Mobiiltelefoni või arvuti laadimisjuhe ei anna hästi ühendust, kuid prooviks seda teipida ning seadet edasi laadida? Pistikupesa säriseb, kui ühendan sellesse tarbija, näiteks triikraua. Külmkapp teeb tavapäratut häält, aga välja veel ei soovi vahetada? Ilmselt kõlavad sarnased olukorrad paljude jaoks tuttavalt. Need on näited elust enesest, millest saavad iga aasta meie kodudes alguse sajad tulekahjud.
Levinumad tulekahjude põhjused on just katkised seadmed, juhtmed, samuti pikendusjuhtmete ülekoormamine ning kehvad ühendused. Viimasel ajal on sagenenud tuleõnnetused ka mobiiltelefonide ja elektritõukerataste akudega – need võivad plahvatada ning põhjustada väga suurt kahju. Sügise saabudes tuleks üle vaadata ka elektrilised kütteseadmed.
Foruse ohutusvaldkonna juht Ahti Kuusk on veendunud, et teadlikkuse suurendamine ning korrektne hooldus aitab väga suurt osa õnnetustest ära hoida. Lisaks aitab õnnetuse korral suuremat kahju vältida kodune valvesüsteem ja nutikad lahendused. Paraku kipuvad inimesed mõtlema, et „minuga niikuinii midagi ei juhtu“ ning seega suhtutakse rikkis seadmetesse ja oma pereliikmete ohutusse kergekäeliselt.
Forus toob välja levinumad eksimused kodudes ja annab nõu, kuidas tuleõnnetusi ära hoida.
Vooluvõrgu üle koormamine
Üsna levinud on olukord, kus kodudes ja ärides ühendatakse pikendusjuhtmesse liiga palju seadmeid. Tagajärjeks on vooluvõrgu ülekoormus. Ahti Kuuse sõnul on reegel number üks: hoiame vooluvõrgus ainult nii palju elektritarbijaid, kui meil hetkel on päriselt vaja. Samuti tuleks mõelda sellele, et pikendusjuhe on ainult ajutise otstarbega ning see ei ületataks pikendusjuhtmele märgitud maksimaalset lubatud koormust. Kui me nutiseadet parasjagu ei lae, tuleks seinakontaktist välja võtta ka adapter koos juhtmega. Alusta sellega juba täna.
Lisaks tuleks mõelda, kas laeme oma telefoni kohas, mis on ohutu. „Lapsed kipuvad tihti õhtul oma nutitelefonides aega veetma ja panevad telefoni padja alla või mõnda teise umbsesse kohta. See mõjub nutiseadme akule koormavalt ja tegemist on reaalse tuleohuga,“ selgitab Kuusk.
Katkised juhtmed
Kasutada tuleks ainult korras elektrijuhtmeid. „Kui visuaalselt on näha, et välimine kaablikate on pragunenud ja juhtmekiud paistavad, tuleb see kohe välja vahetada. Teine ohumärk on särisev juhe, mis ei anna korralikult ühendust – see tuleks samuti uuega asendada,“ toonitab Kuusk.
Iga säde kuumutab kaablit. Viimane on tavaliselt kaetud plastikuga. Plastik võib kuumuse tagajärjel süttida ning võtta tuld.
Köögiseadmete hooldamata jätmine
Suuremate ja väiksemate kodumasinate puhul kehtib samuti lihtne reegel – neid tuleb regulaarselt hooldada ja puhastada. Samuti tuleb jälgida seadmete vanust. Vanemad seadmed võtavad ka rohkem energiat.
Külmkapp on üks ohtlikumaid koduseadmeid. Kui külmkapp on tavapäratult lärmakas, uksed ei lähe korralikult kinni ja ei hoia külma, tuleb see välja vahetada. „Mida rohkem külmkapp töötab ja mida vähem aega on tal aeg puhata, seda rohkem ta kuumeneb ja tekib tulekahju risk,“ selgitab Kuusk.
Veekeetja puhul on kõige lihtsam, kui see peale kasutamist seinast välja tõmmata või tõsta kann aluselt maha. Keekeedukannudes on spetsiaalsed termolülitid, mis lülitavad kannu välja, kui vesi on saavutanud ettenähtud kuumuse.
Aeg-ajalt võivad tekkida kannus lühised, mistõttu võib kann jääda keetmise režiimi ka siis, kui seal vett enam pole. Üks hetk ei pea plastik kuumusele vastu ja kann võib põlema süttida.
