Tühjalt seisvad hooned võivad muutuda sissetungijate, vandaalide ja põnevust otsivate noorte sihtmärgiks. Lisaks vargustele ja lõhutud varale võivad tagajärjeks olla tulekahjud ning märkimisväärsed kulud kinnisvaraomanikule. Kuidas selliseid olukordi ennetada ja mida tuleks kasutuseta hoone turvalisuse puhul silmas pidada?
ETV saade „Pealtnägija“ kajastas hiljuti juhtumeid, kus noored tungivad loata kasutuseta hoonetesse, ehitusobjektidele ja isegi elutähtsa taristu rajatistesse. Sageli filmitakse oma tegevust ning jagatakse videoid sotsiaalmeedias. Kui mõne hoone asukoht ja sinna pääsemise võimalus avalikuks saavad, võib see meelitada kohale järjest uusi huvilisi.
Saates kirjeldati juhtumeid, kus hoonetesse on korduvalt sisse tungitud, valvesüsteeme lõhutud ja vara kahjustatud. Riigi Kinnisvara müügijuhi Marko Künnapase sõnul võivad ühe objekti kaitsmisega seotud kulud ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Probleem ei puuduta aga ainult pikalt mahajäetud tööstushooneid. Kõrvaliste isikute tähelepanu võivad äratada ka tühjaks kolitud büroohooned, endised koolimajad, kasutuseta äripinnad ja renoveerimist ootavad kinnistud. Ka hoone, kus igapäevast tegevust enam ei toimu, vajab läbimõeldud turvameetmeid.
Foruse turvateenuste valdkonnajuht Kristo Konks selgitab, millised on kasutuseta hoonete peamised turvariskid ja mida saavad kinnisvaraomanikud teha, et ennetada sissetunge ja vandalismiga kaasnevat kahju.
1. Vaata üle kõik võimalikud sissepääsud
Esimene samm on kontrollida, kui lihtne on kõrvalistel inimestel hoonesse või selle territooriumile pääseda.
Lisaks peaustele ja akendele tasub üle vaadata tagumised sissepääsud, keldriuksed, garaažid ja muud ligipääsukohad. Katkine aed, lahti jäänud uks või purunenud aken võib pakkuda sissetungijatele lihtsat võimalust hoonesse pääseda. Avastatud puudused tuleks võimalikult kiiresti kõrvaldada.
Oluline on seegi, kas territoorium on piisavalt valgustatud ja kas kõrvalistele isikutele on selgelt arusaadav, et tegemist on suletud alaga. Eriti tähelepanelik tasub olla tiheda asustusega piirkondades ja kohtades, kus liigub palju inimesi.
Samuti tuleks kasutuseta hoonest võimaluse korral eemaldada sinna jäänud mööbel, prügi ja muud esemed, mis võivad äratada kõrvaliste inimeste tähelepanu või pakkuda põhjust hoonesse sisenemiseks. Kindlasti ei tohiks hoonesse jätta dokumente ega muid materjale, mis sisaldavad tundlikku teavet.
2. Ära jäta kasutuseta hoonet valveta
Kui hoones enam väärtuslikku vara ei hoita, võib tunduda, et ka valvet pole vaja. Tegelikult võib sissetungiga kaasnev kahju olla märksa suurem kui võimaliku varguse väärtus. Lõhutud uksed ja aknad, kahjustatud tehnosüsteemid või süütamine võivad muuta hoone kasutuskõlbmatuks ning tuua kaasa ulatuslikud taastamistööd.
Sõltuvalt hoonest ja selle seisukorrast saab kasutada valvesignalisatsiooni, videovalvet või nende kombinatsiooni. Valvesignalisatsioon aitab tuvastada sissetungi, videovalve võimaldab jälgida objektil toimuvat ja vajadusel salvestisi hiljem kontrollida.
Samas ei piisa üksnes seadmete olemasolust. Oluline on läbi mõelda, kes saab häire korral teavituse, kuidas olukorda kontrollitakse ja kes vajadusel sündmusele reageerib.
Kui hoones puudub püsiv elektri- või internetiühendus, tuleb hinnata alternatiivsete tehniliste lahenduste võimalikkust. Sobiv lahendus sõltub objekti eripärast ja olemasolevast taristust.
