Maikuust kuni septembrini on rattasõidu ja kergliikurite kõrghooaeg. Tänavu on politsei sel perioodil registreerinud üle terve Eesti 882 jalgratta või kergliikuri vargust, mullu samal ajal oli see arv 781. Kõik juhtumid politseisse ei jõua. Professionaalne varas tegutseb vahendeid valimata. Iga inimene saab aga ise väga palju ära teha, et oma vara kaitsta ning ennetada varguse ohvriks langemist.
Hiljuti leidis Foruse ühel Tallinna kesklinna valveobjektil juhtum, kus turvatöötajal õnnestus keset ööd toimetanud rattavaras kinni püüda. Turvateenistuja kuulis üks hetk objektil ja rattamaja juures liikumist ning läks olukorda kontrollima. Samal ajal teavitas ta juhtumist ka patrullekipaaži ja politseid.
Mõned minutid hiljem tabasid Foruse turvatöötajad keset tänavat inimese, kelle nägu oli maskiga kaetud. Tal oli käes rehvipump ning turvatöötajad leidsid kotist erinevaid tööriistu, nagu haamer, näpitsad ja kruvikeeraja. Lähiümbruse kontrollimisel leidsid turvatöötajad ühest sisehoovist jalgratta, mida oli proovitud objektilt varastada. Inimene tunnistas oma süüd. Kinnipeetu rääkis, et rattamaja oli kruvikeerajaga kergelt avatav.
Foruse juhtimiskeskuse juht Rasmus Peterson kinnitab, et sarnaseid juhtumeid on suve jooksul erinevatel objektidel korduvalt ette tulnud. „Professionaalsed vargad tegutsevad vahendeid valimata ja kasutatakse nii ketaslõikureid, saage ning muid tööriistu, et rattalukk purustada või sisse murda. Seega on väga oluline esmalt panustada kvaliteetsesse rattalukku ning rattamajades mõelda toimivale lahendusele ja anduritele,“ räägib ta.
Rattaluku soetamisel on soovitatav valida tavapärase trossluku asemel karastatud terasest lülilukk, mida ei ole võimalik kiirelt läbi lõigata.
Videovalve kasulikkus
Rasmus Peterson soovitab kinnisvaraomanikel, korteriühistutel ja avalikel asutustel varustada oma rattaparklad ja keldrid võimalusel videovalvega, mis mõjub vargale esmase heidutusena. Lisaks aitab see toimunud sündmust tagantjärele analüüsida ning annab suurema võimaluse varas hiljem ka tabada.
Eelpool toodud näite puhul oli valveobjektil mehitatud valve, mis hoidis rattavarguse ära. „Kui mõnes ärihoones on mehitatud valve ja hoones on rattaparkla, tasub mõelda, kuidas turvatöötaja saaks samuti ratastel aeg-ajalt pilku peal hoida,“ lisab ta.
Peterson toonitab, et oma vara eest tuleb hoolitseda ka kodus. Väärtuslikud esemed tuleks silme eest ära panna, kui ise parasjagu kodus ei viibita „Kui vargal on siht silme ees, pole tema jaoks probleem majja või panipaika sisse murda, et hinnaline ese kätte saada.“
Kui kodu ja selle vara on kindlustatud varguse vastu ja inimene on ise õigesti käitunud, siis on suur lootus, et kindlustus hüvitab varguse korral ratta. Kindlustus käib tänapäeval kaasas ka koduvalvega. Näiteks Foruse koduvalve sisaldab turvakindlustust, mis hüvitav kuni 10 000 euro väärtuses kahjusid.
Moraalset kahju ja ebameeldivat kogemust see aga paraku ei hüvita.
Kaherattaliste ja kergliikurite arv tõusul
Politsei andmetel on kõige suurem tõenäosus oma rattast või tõukerattast ilma jääda avalikus kohas. Pea pooled vargustest pannakse toime avatud ruumis, milleks on kaherattaliste parklad, õppeasutuste rattanurgad ja muud ratta kinnitamiseks sobilikud kohad. Sageduselt järgmised on trepikojad, piiratud ligipääsuga sisehoovid, keldrid ning panipaigad, lukustatud kõrvalhooned ja eluruumid.
