõiduvahend ilma vastava loata kiiruskatse rajal liikuda. See tähendab paljude rajajulgestajate jaoks, et positsioonile tuleb minna väga varajastel hommikutundidel.
Tehnoloogia ei asenda rajajulgestajat
Kõik rajajulgestajad läbivad koolituse, kus lisaks üldisele ohutusele õpetatakse ka seda, kuidas võistlusel pöörata tähelepanu iseenda turvalisusele. Valmis peab olema erinevateks olukordadeks.
Suurema turvalisuse tagamiseks kasutavad korraldajad viimastel aastatel Eventose platvormi, mille abil näeb online-keskkonnas reaalajas kõikide rajajulgestajate ja turvatöötajate asukohti. Kui näiteks raja ääres peaks leidma aset mõni olukord, mis vajab täiendavat reageerimist, saab läbi platvormi ühendust võtta ja ka abijõudu saata.
„Seda platvormi väga laialdaselt ei kasutata. Näiteks lauluväljaku suurkontsertidel on see lahendus samuti tänavu meil kasutuses ja see lihtsustab oluliselt suhtlust ning aitab kiiremini ja paremini reageerida,“ kinnitab Pärgmaa.
Selleks, et veenduda, kas kõik rajajulgestajad saavad oma ülesannetest aru ja teaksid, kuidas ohuolukorras käituda, sõidavad enne kiiruskatseid ohutusautod katsed läbi ja peatuvad pisteliselt rajajulgestajate juures. Muu hulgas kontrollitakse vile korrektset kasutamist, mis on rallil olulise tähtsusega.
Kuigi klassikalist turvateenust asendatakse objektidel üha enam tehnoloogia ja robotitega, siis autorallis tehnoloogia inimest täiesti asendada ei saa. Janno Siitan on veendunud, et füüsiline inimene rajajulgestajana jääb rallivõistlustele alati.
„Me saame elektrooniliselt monitoorida erinevaid tegevusi ja teeme seda ka praegu. Näeme küll kaameratest, kas inimesed on keelatud kohapeal, aga päeva lõpus peab olema inimene see, kes läheb ja ütleb mõnele pealtvaatajale, et ühes või teises kohas ei või olla, sest ollakse endale ja teistele ohtlik,“ räägib ta.
Turvapartner – võta niipalju kui suudad kanda
Kuigi Forus on Rally Estoniaga seotud algusest peale naudib ettevõtte lühiajaliste valveteenuste juht Priit Pärgmaa jätkuvalt selle korraldamist ja sündmuse turvalisusesse panustamist. Läbi aastate on tekkinud väga hea koostöö Rally Estonia tiimiga.
„Tunneme, et autoralli on see, mis meie ettevõtet ja ka mind ennast inimesena kõnetab ning saame panustada lisaks turvalisusele palju enamasse.“
Pärgmaa rõhutab, et turvapartner peab olema alati realist ja oskama hinnata oma võimekust, kui palju jõuad vastutust võtta, et saaksid anda endast maksimumi. Ei saa anda lubadusi, mida ei suuda täita.
Lisaks ei tohi ära unustada seda, kuidas olla mitte ainult hea partner oma kliendile, vaid enda inimestele Foruses – täita ende soove ja ootusi ning tulla vastu, et rajajulgestajad ja lõigujuhid sooviksid aastast aastasse tagasi tulla ning panustada.
Foruse jaoks on tänavu tegemist läbi aegade suurima sündmuste suvega. Rally Estonia ja teiste oluliste ürituste kõrval hoolitsetakse ka Tallinna lauluväljaku suurkontsertide turvalisuse eest.
Kui keegi soovib Forusega koostööd teha ja oma sündmusele turvateenust, tuleks Priit Pärgmaa sõnul aegsasti ühendust võtta – mida pikem planeerimisaeg, seda parem. „Kui kaks nädalat varem teada anda, et soovitakse meid oma turvapartneriks, on see muidugi võimalik, aga maksimaalse turvalisuse ja sujuva sündmuse tagamiseks on hea, kui teaksime pikemalt ette,“ ütleb Pärgmaa.
Kõikidele rallisõpradele soovitab Forus aga kuulata alati rajajulgestajaid. Viibida tohib ainult publikule ette nähtud ja märgistatud pealtvaatamisalades. Lapsevanemad peavad hoidma pere kõige pisematel silma peal. Ralli on oodatud kõik, kuid eelkõige peab arvestama oma pereliikmete heaolu ja turvalisusega. Seega soovitab ta ka lemmikloomad koju jätta, sest kiirelt sõitavad autod ja lärm tekitavad loomades stressi ning nad võivad rallimüra tõttu käituda ootamatult. Kõik see on enda ja teiste inimeste ohutuse ning turvalisuse huvides.
WRC Delfi Rally Estonia leiab Lõuna-Eesti teedel aset 17.-20. juulini.
