Põhja-Eesti regionaalhaiglal (PERH) valmis see aasta ligikaudu 14 500 ruutmeetri suurune Y-korpus, kus asub vähiravi tippkeskus. Uue hoone valmimisse andis oma panuse Koda Ehitus, kellele usaldati haiglale kaasaegseima ja kõrgendatud nõuetele vastava jahutussüsteemi väljaehitamine. See on nii olulise hoone toimimiseks esmatähtis.
Meie jaoks algas töö regionaalhaiglas juba enne koroonakriisi, nüüdseks on tööd Y-korpuses lõppenud ja uues hoones toimub juba mõnda aega patsientide teenindamine.
Väga kõrged nõuded
Haiglas on jahutuse põhieesmärgiks välistada ruumiõhu temperatuuri tõusmine üle lubatud väärtuse ning erinevatest seadmetest eralduva liigsoojuse laiali paiskamine. Lisaks sellele, et inimestele tagatakse ruumides mugav temperatuur, hoolitseb jahutussüsteem ka raviks vajalike meditsiiniseadmete liigsoojuse eemaldamise ees.
Nii näiteks näebki Y-korpuse katusel Koda Ehituse paigaldatud väliseid jahuteid (dry-cooler), mis on jahutussüsteemi osaks. Nende ülesanne on majast liigse soojuse välja juhtimine.
Koda Ehituse projektijuht Joonas Kosk peab regionaalhaiglat üheks keerulisemaks, kuid samas ka kõige huvitavamaks projektiks oma juhitud töödest. Eelkõige seepärast, et haigla kui hoone puhul räägime majast, millel on ehitusele väga kõrged nõudmised, sest kaalul on inimeste elu ning tervis.
„Süsteemid peavad töötama laitmatult. Kui näiteks kaubanduskeskuses jääb kuumal päeval jahutussüsteem seisma, siis kliendid nurisevad ja tunnevad ebamugavust, aga suure tõenäosusega kellegi tervisele kiiresti ohtu pole. Kui haiglates lakkab jahutussüsteem töötamast, jääb ravi seisma ning see on otsene oht inimeste eludele,“ räägib Kosk.
Selleks ongi kriitilise tähtsusega süsteemid haiglates dubleeritud ja võimaldavad kasutada avariide või hooldustoimingute ajal erinevaid varuplaane. Kõige peale on mõeldud ning ka kõikvõimalikud stsenaariumid läbi katsetatud.
Kui üks jahutusseade läheb katki, katavad teised kogu jahutusvajaduse ära. Elektrikatkestuse korral lülituvad sisse generaatorid, mis tagavad ka jahutusseadmete toimimise. Kõige halvema stsenaariumi rakendumisel saab kõige kriitilisemaid süsteeme isegi trassiveega jahutada. Kui aga jahutuse toimimise eest vastutava automaatikaga midagi juhtub, saab erinevaid süsteeme käsitsi tööle lülitada.
„Sellised süsteemide dubleerimised on haiglate puhul täiesti elementaarsed. Tavaliste büroohoonete puhul seda ei tehta, kuna see on lihtsalt väga kulukas,“ kinnitab Kosk.
Töökindluse tagamisel ongi kõige suurem roll automaatikasüsteemil, mis jälgib reaalajas, kui midagi on valesti ja süsteemid ei tööta. Automaatika teeb alati esimesed vajalikud ümberlülitused. Inimese sekkumist on vaja alles siis, kui kõik teised süsteemid alt veavad.
Kompetentsi Eestis vähe
Uue korpuse keldrikorrusel paikneb samuti kaasaegne magnet-resonantstomograafia (MRT) keskus. Masinate töökindluse tagamiseks on vajalik väga täpse temperatuuri ja õhuniiskuse hoidmine. MRT seadmed on haiglas kriitilise tähtsusega, seega on nende tööks vajalikud süsteemid samuti kõik dubleeritud.
Need süsteemid on insenertehniliselt väga keerulised ja ettevõtteid, kes niivõrd komplekssete jahutussüsteemide ehitamisega meil Eestis tegelevad, on vähe. Üks nendest on Koda Ehitus.
Koda Ehituse tegevjuht Üllar Aun tõdeb, et nende suureks tugevuseks on tehniliselt professionaalne meeskond ja väga head projektijuhid, kes suudavad sajaprotsendiliselt tiimi võimekuse ära kasutada.
„Meil on praegu käsil veel teisi mahukaid töid ning tiim on saanud suurepärase kogemuse. See annab enesekindluse ka edaspidi väga keerulisi ja väljakutset pakkuvaid projekte vastu võtta,“ leiab Aun.
Korrektne hooldus
Y-korpuse jahutussüsteemi ehitamiseks läks vaja kaheksa kilomeetrit torusid, mille ülesanne on üle terve maja soojusenergiat kokku koguda.
Väga olulise tähtsusega süsteemide töökindluse ja jätkusuutlikkuse tagamisel on õige hooldus. Jahutusseadmete elueaks loetakse keskmiselt 20 aastat. Korrektse hoolduse korral on võimalik eluiga ka pikendada, aga tuleb arvestada, et tehnoseadmete tootjad investeerivad arendustegevusse väga palju. See tähendab, et 20 aasta pärast on tänased tipptehnoloogiad juba vananenud ja välja on töötatud palju efektiivsemad ning paremad seadmed ja teatud juhtudel on mõistlik põhiseadmed uuemate vastu vahetada.
Y-korpuse ehituse eest vastutas AS Merko Ehitus.
Foruse gruppi kuuluv Koda Ehitus pakub hoone eriosade, nagu ventilatsiooni, automaatika, jahutus- ja küttesüsteemide projekteerimist, väljaehitust ja hooldust.
Praegu on käsil veel mitu mahukat projekti. Näiteks käivad tööd vanalinnas Tallinna Linnateatri objektil ventilatsioonitöödega. Samuti Kadriorus Eesti Kunstimuuseumis, kus Foruse tiim hoolitseb niisutussüsteemi renoveerimise eest.
