E-koolitused

Vallad ja linnad teevad praegu usinalt ettevalmistusi, kuidas omavalitsused saaksid rohepööret ellu viia. Sarnaselt kortermajadega on lähiaastate eesmärgiks tõsta ka avalike hoonete energiatõhusust, et vähendada jalajälge ning kulusid kokku hoida.

Kohalikud omavalitsused on Foruse energiatõhususe osakonnalt tellinud oma hoonetele energiaauditeid, et selgitada välja, kuidas näiteks koolimajad ning teised avalikud hooned muuta võimalikult energiasäästlikuks.

Hiljuti tegi Forus auditi Aegviidu koolile, mis on enam kui sada aastat vana ümberehitatud puithoone. Eesmärgiks oli anda vallale ülevaade kooli energiatarbimisest, pakkuda välja säästmise lahendused, hinnata maksumust ja määrata tasuvusaeg.

Anija vallavalitsuse abivallavanema Priit Vabamäe sõnul soovisid nad koolimajale auditit, et saada toetust kohalikele omavalitsustele mõeldud meetmetest, mis on spetsiaalselt loodud hoonete energiatõhususe tõstmiseks. Forus alustas mõõtmistega mullu talvel.

Töö koostamise aluseks tuli võtta hoone viimase kolme aasta tarbimisandmed. Osaliselt saadi informatsiooni projektdokumentatsioonist ning lisaks viisid spetsialistid talveperioodil läbi sisekliima mõõtmisi. Kui hoonel on jahutussüsteem, tuleb eraldi mõõtmisi teha samuti suveperioodil. Aegviidu koolil jahutussüsteemi ei ole, kuna tegemist on koolimajaga, mis on suvekuudel suletud.

Kuidas protsess käib?

Kui audit kõlab justkui midagi keerulist, millega käib kaasas palju paberimajandust, siis tegelikult see nii ei ole. Lisaks on kogu protsess tänapäevane ning kõige aluseks on lõpuks virtuaalne energiamudel.

Esmalt tuleb sisekliima mõõtmiseks paigaldada maja erinevatesse ruumidesse ja ilmakaartesse spetsiaalsed logerid. Paigaldamisel on oluline, et need oleksid hingamiskõrgusel ehk siis klassiruumi näitel tuleb arvestada, et lapsed istuvad. Samuti peavad andurid paiknema seal, kus liiguvad inimesed.

„Energiatõhususe mõõtmine käib alati koos sisekliimaga. Me ei saa säästmisega üle piiri minna, kui samal ajal hoone sisekliima kannatab – keerame kütet vähemaks, kuid lastel on samal ajal külm,“ selgitab Foruse energiatõhususe osakonnajuht Kairi Nõulik.

Sisekliima logerid paigaldatakse hoonesse mõneks nädalaks. Selle info põhjal saab olulist sisendit, mis majas toimub. Andmed jõuavad Foruseni läbi äpi.

Soojusenergeetiliselt mängivad hoone puhul kõige rohkem rolli välispiirded. Näiteks, millised on aknad ja millal need vahetatud. Lisaks on vaja teada välisseina läbilõiget – millega hoone on soojustatud ning kui palju on kasutatud erinevaid materjale. Tavaliselt on need andmed projektis välja toodud. Kuna vanematel hoonetel ei pruugi täpset projekti olla alles, tuleb otsida neid arhiividest. Äärmisel juhul tuleb sein lahti võtta ning vaadata, mis seal sees on.

Samuti tehakse termokaamera test, et selgitada välja külmasildade kriitilisus ehk kas on risk hallitusele.

Energeetiline teisik

Kui spetsialistidele on teada sisekliima andmed, mitme aasta tarbimine ja hoone projekti dokumentatsioon, saab selle põhjal teha virtuaalse energiamudeli. Viimase ehitavad Foruse spetsialistid võimalikult autentsena, et see vastaks hoone reaalsele olukorrale. Kairi Nõulik ütleb, et sisuliselt valmib hoone energeetiline teisik, mille juurde on lisatud hoone konstruktsioonid, sisekliima parameetrid ning tehnoseadmete info. Mudelisse on sisse võetud samuti Eesti kliima andmed.

„Me simuleerime terve hoone energiakasutust ühe aasta jooksul. Arvestame seal erinevaid lahendusi – kas on aknad välja vahetatud, paigaldatud ventilatsioonisüsteem või katusele päikesepaneelid. Saame niiviisi erinevaid lahendusi läbi mängida,“ tutvustab Nõulik energiamudelit.

Aegviidu kooli näitel selgus auditist, et energiatõhususe saavutamiseks tuleks esmalt soojustada välisseinad ning aknad tuleks vahetada tänapäevaste kolmekordsete klaaspakettide vastu. Lisaks tuleks rajada soojustagastusega mehaaniline ventilatsioon sobiliku sisekliima tagamiseks. Selleks, et veelgi hoone kestlikkust tõsta, saab edaspidi paigaldada ka päikesepaneelid.

Kairi Nõulik ütleb, et maailm on väga palju edasi liikunud ja meil tänapäeval lisaks tavapärasematele lahendustele, nagu fassaadi soojustamine ja ventilatsiooni ehitamine, veel väga palju uusi tehnoloogilisi lahendusi ja teadmisi, mida kasutada. Näiteks virtuaalne elektrijaam, energiakulude kompenseerimine läbi taaskasutuse ja ringmajanduse, valgustuse juhtimine jne. Seda kõike saab kohalikele omavalitsustele pakkuda.

Anija abivallavanem Priit Vabamäe pidas kogu energiaauditi protsessi lihtsaks ning sujuvaks ettevõtmiseks ning koolitööd see ei seganud. Vallal endal tuli aidata tarbimisandmete, projektide ning fotodega, ülejäänu eest hoolitses Foruse energiatõhususe tiim.

Nõulik tunneb senise koostöö üle kohalike omavalitsustega suurt rõõmu ja kõik on alati hästi sujunud. Head meelt teeb tema sõnul veel see, et energiaaudit pole omavalitsuste jaoks enam miski, mida kasutada ainult linnukese saamise eesmärgil. Üha rohkem mõtlevad hoone haldajad, kuidas päriselt hoonet säästlikumalt kasutada, tarbimist vähendada, keskkonda hoida ja oma inimeste tervise eest hoolitseda.

Ühe energiaauditi koostamiseks kulub umbes pool aastat, olenevalt sellest, kas lisaks kütteperioodile vaadeldakse ka suvel jahutussüsteemi toimimist. Energiaauditi maksumus on umbes mõni tuhat eurot.

Muud uudised Vaata kõiki

Veel põnevat lugemist.

Alex Roost ja Kairi Nõulik Äripäeva raadiosaates „Kõik ärikinnisvarast“ – kinnisvara jätkusuutlikkus on tulnud, et jääda

Kohustusliku tuleohutusaruande tähtaeg läheneb – miks on oluline kutsuda kontrolli tegema kvalifitseeritud spetsialist?

Kolme ettevõtte kogemus kõnekeskuse teenusega: kuidas välise partneri abiga kulusid kokku hoida ja tagada muretum äritegevus