Veeõnnetused juhtuvad tavaliselt halbade asjaolude kokkusattumisel ja erinevate eksimuste tõttu. Seni pole olnud seadusega reguleeritud, et veekeskustes peab olema instruktoritel läbitud vetelpääste koolitus. Septembrist see muutus. Sellest kuust hakkasid kehtima ujulatele, basseinidele ja veekeskustele uued nõuded. Edaspidi peab seal olema vetelpäästevõimekusega vetelpäästja. Üleminekuaeg on 2026. aasta alguseni. Terviseameti andmetel on Eestis üle paari saja ujulaga asutust ja ettevõtet ningloe edasi
Veeõnnetused juhtuvad tavaliselt halbade asjaolude kokkusattumisel ja erinevate eksimuste tõttu. Seni pole olnud seadusega reguleeritud, et veekeskustes peab olema instruktoritel läbitud vetelpääste koolitus. Septembrist see muutus.
Sellest kuust hakkasid kehtima ujulatele, basseinidele ja veekeskustele uued nõuded. Edaspidi peab seal olema vetelpäästevõimekusega vetelpäästja. Üleminekuaeg on 2026. aasta alguseni.
Terviseameti andmetel on Eestis üle paari saja ujulaga asutust ja ettevõtet ning pea viissada basseini. 2023. aastal registreeriti erinevates veekeskkondades üle 80 veeõnnetuse, kuid 2018. aasta andmete järgi oli vaid iga viies ujulas kutsetunnistusega vetelpäästja.
Ennetus on tõhusaim meede
Spaades ja veekeskustes on tavapärane, et lapsed jooksevad mänguhoos ringi ja kasutavad erinevaid veeatraktsioone. Pole ka haruldane, et mängutuhinas kaovad pere kõige pisemad aeg-ajalt oma vanemate vaateväljast. Veekeskustes ja ujulates satuvad ohtu ka täiskasvanud inimesed. Paraku on meil Eestis lähiaastatest tuua mitmeid näiteid, kus üks vale liigutus on kaasa toonud traagilisi tagajärgi.
Foruse ohutusteenuste juht ja Eesti Turvaettevõtete Liidu vetelpääste kutsekomisjoni kuuluv Ahti Kuusk kinnitab, et määrus ei ole järjekordne tüütu nõue, mida peab täitma, vaid see on inimeste heaolu ja turvalisuse nimel.
„Olen oma tööpraktikas näinud korduvalt seda, kui mõnes veekeskuses või ujulas leiab aset traagiline juhtum, tõuseb meie ettevõttes hüppeliselt päringute arv, milles soovitakse vetelpääste koolitust.“
Päringud tulevad tavaliselt üle Eesti erinevatest veekeskustest, spaadest ja veeparkidest. „Paraku on nii, kui meedias teema vaibub, kipuvad inimesed veeohutuse taas ära unustama,“ nendib ta. Kuusk lisab, et mitmed spaahotellid on näidanud juba varasemalt head eeskuju ja tellinud näiteks koolivaheaegadeks oma töötajatele vetelpääste koolituse.
Vetelpääste – parem karta kui kahetseda
Eesti Turvaettevõtete Liidu vetelpääste kutsekomisjoni kuuluv Kuusk kinnitab, et veekeskustes aitab õnnetusi kõige paremini ära hoida tõhus kontroll ujujate üle ja võimeka vetelpäästja kohalolu. Parem karta kui kahetseda. Mõnes veekeskuses võivad üleval olla vaid valvekaamerad, mida valvelauas istuv töötaja aeg-ajalt jälgib, kuid õnnetusjuhtumite puhul võivad loetud sekundid olla olulise tähtsusega.
„Uppumisohtlikku situatsiooni märgata ja ära tunda on äärmiselt tähtis. Et jõuda reageerida enne, kui see põhjustab inimesele terviseprobleemi või fataalseid tagajärgi,“ nendib Kuusk.
Spaades ja veekeskuses võivad olla küll valveinstruktorid, kuid õnnetuste vältimiseks on oluline, et töötaja oleks suutelised inimest päriselt hädaolukorra abistama, sukelduma ja elustama.
Kui maja on rahvast täis, lisab täiendav silmapaar kindlust ka klientide hulgas ja aitab veekeskuses üldise korra tagamisel. Õnnetusjuhtumite korral saab koolitatud vetelpäästja anda esmaabi ja kiirelt reageerida.
Vetelpäästjal ei pea määruse järgi olema vetelpäästja kutsetunnistust, kuid ta peab suutma vajadusel sukelduda basseini sügavaimasse ossa ja sealt abivajaja välja tuua. Vetelpääste oskuste hindamine ja selle tagamiseks vajaliku koolituse korraldamine jääb iga teenuseosutaja otsustada, lähtudes basseini eripäradest – sügavamates basseinides võib see tähendada ka lisavarustuse ja eriväljaõppe vajadust.
“Näiteks on Tallinnas Kalevi ujulas olevad basseinid oluliselt sügavamad kui Pärnus Raba ujulas, mis tähendab, et ka vetelpääste võimekus nendes ujulates peab olema erinev,” selgitab eelnõu seletuskirjas sotsiaalministeeriumi nõunik Ramon Nahkur.
Vetelpääste koolitused – mida sisaldab?
Forus koolitab nii avavee- kui ka ujulavetelpäästjaid ning teenindavat personali. Koolitus annab baasteadmised ning sisaldab teoreetilist osa ja praktilisi harjutusi, kuidas inimest erinevates olukordades päästa. Koolitajad on pikaajalise kogemusega ja erialase väljaõppega.
Kui vetelpäästja soovib kutsetunnistust, tuleb teha eksam Eesti Turvaettevõtete Liidus. Uus määrus seda küll otseselt ei nõua.
Foruses peab samuti oluliseks iga aasta oma inimesi uuesti koolitada, et kontrollida teadmisi ja mängida läbi erinevaid ohuolukordi. Nii saab olla kindel, et vetelpäästjad on oma tööks sajaprotsendiliselt valmis.
Uue määruse jõustudes on mitmed ujulad ja veekeskused juba pöördunud Foruse poole ning tellinud sügiseks vetelpääste koolitusi.
Kui veekeskuses või ujulas pole veel pädevat inimest, soovitab Ahti Kuusk võimalikult kiiresti reageerida, mitte avastada alles 2026. aasta alguses, et nõuded on täitmata.
Soovid tellida oma veekeskuse või spaahotelli töötajatele vetelpääste koolitust? Võta Forusega ühendust läbi kodulehe.