3. Kontrolli regulaarselt hoone ja territooriumi seisukorda
Isegi korralikult suletud ja valvatav hoone vajab aeg-ajalt ülevaatamist. Kontrollkäikude käigus tuleks jälgida nii hoone väliseid kahjustusi kui ka märke sellest, et territooriumil on viibinud kõrvalised inimesed.
Näiteks võivad võimalikule sissetungile viidata lõhutud lukud, värsked kahjustused või hoone ümbrusesse tekkinud prügi. Kui sellised märgid jäävad pikemaks ajaks tähelepanuta, võivad kõrvalised inimesed sama kohta korduvalt külastada.
Kontrollide sagedus peaks sõltuma objekti asukohast, seisukorrast ja varasematest juhtumitest. Suurema riskiga objektide puhul võib olla põhjendatud patrullteenuse kasutamine. Seejuures peaks kontroll võimaldama märgata ka väiksemaid muutusi hoone ja territooriumi seisukorras, mitte piirduma üksnes hoonest möödasõiduga.
4. Arvesta, et sissetung võib ohustada ka inimelusid
Kasutuseta hoonete puhul ei ole küsimus üksnes vara kaitsmises. Vanades ja hooldamata ehitistes võivad olla katkised trepid, avatud šahtid, ebastabiilsed konstruktsioonid või muud ohud, mida kõrvalised inimesed ei oska märgata.
Eraldi tähelepanu tuleks pöörata kohtadele, kuhu pääsemine võib olla eluohtlik. Näiteks tuleks füüsiliste tõketega piirata ligipääsu katustele, mastidele, redelitele ja teistele kõrgustes asuvatele konstruktsioonidele. „Pealtnägija“ kajastuses oli näha, kuidas noored ronisid mööda kaabliredelit masti otsa. Sellistes kohtades võib üks vale liigutus lõppeda raske õnnetusega.
Lisaks vigastuste ohule tuleb arvestada tulekahjuriskiga. Kasutuseta hoones võib tulekahju jääda pikemaks ajaks avastamata, kui seal puuduvad toimivad tulekahju avastamise ja teavitamise lahendused.
Seetõttu tuleks enne hoone pikemaks ajaks tühjaks jätmist hinnata ka selle tuleohutust, tehnosüsteemide seisukorda ning võimalikke ohte ümbritsevatele hoonetele ja inimestele.
5. Kui sissetung on juba toimunud, tuleb kiiresti tegutseda
Kui hoonesse on juba sisse tungitud, ei pruugi piisata üksnes lõhutud luku või akna parandamisest. Tuleks välja selgitada, kuidas kõrvalised inimesed sisse pääsesid ja mida on vaja muuta, et olukord ei korduks.
Esmalt tuleb hinnata, kas hoones võib endiselt viibida kõrvalisi inimesi või esineda muid vahetuid ohte. Sellises olukorras ei tohiks omanik minna võimalike sissetungijatega ise vastamisi. Vahetu ohu korral tuleb helistada hädaabinumbril 112.
Tekkinud kahjustused tuleks dokumenteerida ja vajadusel pöörduda politsei poole. Seejärel on mõistlik üle vaadata olemasolevad turvameetmed ning selgitada välja võimalikud nõrgad kohad.
Kui sissetungid korduvad, on see märk, et senised meetmed ei pruugi olla piisavad. Sellisel juhul tasub kaaluda täiendavaid lahendusi, mis aitaksid uusi juhtumeid ennetada.
Turvalahendus peaks vastama hoone tegelikele riskidele
Iga kasutuseta hoone ei vaja ööpäevaringset mehitatud valvet ega keerukat tehnilist lahendust. Sobivate turvameetmete valikul tuleb arvestada hoone asukoha, seisukorra, varasemate juhtumite ja sellega, kui kauaks hoone tühjaks jääb.
Kui sinu kinnisvara seisab juba tühjalt või jääb peagi pikemaks ajaks kasutuseta, aitavad Foruse spetsialistid hinnata selle turvavajadusi ja leida sobiva lahenduse.
