Eelmise aasta lõpuks tuli kohustuslikus korras tuleohutusülevaatus teha tuhandetes tööstus- ja laohoonetes. Suurel osal on see jätkuvalt tegemata ehk ettevõtted pole täitnud seadust. Päästeamet saatis eelmisel nädalal ettevõtetele meeldetuletuskirju. Foruse ohutusvaldkonna juht Ahti Kuusk paneb südamele, et hoonete omanikud ja valdajad mõistaks ise tuleohutuse olulisust ning telliks vabatahtlikult spetsialisti hoonet kontrollima, mitte ei ootaks meeldetuletusi ja trahve.
2021. aasta uus tuleohutusseaduse muudatus tõi tuhandetele büroodele, tööstus- ja laohoonetele ning garaažidele uue kohustuse – nüüd tuleb tuleohutusaruande esitamise asemel tellida kohale inimene, kes teeb tuleohutusülevaatuse. Tuleohutusülevaatus on oluline, et hinnata, kas hoones ja seda ümbritseval territooriumil on tuleohutusnõuded täidetud.
Foruse ohutusvaldkonna juhi Ahti Kuuse sõnul pole see tema jaoks üllatav, et ettevõtted nii-öelda ärkavad ja asuvad reageerima alles pärast Päästeameti korduvaid meeldetuletusi. Päästeamet pole ettevõtete karistamisega veel kiirustanud, vaid on andnud kohusastele aega uue tuleohutusnõudega harjuda.
Tuleohutusülevaatus – murekohad sarnased
Foruse ohutusvaldkonna juht näeb oma töös, et Eesti ettevõtete teadlikkus on tuleohutusest pigem madal. Siin tegutsevad rahvusvahelised ettevõtted on seevastu väga palju ise ära teinud, et tuleohutusnõuded oleks täidetud. Paljudes riikides, nagu näiteks Saksamaa, on tuleohutusele olulised rangemad reeglid kui Eestis.
Kuuse sõnul joonistuvad Eesti ettevõtetel tuleohutusülevaatuse käigus välja läbivad probleemid. Väga levinud on evakuatsioonivalgustuste hoolduse tegemata jätmine. Hoone omanik või valdaja ei tea, et seda tuleb teha iga kuu. Samuti näevad tuleohutusspetsialistid, et tuleohutuspaigaldiste suitsuluuk on hooldamata. Väga suur probleem on veel elektripaigaldiste auditi puudumine. „Julgen öelda, et 90 protsenti tootmisettevõtetes, kus mina olen käinud, on auditid tegemata või tehtud osaliselt. See tähendab sisuliselt, et pole kindlust, kas ettevõtte elektrisüsteem vastab 100 protsenti nõuetele,“ kinnitas Kuusk.
Kui hoones esineb ülevaatuse käigus puuduseid, lepitakse tuleohutusspetsialistiga kokku reaalne tähtaeg, mis aja jooksul on võimalik need likvideerida.
Ahti Kuusk nendib, et õigusakte, standardeid ja e-keskkondasid, kus ettevõtte andmed asuvad, on väga palju ning inimlikult on mõistetav, et hoone omanik ei tea kõike. „Me ei saa eeldada oma klientidelt, et nad on tuleohutusspetsialistid.“ Siinkohal on oluline roll kvalifitseeritud tuleohutusspetsialistil, kes on ettevõtte jaoks oluliseks partneriks, et ohutusega oleks kõik korras ja vara kaitstud.
„Paraku kuulen tihti, kuidas tuleohutusspetsialisti kardetakse, sest muretsetakse, et tuleohutusnõuded pole korras. Kellegi eesmärk pole karistada või trahvida, vaid see on kliendi enda huvides, et hoones oleks tuleohutusnõuded korras ja vara kaitstud,“ rääkis Kuusk.
Tuleohutusülevaatus kui ennetus
Päästeamet paneb südamele, et ülevaatuse tegemist ei tasu kindlasti edasi lükata, kuna tulekahjude statistikat vaadates võib sageli tulekahju tekkida mõnest väikesest tähelepanuta jäänud asjast.
„Tuleohutust ei tohi jätta juhuse hooleks, sest tagajärjed võivad olla väga kurvad. Tulekahju võib alguse saada näiteks ka amortiseerunud elektrisüsteemist, valesti paigaldatud või valesti kasutusel olevatest seadmetest,“ ütles Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna nõunik Kristina Seema.
Meil on ka Eestist näiteid, kus tuleohutusnõuete järgimata jätmine on toonud ettevõttele suuri kahjusid, sest kindlustus ei kata kulusid, kui nõuded on endal täitmata jäetud. „Tuleohutuse eest hoolitsemine võib esmapilgul tunduda kulu, aga iga ettevõte peaks seadusest tulenevalt oma riske hindama – mis on näiteks need riskid, kui hoone maha põleb,“ nentis Foruse ohutusvaldkonna juht Ahti Kuusk.
Hoone omaniku või valdaja teadlikkuse suurendamiseks on lisaks tuleohutuseksperdiga konsulteerimisele oluliseks abiks veel Päästeameti tuleohutusnõuete kalkulaator.
Seal saab sisestada oma ettevõtte andmed, mille pealt saab hea ettekujutuse, milliste tuleohutusnõuetega tuleb hoones arvestada – millised dokumendid on vajalikud, kas tuleb teha tuleohutusülevaatus, kas tuleb koolitusi ja õppuseid tellida jne.
Lisaks leiab Päästeameti lehelt juhendi, kus on välja toodud, mis paigaldisi ning mis ajal tuleb kontrollida. Tuleohutusspetsialist saab ka ise Ehitisregistrist hoone andmeid vaadata. Selle põhjal saab kohe öelda, milliseid teenuseid klient vajab ning mis nõuded peavad olema täidetud.
Tuleohutusülevaatus – Foruse spetsialistidelt
Kui mõni ettevõte avastab, et tuleohutusülevaatus on jäänud tegemata, saavad Foruse tuleohutusspetsialistid aidata ja üheskoos saab ülevaatuse aja kokku leppida. Ülevaatuse kiirus sõltub, kui korras on dokumentatsioon, kas on olulisi puudujääke, millised on hoone eripärad jne.
Kuigi Päästeamet saadab tuleohutusülevaatuse kohustuse meeldetuletusi, saab iga hoone omanik ise Päästeameti ohutusportaalist vaadata endale kuuluva hoone andmeid.
2021. aasta lõpuks tuli tuleohutusülevaatus teha 7700 tööstus- ja laohoones, mille pindala on üle 1000 ruutmeetrit. Neil, kellel on kohustuslik ülevaatus veel tegemata, saadab Päästeamet regulaarselt meeldetuletusi. Käesoleva aasta jooksul tuleb ülevaatus teha lisaks garaažides, mis on suuremad kui 1000 ruutmeetrit. Neid on Eestis kokku ca 300 ning paiknevad valdavalt Tallinnas ja Ida-Virumaal.
Forus pakub pea kõiki tuleohutusteenuseid üle terve Eesti. Tuleohutusülevaatuse ja paljude teiste teenuste kohta saab lähemalt lugeda meie kodulehelt. Veebilehe kaudu saab saata tuleohutusspetsialistile päringu.
