"Kui osa tööelust liigub järjest enam ekraanile, muutub aina väärtuslikumaks see, mida ekraani taga ära teha ei saa," sõnab Foruse nõrkvoolu paigalduse osakonnajuht Berthe Miller algselt Äripäevas avaldatud arvamusloos. "Lõpetamiste ajal tasub noortel tuleviku eriala valides vaadata ka tehnilise töö poole – valdkonda, kus tehnoloogia areng ei kaota inimese rolli, vaid muudab selle olulisemaks."
Tehisintellekti kiire areng on pannud paljud inimesed küsima, milline töö on tulevikus üldse kindel. See küsimus on eriti aktuaalne praegu, kui koolides on lõpetamiste aeg ja paljud noored seisavad valiku ees, mida edasi õppida.
Kas minna ülikooli või kutsekooli? Valida eriala, mis tundub täna huvitav, või mõelda sellele, millist tööd on vaja ka kümne või kahekümne aasta pärast? Sellist otsust ei ole lihtne teha ajal, mil tehnoloogia areng paneb osa seniseid ameteid kiiresti muutuma.
Tehnoloogia ei hakka ise tööle
Foruse vaatenurgast ei ole see ainult teoreetiline arutelu tuleviku töökohtade üle. Meie igapäevatöö toimub hoonetes ja objektidel, kus tehnoloogia peab päriselt toimima. Läbipääsusüsteemid, valvesüsteemid, videovalve, tuleohutuslahendused, automaatika ja muud tehnosüsteemid ei ole lihtsalt read projektis või seadmed laos. Need tuleb õigesti paigaldada, ühendada, seadistada, testida ja hiljem töös hoida.
Seda ei saa teha ainult tehisintellektiga. Keegi peab minema objektile, nägema konkreetse hoone eripärasid, leidma praktilise lahenduse ja vastutama selle eest, et süsteem töötab siis, kui seda päriselt vaja on.
Tehniline töö ei kao kuhugi, sest füüsiline maailm ei tööta ainult tarkvara peal. Hoone võib olla nutikas, aga ta ei ehita, seadista ega hoolda ennast ise. Turvasüsteem võib olla väga kaasaegne, aga sellest on kasu ainult siis, kui see on õigesti paigaldatud ja töötab päris olukorras. Automaatika võib juhtida valgustust, ventilatsiooni või läbipääsu, aga keegi peab mõistma, kuidas need süsteemid omavahel kokku töötavad.
Mida targemaks hooned muutuvad, seda rohkem on vaja inimesi, kes oskavad tehnoloogiat päriselt rakendada.
Tehnik ei ole lihtsalt inimene, kes “käib ja paigaldab”. Ta on probleemide lahendaja.
Foruses näeme seda iga päev. Tehnik ei ole lihtsalt inimene, kes “käib ja paigaldab”. Ta on probleemide lahendaja. Ta peab lugema olukorda, mitte ainult joonist. Ta peab saama aru kliendi vajadusest, objekti eripärast, süsteemi loogikast, ohutusnõuetest ja sageli ka sellest, kuidas leida parim lahendus etteantud aja ja eelarve sees.
Ühel objektil võib töö tähendada vana hoonet, kus iga sein ja lagi peidab üllatusi. Teisel päeval võib tegemist olla uue ärihoonega, kus läbipääsusüsteemid, valvesüsteemid, tuleohutus, automaatika ja digitaalsed lahendused peavad koos toimima. Mõnikord on töö väga praktiline. Mõnikord meenutab see tehnilist detektiivitööd, sest mõista tuleb, kus on viga, miks signaal ei liigu, miks seade ei suhtle või miks lahendus ei käitu nii, nagu peaks. Selles peitubki töö üks tugevamaid külgi: iga objekt on omaette pusle.
Objektil selgub sageli alles kohapeal, mis tegelikult ees ootab. Joonis võib öelda üht, aga vana hoone sein, kliendi soov või olemasolev kaabeldus midagi muud. Sel juhul ei piisa ainult juhendi järgimisest, vaid tuleb aru saada, mis on eesmärk, millised on piirangud ja kuidas lahendus nii tööle panna, et see oleks kasutajale lihtne ja töökindel.
