Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.
Metalli lõikamine ketaslõikuriga, gaaskeevitus- ja elekterkeevitustöö, metalli lihvimine nurklihvijaga ning selle lõikamine gaasileegiga või ketaslõikuriga – need on tuleohutuse seaduse kohaselt kõige tavapärasemad tuletööd.
Kui ettevõte puutub oma tegevuses kokku tuletööga, on seaduslik kohustus tellida tuletööde koolitus. Seda saavad teha kutsetunnistusega tuleohutusspetsialistid. Foruse ohutusteenuste valdkonna juht Ahti Kuusk näeb oma igapäevatöös, et tuleohutusnõudeid eiratakse väga palju, nende hulgas jäetakse tegemata kohustuslik tuletööde koolitus.
Kui metallitöödega tegelevad ettevõtted järgivad väga hoolikalt, et tuleohutusnõuded oleks täidetud, siis ehitusettevõtetes, tavatootmistes ja väiksemates töökodades on Kuuse sõnul teadlikkus väga madal. „See kohustuslik nõue on väga ammusest ajast, aga paljud paraku seda ei tea,“ rääkis ta. Kuusk lisas, et näiteks pottsepad ei saa enne kutsetunnistust, kui nad on läbinud tuletöö koolituse.
Päästeameti andmetel tekib enim tulekahjusid bituumenist katusematerjali kuumutamisel, kus gaasleegi kasutamisel süttivad põlevmaterjalist katusekonstruktsiooni erinevad osad. Teiseks põhiliseks tuleõnnetuste põhjuseks on ketaslõikuriga töötamisel lenduvad sädemed, mis võivad inimestel jääda märkamata ja süüdata põlevmaterjali ka tunde hiljem. Tuletöö puhul on oluline nüanss see, et tuletöö tegemise koha ümbrus peab olema piisavas ulatuses ning hästi puhastatud põlevmaterjalist.
Lähiminevikust on tuua näide, kus tuletöö tegemisel sädemed süütasid ühe ehitusobjekti puitkonstruktsiooni. „Minu enda praktikas on üks kogemus, kus garaažis tehti õhtul tööd, peale inimeste lahkumist auto süttis ning kogu garaaž läks põlema,“ kinnitab Ahti Kuusk.
Kuusk ütles, et sageli ei teadvusta inimesed, et armatuurraua lõikamine ketaslõikuriga on samuti tuletöö. Nii võibki juhtuda, et ohutusnõuete eiramise tõttu lendavad sädemed kõrvalolevasse kilega kaetud penoplasti hunnikusse või kuluheina.
Forus soovitab eraisikul oma koju tuletöid tegema tellida samuti kutsetunnistusega töötaja. ”Naabrimehelt abi palumine, kui tal tuletööde tegemise teadmised ja oskused puuduvad, võib samuti tuleõnnetusega lõppeda.”
Tuletööde koolitus – eiramine toob trahvi
Hooletu tuletöö tegemine on täpselt samasugune tuleohutusnõuete rikkumine kui hoones tuleohutuspaigaldiste puudumine. Päästeametil on õigus selle eest teha trahvi. Täna on võimalik tuleohutusnõuete rikkumise eest juriidilist isikut trahvida 3200 euroga ja eraisikut 1200 euroga. Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna eksperdi Georg Kalde sõnul on viimase viie aasta jooksul näiteks eraisikuid trahvitud enam kui paarikümnel korral.
„Üks asi on trahvimine, aga kui peaks juhtuma, et hooletu tuletöö tõttu läheb hoone põlema, kindlustus seda ei hüvita. Kui on paari miljoni eurone tehas ja see põleb maani maha, siis keda süüdistad, kui oled ise nõuded täitmata jätnud,“ esitab Ahti Kuusk küsimuse, mida oma klientidelt tuleb sageli küsida.
Töökeskkonna riskide hindamine
Ettevõtte või hoone omanik ei ole tuleohutusspetsialist ega pruugi olla kõikide õigusaktidega kursis. Kust tuleb teadlikkus, milliseid nõudeid tuleb täita?
Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert kinnitab, et tuletööde ohutusnõuded ja tuletöö koolituse nõue on Eestis erineval kujul kehtinud üle 20 aasta. Iga inimene ja ettevõte, kes sel alal tegeleb, peaks olema kursis nõuetega. „Päästeamet jagab üldinfot tuletööde kohta erinevatel koolitustel ja hoonete tuleohutuse kontrollimisel, kuid põhirõhk teadmiste ning oskuste omandamisel on siiski tuletöö tegijal endal,“ ütleb Georg Kalde.
Lisaks sellele, et Päästeamet jagab hoone omanikele infot, on ettevõtetes töökeskkonnaspetsialistid, kes peavad hindama erinevaid töökeskkonna riske.
Foruse ohutusteenuste valdkonna juht Ahti Kuusk rääkis, et töökeskkonnaspetsialist peab kaardistama, millega inimesed ettevõttes igapäevaselt tegelevad ning milliste kemikaalide ja ohtudega nad kokku puutuvad. Sellelt lähtuvalt tuleb välja töötada ohtude ja riskide maandamise kava.
Kui ettevõtte või hoone omanik mõtleb, kas tema inimesed puutuvad kokku tuletööga, on Ahti Kuuse sõnul soovitus käia hoones ringi ning vaadata, mis seadmetega inimesed töötavad.
Tuletöö koolitus on kohustuslik, kui ettevõte teeb tuletööd majanduslikul eesmärgil. Igale koolitusel osalenud ja selle edukalt läbinud inimesele väljastatakse tunnistus, mis annab talle aluse teha tuletööd, sealjuures järgides ohutuid töövõtteid ja tagades esmased tulekustutusvahendid, kui midagi peaks juhtuma. Tunnistust tuleb uuendada iga viie aasta tagant.
Forus teeb tuletööde koolitusi üle terve Eesti. Koolitus sisaldab nii teoreetilist kui ka praktilist osa ning kestab 6 tundi. Praktiline osa sisaldab tulekustuti harjutust. Hind sõltub seltskonna suurusest – keskmiselt 55-75 eurot üks inimene.
Teeme koolitusi nii kliendi juures kohapeal kui ka Foruses.
Tuletööde koolitusest lähemalt saab lugeda meie kodulehelt siin. Samalt lehelt saad tellida oma ettevõttele koolituse, mida viivad läbi Foruse tuleohutusspetsialistid.