Röstritesse kipub aja jooksul kuiv puru tekkima. Kui seda regulaarselt ei puhastata, võib puru üks hetk süttida. Samuti tuleks lastele selgitada, kuidas röstrit ja erinevaid teisi köögiseadmeid kasutada.
Juhtmed äratavad koduloomades huvi
Lemmiklooma omanikud on ilmselt kogenud, kuidas pere lemmikutele (eriti närilistele) meeldib kõike närida, kaasa arvatud rippuvaid elektrijuhtmeid ja kaableid.
Kui loom hakkab juhet närima, võib üsna kiiresti hakata sädemeid lendama. Tagajärjeks on tulekahju ning veel hullem – see on ohtlik ka loomale, kes võib saada elektrilöögi.
Seega tuleks kodus tähelepanelikult ringi vaadata – mis on need ohuallikad, mis võivad tekitada ohtu nii loomale kui ka kodule.
Elektrijalgratast ei laeta toas
Viimasel ajal koguvad üha enam populaarsust elektritõukerattad. Need sisaldavad sageli liitiumakusid. Akudel on sees väga suur energialaeng ning seega võivad kahjustatud akud või nende valesti kasutamine põhjustada õnnetusi – mida suurem on seadme aku, seda võimsam on õnnetuse korral pauk.
Kui me laeme elektritõukeratast esikus või koridoris, võib õnnetuse korral kahju olla väga suur. „Reaalne on olukord, kus inimesed ei saa oma korteristki välja ning jäävad omaenda koju suitsu- ja vingulõksu,“ räägib Kuusk.
Ahti Kuusk soovitab vaadata kodus ja maja ümbruses ringi pilguga, kus on elektrijalgratast ohutu laadida. „Võimalusel tuleks elektrijalgratast või -autot maja seinast ning põlevmaterjalist laadida vähemalt nelja meetri kaugusel.“
Lisaks tuleks ka meeles pidada, et elektritõukerataste, mobiiltelefonide, e-sigarettide ja muude seadmete akusid ei tohiks visata tavajäätmete hulka. Kahju võib olla väga suur.
Katkised ja ohtlikud elektrikilbid
Sügise saabudes lülitatakse taas sisse elektriradiaatorid ja põrandaküte. See tähendab elektri tarbimise suurenemist. Seega tuleks vaadata üle, kas elektrikilpides on ühendused korras.
Lapsed hakkavad taas koolis käima ning jõuavad vanematest varem koju. Suuremad lapsed kasutavad elektriseadmeid ja seega tuleb hoolitseda, et seadmete kasutamine oleks neile ohutu.
„Olen näinud tihti olukordi, kus pereisad teevad ise oma tarkusest elektriühendusi ja ei lase nende ohutust kontrollida. Soovitan kindlasti kutsuda koju kogenud elektriku, et veenduda seinakontaktide ja elektriühenduse korrektsuses,“ rõhutab Ahti Kuusk.
Foruse ohutusvaldkonna juht ütleb, et kõiki õnnetusi me elus paraku ära hoida ei saa, kuid enamik õnnetusi võiks olla olemata, kui vaataksime kodus rohkem ringi pilguga, mis võib seal ohtu põhjustada.
Foruse koduvalve ja nutikad lahendused
Kõik me soovime, et kodus oleks turvaline ka siis, kui me seal ei viibi. Meelerahu suurendamiseks on Kuuse sõnul tänapäeval kasutusel erinevad nutikad lahendused, mille abil saab eemal kodus toimuvat jälgida. Näiteks saab läbi turvapartneri koduvalvesüsteemi oma nutiseadmest reaalajas vaadata, kas kodu on kaitstud. Omale sobiva koduvalvesüsteemi saad valida läbi Foruse kodulehe.
Selleks saab paigaldada koju erinevaid andureid ja videokaamera. Häiresignaali korral saab turvapatrull kohale sõita ja inimene saab kiirelt oma nutitelefoni tagasiside, kas tegemist on reaalse sündmuse või valehäirega. Lisaks aitab see õnnetuse korral suuremat kahju ära hoida.
Paljud moodsad robottolmuimejad sisaldavad kaameraid, seega saab kodust eemal olles jälgida, mis kodus toimub, kui laps on üksi kodus või maja on tühi.
Foruse ohutusvaldkonna juht Ahti Kuusk soovitab kindlasti endale koju varuda samuti vahtkustuti ja tuleteki, mis on tulekahju puhkedes kiire ja efektiivne abinõu.
Hooli enda vara turvalisuse ja ohutuse eest!
