Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest jäi möödunud aastal ülevaatus tegemata. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Eelmise aasta lõpuks tuli tuleohutusülevaatus teha tuhandetes tööstus- ja laohoonetes. Tänavu lisandub kohustus garaažidele, mis on suuremad kui 1000 ruutmeetrit.
Foruse ohutusteenuste osakonna juht Ahti Kuusk nentis, et õigusakte, standardeid ja e-keskkondasid, kus ettevõtte andmed asuvad, on väga palju ning inimlikult on mõistetav, et hoone omanik ei tea kõike. „Me ei saa eeldada oma klientidelt, et nad on tuleohutusspetsialistid.“
Siinkohal on oluline roll kvalifitseeritud tuleohutusspetsialistil, kes on ettevõtte jaoks oluliseks partneriks, et ohutusega oleks kõik korras ja vara kaitstud. Lisaks on spetsialist valmis lihtsalt ja selgelt lahti seletama esmapilgul keerulisena tunduvad õigusaktid. Tuleohutusülevaatuse käigus saabki spetsialistilt kiiresti asjatundlikku nõu, kuidas tuleohutuse seisukohalt probleeme lahendada.
Kuusk näeb oma praktikas, et pärast selgitustööd saavad hoone omanikud väga kiiresti aru, mida teha tuleb ja miks tuleohutus on oluline.
Murekohad läbivalt sarnased
Ahti Kuusk rääkis, et kui Eesti ettevõtete teadlikkus on tuleohutusest pigem madal, siis näiteks siin tegutsevad rahvusvahelised ettevõtted on väga palju ise ära teinud, et tuleohutusnõuded oleks täidetud. Paljudes riikides, nagu näiteks Saksamaa, on tuleohutusele olulised rangemad reeglid kui Eestis.
Kuuse sõnul joonistuvad Eesti ettevõtetel tuleohutusülevaatuse käigus välja läbivad probleemid. Väga levinud on evakuatsioonivalgustuste hoolduse tegemata jätmine. Hoone omanik või valdaja ei tea, et seda tuleb teha iga kuu. Samuti näevad tuleohutusspetsialistid, et tuleohutuspaigaldiste suitsuluuk on hooldamata.
Väga suur probleem on veel elektripaigaldiste auditi puudumine. „Julgen öelda, et 90 protsenti tootmisettevõtetes, kus mina olen käinud, on auditid tegemata või tehtud osaliselt. See tähendab sisuliselt, et pole kindlust, kas ettevõtte elektrisüsteem vastab 100 protsenti nõuetele,“ kinnitas Kuusk.
Kui hoones esineb ülevaatuse käigus puuduseid, lepitakse tuleohutusspetsialistiga kokku reaalne tähtaeg, mis aja jooksul on võimalik need likvideerida.
Päästeamet paneb südamele, et ülevaatuse tegemist ei tasu edasi lükata, kuna tulekahjude statistikat vaadates võib sageli tulekahju tekkida mõnest väikesest tähelepanuta jäänud asjast.
„Tuleohutust ei tohi jätta juhuse hooleks, sest tagajärjed võivad olla väga kurvad. Tulekahju võib alguse saada näiteks ka amortiseerunud elektrisüsteemist, valesti paigaldatud või valesti kasutusel olevatest seadmetest,“ ütles Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna nõunik Kristina Seema.
Tuleohutusnõuete kalkulaator
Hoone omaniku või valdaja teadlikkuse suurendamiseks on lisaks tuleohutuseksperdiga konsulteerimisele oluliseks abiks veel Päästeameti tuleohutusnõuete kalkulaator.
Seal saab sisestada oma ettevõtte andmed, mille pealt saab hea ettekujutuse, milliste tuleohutusnõuetega tuleb hoones arvestada – millised dokumendid on vajalikud, kas tuleb teha tuleohutusülevaatus, kas tuleb koolitusi ja õppuseid tellida jne.
Lisaks leiab Päästeameti lehelt juhendi, kus on välja toodud, mis paigaldisi ning mis ajal tuleb kontrollida. Tuleohutusspetsialist saab ka ise Ehitisregistrist hoone andmeid vaadata. Selle põhjal saab kohe öelda, milliseid teenuseid klient vajab ning mis nõuded peavad olema täidetud.
Kui mõni ettevõte avastab, et tuleohutusülevaatus on jäänud möödunud aastal tegemata, saavad Foruse tuleohutusspetsialistid aidata ja üheskoos saab ülevaatuse aja kokku leppida. Ülevaatuse kiirus sõltub, kui korras on dokumentatsioon, kas on olulisi puudujääke, millised on hoone eripärad jne.
Kuigi Päästeamet saadab tuleohutusülevaatuse kohustuse meeldetuletusi, saab iga hoone omanik ise Päästeameti ohutusportaalist vaadata endale kuuluva hoone andmeid.
„Paraku kuulen tihti, kuidas tuleohutusspetsialisti kardetakse, sest muretsetakse, et tuleohutusnõuded pole korras. Kellegi eesmärk pole karistada või trahvida, vaid see on kliendi enda huvides, et hoones oleks tuleohutusnõuded korras ja vara kaitstud,“ kinnitas Foruse ohutusteenuste osakonna juht Ahti Kuusk.
Meil on ka Eestist näiteid, kus tuleohutusnõuete järgimata jätmine on toonud ettevõttele suuri kahjusid, sest kindlustus ei kata kulusid, kui nõuded on endal täitmata jäetud. „Tuleohutuse eest hoolitsemine võib esmapilgul tunduda kulu, aga iga ettevõte peaks seadusest tulenevalt oma riske hindama – mis on näiteks need riskid, kui hoone maha põleb,“ nentis Kuusk.
Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna nõuniku Kristina Seema sõnul on inimlik, et igapäevase ning harjumuspärase tegevuse käigus ei pruugi inimesed ohukohti märgata. Seetõttu on hea, kui kõrvaltvaataja oma hinnangu annab. „Hetkel Päästeamet karistamisega ei kiirusta. Anname aega kohusastele uue tuleohutusnõudega harjuda. Tunnustame ettevõtteid, kes on juba praegu tuleohutusülevaatuse teinud,“ ütles ta.
Eelmise aasta lõpus tuli tuleohutusülevaatus teha 7700 tööstus- ja laohoones, mille pindalaga on üle 1000 ruutmeetrit. Neil, kellel on kohustuslik ülevaatus veel tegemata, hakkab Päästeamet saatma regulaarselt meeldetuletusi. Käesoleva aasta jooksul tuleb ülevaatus teha lisaks garaažides, mis on suuremad kui 1000 ruutmeetrit. Neid on Eestis kokku ca 300 ning paiknevad valdavalt Tallinnas ja Ida-Virumaal.
Päästeamet jätkab omaltpoolt teavitustööga ja kohuslaste nõustamisega.
Forus pakub pea kõiki tuleohutusteenuseid üle terve Eesti. Tuleohutusülevaatuse ja paljude teiste teenuste kohta saab lähemalt lugeda meie kodulehelt. Veebilehe kaudu saab saata meie tuleohutusspetsialistile päringu.
