Läheneva kütteperioodi ootuses on paljud ettevõtted sunnitud mõtlema, kuidas ja milliseid kulusid kokku hoida, et jaguks vahendeid hoone ülalpidamiseks. Võimalusi kokkuhoiuks on erinevaid, kuid kindlasti tasub tegelda ka probleemi juurküsimusega – kuidas muuta oma hooned energiatõhusamaks ja vähendada tarbimist.
Energiatõhusus – ei midagi uut
Juba aastaid tagasi seadis Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv eesmärgiks, et aastaks 2050 tuleb majade energiatõhusust parandada ja kasvuhoonegaaside heidet vähendada ning seeläbi jõuda nullheitega hoonefondini. Keskendudes olemasolevate hoonete rekonstrueerimisele on direktiivis välja toodud, et kuni 2030. aastani tähendab täisrekonstrueerimine energiatõhususe viimist liginullenergiahoone tasemele ning alates 2030. aastast nullheitega hoone tasemele.
Nullheitega hoones tuleb kompenseerida tarnitud energia taastuvenergiaga ja riikidele on seatud kohustus luua täisrekonstrueerimise soodustamiseks toetusmeetmed. Kuigi 2030 ja 2050 tunduvad kauge tulevikuna, siis praegune olukord survestab ettevõtteid sellega tegelema nii kiiresti kui võimalik.
Kuidas vähendada hoone kütmisele, jahutamisele ja valgustamisele kuluvat energiat?
Energia kokkuhoid võib tunduda hetkel küll kõige põletavama küsimusena, kuid ainult sellega ei tasu piirduda. Terviklik lähenemine toob kaasa selle, et lisaks soodamatele ülalpidamiskuludele tõuseb hoone väärtus, pikeneb eluiga ning kasutajate jaoks luuakse tervislikum ning mugavam töökeskkond.
Enne suurte investeeringute tegemist hoone rekonstrueerimiseks ja jätkusuutlikkuse parandamiseks peab kindlaks tegema, kas selline investeering tasub end ära. Kas hoone on konstruktsioon on vastupidav? Kas praeguste standardite ja ehitusseaduste täitmiseks on vaja teha uuendusi vundamendis ja pinnases? Kas varasemalt on kasutatud ohtlikke materjale, nagu asbest või pliivärv, mida tuleks eemaldada?
Kui on kindlaks tehtud, et muud ehitustingimused ei takista parandustöid, tuleb läbi viia audit ja koostada tegevuskava, et määrata parimad võimalused jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe parandamiseks nii sisemiste süsteemide ja seadmete kui hoone karkassi vaates.
Kuidas teha energiaauditi abil kindlaks, kas olemasolevad süsteemid töötavad optimaalsel tasemel või vajavad väljavahetamist ning mida uute valikute tegemisel silmas pidada?
- Kommunaalkulude märkimisväärset kokkuhoidu võib saavutada ka siis, kui hoone karkass ja süsteemid toimivad optimaalselt ehk puuduvad lekked, filtrid ega siibrid pole ummistunud, andurid töötavad korrektselt ja juhtmestik on korras.
- Auditeerida tasub ka veesüsteemide toimivust, sest lekkiv või ebatõhus torustik reostab keskkonda ning kasutab asjatut energiat pumpade ja muude seadmete tööks.
- Viimase paari aasta kommunaalmaksed aitavad kindlaks teha, kas ebatõhusa süsteemi tõttu on tarbimine (mitte kulud) tõusnud. Kui tarbimine on kasvanud, siis võtke kasutusele nutikad energia- ja veesüsteemid, mis aitavad vähendada ebatõhusat tarbimist.
- Paigaldage hoonesse nutikad elektri-, gaasi-, vee- ja muude kommunaalteenuste arvestid tarbimise jälgimiseks, nõudluse kontrollimiseks ja üürniku vastutuse suurendamiseks.
- Hinnake energia kasutusmustreid ning võtke kasutusele andurid, mis sobivad ruumide ülesannete ja funktsioonidega ning aitavad kulusid kokku hoida.
- Uurige taastuvenergia võimalusi, mis võivad kompenseerida fossiilkütustel põhineva energia ostmise ja analüüsige hajutatud tootmise eeliseid. Kui plaanite ise vajaminevat energiat tootma hakata või naabruskonnas asub ehitis, kus seda juba tehakse, siis uurige, kas kohapeal toodetud energiat on võimalik jagada.
- Määrake hoone karkassi õhutihedus vaadates, kas aknad ja muud avad lekivad, tuulutusavad töötavad nagu peab ning niiskus ei tungi hoonesse. Kütte- ja kliimaseadmete uuendamine neid probleeme lahendamata toob kaasa süsteemide väiksema jõudluse.
- Vahetades vanad aknad uute vastu, hinnake nende vastupidavust ümbritsevale kliimale ja võimet summutada välis- ja sisemüra. Kaaluge ka akendel ja ustel elektrit tootvate päikesevarjude kasutamist.
- Tehke kindlaks, kas loomulik ventilatsioon ja värske õhu sissevõtt aitaksid vähendada kütte- ja jahutuskoormust.
Renoveerimistöid planeerides mõelge ka kuumasaare efektile, et kasutatavad materjalid ei neelaks liigselt päikeseenergiat ega peegeldaks seda soojana edasi ümbritsevasse keskkonda. Näiteks jahe katus või roheline katus on kulutõhus viis soojussaare efekti ja sademevee äravoolu vähendamiseks. Kui õnnestub ära hoida kuumasaare efekt, siis vähenevad ka hoone jahutuskulud.
Täielik energiaaudit annab põhjaliku ülevaate eelnimetatust, kuid kui on plaanis ette võtta hoone renoveerimine väiksemas mahus, siis tasub nõu pidada Foruse spetsialistidega. Energiasimulatsioonide abil modelleeritakse üksikute vajalike muudatuste mõju ja hinnatakse, kuidas need hoone aastast energiatarbimist vähendaksid. Mudeli põhjal saab hoone omanik vastu võtta otsuse, kas ja kui kiiresti tasub muudatus talle rahaliselt ära ning alles seejärel rekonstrueerimisega alustada.
