E-koolitused

Mõnes maakonnas on vandaalitsemine kahekordistunud. Forus annab nõu, kuidas enda ja ühiskondlikku vara kaitsta

Kui ilmad on ilusad, liigub väljas rohkem inimesi. See toob endaga kaasa ka vandaalitsemiste arvu suurenemise. Kui üldiselt on teiste inimeste ja avaliku vara lõhkumine vähenenud, siis näiteks Valgamaal on viimase viie aastaga politseis registreeritud vandalismiaktide arv kahekordistunud.

Kui politsei registreeris Valgamaal 2018. aastal 64 vandaalitsemist, siis möödunud aastal oli neid 128. Tänavu on juhtumeid võrreldes eelmiste aastate sama perioodiga natukene vähem – juuli esimese poole seisuga ligikaudu 50. Võrumaal on vandaalitsemine aastate jooksul olnud stabiilsel tasemel, ulatudes pea 90 juhtumini aastas.

Kui tavaliselt jääb vandaalide tekitatud kahju alla 500 euro, siis mullu registreeriti Võru- ja Valgamaal ka seitse juhtumit, kus kahju jäi 500 ja 5000 euro vahele. Need kahjud on seotud seinade värvimiste ja täis sodimistega. „Pealtnäha tundub seinte puhastamine lihtne, aga tegelikult on see keerukas ja kallis protsess. Nende juhtumite uurimiseks alustas politsei ka kriminaalmenetlust,“ kinnitab politsei- ja piirivalveameti kagu politseijaoskonna grupijuht Margus Puhm.

Kuigi osades Eestimaa piirkondades on vandaalitsemine suurenenud, näeb seda jätkuvalt kõikides maakondades. Tüüpiline vandaalitsemine tähendab seinte täis sodimist, elundi joonistamist, millegi ümber lükkamist, katki viskamist ning autode lõhkumist. Kuigi enamasti rikuvad vandaalid ühiskondlikku vara, siis Võru- ja Valgamaal on viimastel aastatel sagenenud ka inimeste kodude ja sõidukite kallal laamendamine.

Kõige enam on Valgamaal politsei registreerinud tänavu vandaalitsemist seoses eluruumidega (korter, eramu, trepikoda jne) – 33 juhtumit. Sellele järgnevad avalikuks kasutamiseks mõeldud hooned või rajatised (kultuurimaja, bussiootepaviljon, rulapark, tualettruumid) – neli juhtumit. Avalikus ruumis (tänav, parkla) on registreeritud juuli esimese poole seisuga 11 vandaalitsemise juhtumit.

Foruse juhtimiskeskus saab iganädalaselt teateid vandalismi kohta nii avalikus ruumis, kaubanduskeskustes ja äripindadel. Foruse müügivaldkonna juht Martin Kirk ütleb, et aeg-ajalt kipuvad hooneomanikud ekslikult arvama, et valvekaamera ei suuda nagunii vandaalitsejaid tabada ja tegudele ei järgne karistust. Nii see tegelikult ei ole.

Kirk kinnitab, et üheksal juhul kümnest laamendatakse valveta kohas. „Vandalism on spontaanne kuritegu, lihtsalt öeldes tehakse seda seal, kus see on lihtsaks tehtud.“ sõnab Kirk.

Tänapäeval on kasutuses väga palju nutikaid valveseadmeid. Näiteks pakub Forus oma klientidele spetsiaalse valjuhääldiga videosüsteeme, mis annab võimaluse juhtimiskeskusel otse sündmuspaigal asjaosalistega suhelda.

„Videosüsteem registreerib kokkupuute mõne valveobjektiga ära ning annab meile signaali. Seepeale saame juba videopildist vaadata, mis kohapeal toimub, edastada häälkäskluseid, vandaalitsejate korrale kutsuda ning vajadusel kohale kutsuda patrull ja teha koostööd politseiga,“ räägib Kirk.

Martin Kirk kinnitab, et kaamera vähendab tihti ka soovi pahategusid ette võtta. „Veelgi olulisem on inimeste turvatunde suurendamine, kes ühes või teises piirkonnas liiguvad ja elavad.“

Lisaks valveseadmetele tuleb panustada ka kogukonnal. „Väiksemates kogukondades ja piirkondades, kus valdavalt üksteist tuntakse, on kõige tõhusam meede naabrivalve. Lepime oma külas kokku, et igaüks kes näeb vandaalitsemist, sekkub või annab sellest vähemasti teada.“ räägib Kirk.

Foruse varavastaste süütegude analüüs põhineb politsei- ja piirivalveameti avaandmetel.

Muud uudised Vaata kõiki

Veel põnevat lugemist.

Alex Roost ja Kairi Nõulik Äripäeva raadiosaates „Kõik ärikinnisvarast“ – kinnisvara jätkusuutlikkus on tulnud, et jääda

Kohustusliku tuleohutusaruande tähtaeg läheneb – miks on oluline kutsuda kontrolli tegema kvalifitseeritud spetsialist?

Kolme ettevõtte kogemus kõnekeskuse teenusega: kuidas välise partneri abiga kulusid kokku hoida ja tagada muretum äritegevus