Majaomanikuna vastutame eelkõige enda ja oma lähedaste tuleohutuse eest. Korteris elades peame sageli arvestame kümnete või isegi sadade elanikega. Tulekahju levib sekunditega ning pisemgi eksimus võib kaasa tuua traagilisi tagajärgi.
Sageli piisab suurema õnnetuste ära hoidmiseks esmapilgul lihtsatest asjadest: töötavad ja õigesse kohta paigaldatud suitsuandurid, tulekustutid, panipaikade korrastamine ja inimeste teadlikkuse tõstmine.
Igas korteris peab olema kohustuslikus korras vähemalt üks suitsuandur. Sõltuvalt korteri suurusest ja eripäradest on soovituslik paigaldada neid rohkem. Kui korteris on gaasiboiler või tahkekütusel töötav küttekeha, on hädavajalik paigaldada vingugaasiandur. Tuli võib sageli alguse saada korterist väljaspool.
Turvalisse ja jätkusuutlikku keskkonda panustav ettevõte Forus nõustab korteriühistuid ja pakub tuleohutuse konsultatsiooniga lahendusi, kuidas tagada inimeste turvalisus, hoonete tuleohutus ning nõuetele vastavus. Lisaks annab vajadusel nõu, kuidas ohutult ja turvaliselt evakueeruda. Ettevõte on abiks ka kustutite paigaldamisel ja kontrollil ning suitsuluukide hooldamisel.
Kui näiteks ärihoonetele on seaduse järgi väga ranged tuleohutusnõuded, siis korterelamutel on need leebemad. Foruse ohutusvaldkonna juht Ahti Kuusk kiidab korteriühistuid, kes on palunud trepikodadesse ja korrustele paigaldada tulekustutid, et tagada oma elanike ohutus ja turvalisus. „Kui korteris peaks midagi juhtuma, on trepikojas kustuti kohe käepärast. Vahtkustutiga saab lihtsalt ja efektiivselt kustutada nii põlevat rasva kui ka elektriseadmeid. Kortermaja kustutiga varustamine on hoone säilivuse ja inimeste ohutuse huvides,“ kinnitab Kuusk.
Oma inimeste ja vara kaitseks panustavad ühistud üha rohkem tuletõkkeustesse. Need takistavad tulekahju korral põlengu levimist ühest ruumist teise.
Tuleohutuse konsultatsioon ja evakuatsiooniõppus
Ahti Kuuse sõnul on kortermajade kitsaskohtadeks peamiselt erinevad keldrid ja panipaigad. Keldriteks kiputakse hoiustama erinevat põlevmaterjali. Lisaks võib seal leida muruniiduki või motorolleri bensiini. Sageli on panipaikadel puituksed. „Kui sarnases olukorras peaks keldris näiteks elektrisüsteemi rikkest, katkisest akust või hooletust suitsetamisest tulekahju alguse saama, võivad inimesed kergesti keldrisse lõksu jääda. Tagajärjed võivad olla väga traagilised,“ nendib Kuusk.
Viimase aja trendiks on elektritõukerattad. Nende akudel on sees suur energialaeng. Kui laeme elektritõukeratast esikus või kortermaja koridoris, võib õnnetuse korral kahju olla eeldatavast palju suurem. Reaalne on olukord, kus inimesed ei saa oma korteristki välja ning jäävad omaenda koju suitsu- ja vingulõksu.
Kuusk soovitab inimestel oma koridorides ja panipaikades ringi vaadata ja hinnata kriitiliselt, mis võib seal kujutada reaalset ohtu ning põhjustada tulekahju. Ülearune põlevmaterjal ja prügi tuleks kindlasti konteinerisse viia. Igas korterelamus peab olema samuti läbi mõeldud, kuidas tagada majast põlengu korral võimalikult lihtne ja ohutu evakueerimine. See on ka põhjus, miks ei tohi trepikojas hoiustada liikumisteel esemeid ja uste vahetusse lähedusse ei pargita lapsevankreid, rattaid ning teisi liikumisvahendeid.
Valehäirete vältimine
Kõrgeluhoonetele ehk enam kui 28 meetri kõrgustele korterelamutele on tuleohutusnõuded rangemad. Nendele kehtivad kõrghoonete standardid. Tänapäevastes kõrghoonetes on ATS-süsteem (automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem), mis aitab varakult tulekahju avastada ja kiirelt reageerida.
Kõrgetes korterelamutes võivad valesti paigaldatud ning vale tüüpi suitsuandurid põhjustada aga palju tüütuid valehäireid. Kui keegi elanikest otsustab näiteks südaöö paiku pliidil süüa teha ja miski läheb seal kõrbema või põlema, võivad seetõttu kannatada kõik majaelanikud. Sisuliselt peab kogu maja evakueeruma.
„Tihti see muster kordub korterelamutes aastast aastasse ning inimesed ei lähegi enam häire korral välja, sest ei võta seda tõsiselt. Me ei tea kunagi, millal võib oht olla reaalne. Seetõttu on oluline hoone ehitamise ajal konsulteerida tuleohutusspetsialistidega, et andurid oleksid õigesti paigaldatud,“ räägib Foruse ohutusvaldkonna juht. Varajases faasis spetsialisti kaasamine aitab tüütuid valehäireid olulisel määral vältida.
Forus saab samuti aidata praktiliste ja kasulike juhenditega, kuidas hoones tulekahju korral käituda. Lisaks saab soovi korral pakkuda korteriühistutele oma e-keskkonnas tuleohutualaseid koolitusi.
Kui endal jääb tuleohutusest teadmistest väheseks, on väga oluline küsida nõu oma ala ekspertidelt, kellel on pikaaegne valdkonna kogemus. Tulekahju puhul on iga sekund kriitilise tähtsusega – me räägime inimelude päästmisest. Seega on oluline, et hoonetes oleks nõuded täidetud ja inimesed teaksid, kuidas tulekahju korral käituda.
Tuleohutuse konsultatsioon aitab iga hoone puhul välja selgitada, mis on kitsaskohad ning milline lahendus kellelegi sobib. Igal süsteemil ja lahendusel peab olema mõte ning tuleb hoolega läbi mõelda, kuidas need koos terviklikult funktsioneerivad. Nii saab tagada inimeste turvalisuse ja ohutuse.
Tellit Forusest oma korteriühistutele tuleohutuse konsultatsioon, tulekustutite paigaldus ja kontroll ning suitsuluukide hooldus läbi meie veebilehe.
Mis võib kortermajades põhjustada tulekahju?
- Aegunud ja katkised elektrijuhtmed
- Põlevmaterjali ja kütuse hoiustamine keldrites/panipaikades
- Katkised akud ja elektroonilised seadmed
- Hooletu suitsetamine ja söögitegemine
- Puudustega küttekolded
- Trepikoda ja evakuatsioonitee kolikambrina kasutamine
*Artikkel ilmus 27. septembril 2024 nädalalehe LP eriväljaandes korteriühistute leht.