Sama suunda kinnitab ka OSKA kinnisvarateenuste valdkonna uuring, mille järgi kasvab tehnosüsteemide tehnikute vajadus järgmisel kümnendil. Põhjuseid on mitu: hooldust vajavaid hooneid ja objekte tuleb juurde, hooldusnõuded muutuvad rangemaks ning süsteemid ise järjest mitmekesisemaks ja keerukamaks. Tehnikult oodatakse üha enam arusaamist digitaalsetest juhtimissüsteemidest, energiatõhususest, integreeritud tehnosüsteemidest ning tuleohutuse ja elektrivaldkonna nõuetest. See tähendab, et enam ei piisa ainult paigaldusoskusest – vaja on ka arusaamist sellest, kuidas erinevad süsteemid koos töötavad.
Tehniline eriala ei ole tagavaravalik
Noorele inimesele, kes praegu mõtleb, mida õppida või millises valdkonnas oma tööelu alustada, on see oluline teadmine. Tehniline valdkond ei ole tagavaravalik neile, kes ei taha kontoritööd teha. See on tulevikuvaldkond, kus praktiline oskus ja mõtlemisvõime käivad koos. Siin on vaja inimesi, kes tahavad aru saada, kuidas asjad töötavad, kes ei karda käsi külge panna ja kellele meeldib näha oma töö tulemust päriselt toimimas.
Selles ametis õpid kogu aeg. Tehnoloogia ei seisa paigal ja seetõttu ei saa paigale jääda ka tehnik. Tulevad uued seadmed, uued süsteemid, uued nõuded ja uued lahendused. See võib kõlada keeruliselt, aga tegelikult teebki see töö huvitavaks. Kui sulle meeldib areneda, küsida “miks?”, katsetada, lahendada ja lõpuks näha, et sinu töö tõttu hakkab asi tööle, siis on tehniline töö väga hea koht, kuhu kasvada.
Kasvuruumi on selles valdkonnas palju.
Kasvuruumi on selles valdkonnas palju. Tehnikuna alustamine ei tähenda, et jääd elu lõpuni samale positsioonile. See võib olla algus väga erinevatele teedele. Sa võid spetsialiseeruda turvasüsteemidele, nõrkvoolule, automaatikale, hooldusele või projektijuhtimisele. Sa võid liikuda edasi meeskonna juhtimise, tehnilise planeerimise või kliendilahenduste loomise suunas. Kõige tugevam vundament on aga praktiline kogemus – arusaam sellest, kuidas lahendused päriselus töötavad. Seda kogemust ei saa ainult raamatust ega arvutiekraanilt.
Vajame inimesi, kes oskavad mõelda ja teha
Tehnilise töö väärtus seisnebki selles, et see ühendab pea ja käed. Sa pead mõtlema, aga pead ka tegutsema. Sa pead mõistma süsteemi, aga oskama ka tööriistu kasutada. Sa pead suutma suhelda kliendiga, aga ka rahulikult vea üles leida siis, kui midagi ei tööta.
AI võib olla selles kõiges abiline. Ta võib aidata infot otsida, dokumentatsiooni korrastada, andmeid analüüsida või tööprotsesse kiiremaks muuta, aga ta ei asenda inimest, kes seisab objektil, vaatab olukorrale otsa ja leiab lahenduse.
Kõige nutikam süsteem on kasutu, kui puudub inimene, kes oskab selle paigaldada, hooldada ja töös hoida. Seetõttu on selge, et tehniline töö ei kuulu minevikku. Hooned muutuvad targemaks, nõuded rangemaks ja kliendid teadlikumaks. Mida rohkem tehnoloogiat meie ümber on, seda olulisemaks muutuvad inimesed, kes oskavad seda päriselt tööle panna.
***
Foruslaste hulgas on sadakond erineva spetsialiseerumisega tehnikut, hooldusmeistrit ja tehnikajuhti. Meie tiimis saad oma oskused käiku panna nõrkvoolusüsteemide paigaldamisel ja hooldamisel, elektrikuna või kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete paigaldaja või hooldajana. Loe Foruses pakutavate võimaluste kohta lisa ja kandideeri meile tööle juba täna!
Arvamuslugu avaldati algselt Äripäeva portaalis Personaliuudised.
