Alates möödunud aasta sügisest laekub Forusele üha rohkem teateid sissemurdmistest. Varguste ohvriks langevad enamasti äripinnad ja ehitussoojakud, kuid statistika näitab, et kevade saabudes tunnevad vargad suurt huvi ka eluruumide vastu. Möödunud aastal registreeris politsei eluruumides 451 vargusjuhtumit.
Käesoleval aastal on üle terve Eesti pandud eluruumides toime ligikaudu 60 vargust. Möödunud aastaga võrreldes on kõige enam varguste arv suurenenud Tartu maakonnas.
Politsei statistika näitab, et möödunud aastal oli eluruumi varguste puhul keskmine kahjusumma 2131 eurot. Tänavu on see oluliselt suurenenud – 2895 eurot. Käesoleval aastal on kõige enam vargusi toime pandud Harjumaal ja Tartumaal. Harjumaal esimese paari kuuga 23 ning Tartumaal 14 vargust. Möödunud aastal samal ajal oli Tartumaal eluruumidest varguseid poole vähem.
2024. aasta statistika näitab, et kõige enam varastatakse sularaha, tööriistu, tehnikat (telefonid, arvutid, televiisorid, köögielektroonika), kellasid, jalgrattaid, tõukerattaid, ehteid, riideid, mööbliesemeid, aiatehnikat, vaipu jne. Kõige aktiivsemad on vargad kevad- ja suvekuudel.
Olles ise oma vara esmased kaitsjad, saame väikeste tegudega varguseid ennetada. Varastele meeldib tegutseda varjatult, mistõttu tasub kasutusele võtta kõik abinõud, mis neid eemale peletaks – koduvalve, lukud, valgustus, signalisatsioon ja kaamerad. Kindlasti on abi ka korralikust naabrivalvest.
Foruse praktika näitab, et kevade saabudes tõuseb nende inimeste arv, kes soovivad paigaldada koduvalvesüsteemi. Soojemate ilmadega veedetakse rohkem aega maakodudes ja suvilates ning inimesed soovivad kindlust, et nende linnakodu on samuti kaitstud. Samal ei tohi hooletusse jätta ka suvilaid ning maakodusid. Suuremat meelerahu lisab turvakindlustus, millel puudub kuni 10 000 eurose kahju puhul omavastutus.
„Koduvalve ei tähenda tänapäeval kaitset ainult varguste ja vandalismi eest, vaid valvelahendus annab häiresignaali ka õnnetusjuhtumitele, nagu veeleke ja tulekahju,“ kinnitab Foruse eraklientide ärijuht Kätlin Halop. Kui varas võtab sinu kodust tehnikat või jalgratta, katab kindlustus rahalise kahju, kuid veeleke võib muuta terve kodu või isegi naabrite kodu elamiskõlbmatuks. “Tuli ja vesi on alati faktorid, mida ei ole võimalik juhtida. Põleng või veekahju võib alguse saada naabri juurest ning koduvalve aitab kahjusid minimeerida, võimaldades häireid kiiresti tuvastada,” lisas Halop.
Halopi sõnul tuleks kindlasti mõelda, kas on mõistlik kortermajade rõdudel hoiustada hinnalisi esemeid, nagu näiteks jalgrattad ja tööriistad. Professionaalne varas tegutseb läbimõeldult ja tema jaoks pole probleem ronida kõrgemale korrusele. Kaasaegsed valvesüsteemid sisaldavad erinevaid andureid, mis saadavad turvafirmale häiresignaali ka aknaklaasi purunemisel.
Kuna jalgrattavargused näitavad tõusutrendi, tuleks majaomanikel ja korteriühistutel vaadata üle oma keldrid ja rattamajad ning need varustada korraliku valvesüsteemiga.
Turvapartner on alati koduomanikele oma nõu ja jõuga abiks ning annab soovitusi, milliseid andureid valida ning kuidas oma vara ja kodu paremini kaitsta. “Igal koduomanikul tasuks mõelda, et lisaks vara kaotusele tähendab vargus ka turvatunde kadumist. Oma kodus soovime kõik end hästi ning turvaliselt tunda,” kinnitab Foruse eraklientide ärijuht Kätlin Halop.
Politsei paneb inimestele südamele, et süütegudest tuleks politseid teavitada igal juhul, isegi kui tekitatud kahju on väike. “Kui iga juhtum ei leia kohe lahendust, võib see pikemas perspektiivis olla abiks süstemaatiliste kuritegude lahendamisel,” ütles Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenin.
Iga koduomanik saab kõige sobivaima valvelahenduse valida Foruse koduvalvekalkulaatorist. Vastata tuleb vaid mõnele lihtsale küsimusele ja kalkulaator arvutab välja kliendile parima lahenduse.
Veebruaris on Foruses käimas uuele kliendile koduvalve kampaania – esimesed kaks kuud saab uus koduvalve klient tasuta.