Jalgrattad ja ka tõukerattad on üha populaarsemad ja neid näeb linnapildis järjest rohkem. Politsei Tartu jaoskonna menetlustalituse teabegrupi juht Taivo Rosi on kaherattaliste suurenenud arv ka üks põhjustest, miks vargused on kasvutrendis. Teine põhjus on majanduslik olukord – inimesed soovivad üha enam osta järelturult soodsamalt kaupa ja see on ka varaste motivatsiooni kasvatanud. Seetõttu tasub järelturult ratast ostes alati uurida, kust on see soetatud ja kas on ka varasemaid müügi- või garantiidokumente.
Suurenenud on ka politseile edastatud teadete arv, kus inimene näeb, et keegi teine sõidab tema ratta või tõukerattaga ringi.
Maikuust kuni septembrini antakse politseile teada 70 protsenti kõikidest aasta jooksul toime pandud ratta ja kergliikurite vargustest.
Peagi lähevad kaherattalised talvekorterisse. Foruse juhtimiskeskuse juht Rasmus Peterson soovitab inimestele üle kontrollida oma panipaigad ja rattamajad. „Vaata ringi sellise pilguga, kui oleksid ise varas, siis mida sa kaasa võtaksid? Seda loogikat kasutame ka oma patrullide töös – vaatame üle kõik võimalused, kuidas on üldse võimalik objektile siseneda ja mida varastada,“ räägib ta.
2023. aastal alustas politsei ligi 1000 ratta või kergliikuri vargusega seotud teate alusel menetlust, mida oli ligi 40 protsenti kui rohkem kui 2022. aastal. 2023. aastal tekitati inimestele nende vargustega seoses kahju kokku ligi 850 00 eurot. Keskmiseks kahjuks oli 800 eurot. 2023. aastal pandi ligemale 77 protsenti (814 vargust) kõikidest kaherattaliste vargustest toime Harjumaal ja seda suuresti Tallinnas. Mahult järgnesid Tartumaa (141 vargust, 13 protsenti), Ida-Virumaa (36 vargust, 3 protsenti) ja Pärnumaa (25 vargust, 2 protsenti).
Soovid oma rattamajja või panipaika videovalvet või nutikaid andureid? Saada meile päring läbi kodulehe ning leiame Sulle parima lahenduse nii era- kui ka ärikliendina.
Kuidas end jalgratta ja kergliikuri varguse eest kaitsta?
- Hangi endale kvaliteetne ja tõhus rattalukk. Supermarketist ostetud odav rattalukk pole efektiivne. Varga tööriistadeks on tihti rauasaed ja tangid, millega on lihtne odavamat lukku purustada. Lukusta jalgratas alati ümber raami. Võimaluse korral lukusta ka esi- ja tagaratas.
- Ära jäta jalgratast järelevalveta. Hoolitse oma vara eest ka kodus. Professionaalne varas tegutseb plaanipäraselt ning on valmis teie majja või panipaika sisse murdma, et hinnaline kaherattaline kätte saada.
- Piira rataste parkimise ala. Ehita spetsiaalne maja või ala, millele saab ligi ainult koodiga. Tabalukud on kergesti lahti muugitavad.
- Videovalve parklasse. Hooaja väliselt langevad varaste saagiks üldjuhul trepikotta või panipaikadesse jäetud rattad. Kui varustad panipaiga videovalvega, saad jälgida, mis seal toimub.
- Jälgi ümbruskonda ja lukusta uksed. Lukustatud hoonesse sisenemisel veendu, et uks sulgub enda järel ning majja ei siseneks võõrad inimesed. Sama kehtib ka suletud garaažide või parkimismajade kohta.
- Kindlusta oma kodu. Kui kodu ja selle vara on kindlustatud varguse vastu ja oled ise õigesti käitunud, siis on suur lootus, et kindlustus selle ka hüvitab.
- Turvatöötaja kaasamine. Kui näiteks ärihoones on mehitatud valve, saab mõelda, kuidas turvatöötaja saaks samuti ratastel aeg-ajalt pilku peal hoida.
