Veeõnnetused juhtuvad tavaliselt halbade asjaolude kokkusattumisel ja erinevate eksimuste tagajärjel. Praegu ei ole seadusega reguleeritud, et veekeskustes peab olema instruktoritel läbitud vetelpäästekoolitus. Selleks, et tagada oma klientide suurem turvalisus, pöörduvad järjest enam ettevõtted Foruse poole, et tagada näiteks koolivaheaegadel või ujulates oma inimeste turvalisus ja ohutus.
Kuigi ilm on meil veel talvine, pole rannahooaeg enam sugugi kaugel ja erinevad ettevõtted ja asutused valmistuvad näiteks veeparkides vetelpäästjate koolitamiseks. Veeohutus on oluline läbi terve aasta ja veekeskused ning basseinid jäävad alati kõrgendatud ohufaktoriga keskkonnaks.
Spaades ja veekeskustes on tavapärane, et lapsed jooksevad mänguhoos ringi ja kasutavad erinevaid veeatraktsioone. Pole ka haruldane, et mängutuhinas kaovad lapsed aeg-ajalt oma vanemate vaateväljast. Veekeskustes satuvad ohtu ka täiskasvanud inimesed. Paraku on meil Eestis lähiaastatest tuua mitmeid näiteid, kus üks vale liigutus on kaasa toonud traagilisi tagajärgi.
Vetelpääste – parem karta kui kahetseda
Kui mõnes veekeskuses või ujulas leiab aset traagiline juhtum, tõuseb Foruses hüppeliselt päringute arv, milles soovitakse vetelpäästealast koolitust.
Päringud tulevad tavaliselt üle Eesti erinevatest veekeskustest, spaadest ja veeparkidest. „Paraku on nii, kui meedias teema vaibub, kipuvad inimesed veeohutuse taas ära unustama,“ kinnitab Foruse ohutusteenuste juht Ahti Kuusk oma kogemusele tuginedes.
Eesti Turvaettevõtete Liidu vetelpääste kutsekomisjoni kuuluv Kuusk kinnitab, et veekeskustes aitab õnnetusi kõige paremini ära hoida tõhus kontroll ujujate üle ja võimeka vetelpäästja kohalolu. Parem karta kui kahetseda. Mõnes veekeskuses võivad üleval olla vaid valvekaamerad, mida valvelauas istuv töötaja aeg-ajalt jälgib, kuid õnnetusjuhtumite puhul võivad loetud sekundid olla olulise tähtsusega.
„Uppumisohtlikku situatsiooni märgata ja ära tunda on äärmiselt tähtis. Et jõuda reageerida enne, kui see põhjustab inimesele terviseprobleemi või fataalseid tagajärgi,“ nendib Kuusk.
Spaades ja veekeskuses võivad olla küll valveinstruktorid, kuid õnnetuste vältimiseks on oluline, et töötaja oleks suutelised inimest päriselt hädaolukorra abistama, sukelduma ja elustama. Selleks, et tagada oma klientide suuremat turvalisust ja ohutust, on Kuuse sõnul näiteks mitmed Saaremaa spaahotellid näidanud eeskuju ja tellinud koolivaheaegadeks oma töötajatele vetelpääste koolituse.
Kui maja on rahvast täis, lisab täiendav silmapaar kindlust ka klientide seas ja aitab veekeskuses üldise korra tagamisel. Õnnetusjuhtumite korral saab koolitatud vetelpäästja anda esmaabi ja kiirelt reageerida.
Vetelpääste koolitused
Forus koolitab avavee- kui ujulavetelpäästjaid. Koolitus annab baasteadmised ning sisaldab teoreetilist osa ja praktilisi harjutusi, kuidas inimest erinevates olukordades päästa. Koolitajad on pikaajalise kogemusega ja erialase väljaõppega.
Kui vetelpäästja soovib kutsetunnistust (tingimus paljude suuremate randade puhul), tuleb teha eksam Eesti Turvaettevõtete Liidus.
Peame Foruses oluliseks iga aasta oma inimesi uuesti koolitada, et kontrollida teadmisi ja mängida läbi erinevaid ohuolukordi. Nii oleme kindlad, et meie vetelpäästjad on oma tööks sajaprotsendiliselt valmis.
Soovid tellida veekeskuse või spaahotelli töötajatele vetelpääste koolitust? Võta meiega ühendust läbi kodulehe. Teeme soovi korral ka kiirkoolitusi.
