Esmaspäeval, 29. juunil heisati Pirita rannas sinivetikate ohu tõttu rannavalve lilla lipp. Kui rannas antakse sinivetikahoiatus, ei tasu seda võtta pelgalt soovitusena.
Foruse rannavalve projektijuht Allan Järvine rõhutab, et kahtlase vee korral on kõige turvalisem otsus lihtne: ujuma ei minda. “Sinivetika puhul ei ole mõistlik mõelda, et käin ainult korraks vees ära. Kui vesi on kahtlane, tuleb ujumine ära jätta,” ütleb Järvine.
Sinivetikale võib viidata rohekas või kollakasroheline vesi, hägusus, veepinnal ujuvad helbed, kalda äärde kogunenud roheline mass või ebameeldiv kopituse lõhn. Kui vesi meenutab hernesuppi, ei tohiks sinna minna ei täiskasvanu, laps ega lemmikloom.
Järvine sõnul tuleb sinivetikahoiatuse korral olla eriti ettevaatlik laste ja lemmikloomadega. “Laps neelab mängides vett alla palju kergemini kui täiskasvanu. Koer võib vett juua või end pärast ujumist lakkuda. Seetõttu on nende puhul risk suurem,” selgitab ta.
Kui laps või lemmikloom on käinud vees, kus võib olla sinivetikas, tuleks ta puhta veega üle loputada. Kui tekib lööve, halb enesetunne, oksendamine, kõhuhäda, silmade ärritus või muu tervisemure, tuleks küsida meditsiinilist nõu.
Ka selge ilm ei tähenda, et vesi on ohutu
Sinivetikaga seotud olukord võib rannas muutuda kiiresti. Tuul ja laine võivad vee välimust mõjutada ning vetikamassi ühest kohast teise kanda. Seetõttu ei tasu lähtuda ainult sellest, kuidas rand eelmisel päeval välja nägi. “Kui hommikul tundus kõik korras, ei tähenda see, et pärastlõunal on olukord sama. Rannas tuleb vaadata tänast infot ja tänast vett,” ütleb Järvine.
Just sellepärast tasub rannas esimese asjana vaadata, milline lipp lehvib ja kas infotahvlitel on hoiatusi. Sinivetikahoiatuse korral kasutatakse Foruse valvatavates randades lillat lippu.
Kui hommikul tundus kõik korras, ei tähenda see, et pärastlõunal on olukord sama.
Roheline lipp tähendab, et ujumistingimused on head, kollane lipp nõuab ettevaatust ning punane lipp tähendab, et ujuma minna ei tohi. Lilla lipp annab märku terviseohust vees, näiteks sinivetikast või muust võimalikust reostusest. “Kui rannas on lilla lipp, tuleb seda võtta tõsiselt. See tähendab, et vees võib olla terviseoht, mida inimene ise ei pruugi kohe õigesti hinnata,” rõhutab Järvine.
Sellisel päeval ei pea rannapäev siiski lõppema. Kuumal suvepäeval on kõige suurem kiusatus minna vette just siis, kui ujumist ei soovitata, kuid Järvine soovitab otsida muid võimalusi keha jahutamiseks: minna varju, juua vett, kasta end puhta kraaniveega või valida ujumiseks teine supluskoht, kus hoiatus puudub. “Rannapäev ei pea lõppema sellepärast, et vette ei saa minna. Aga tervisega ei tasu riskida,” ütleb ta.
Mida teha, kui oled juba vees käinud?
Kui inimene on sinivetikakahtlusega vees käinud, tuleks end võimalusel puhta vee ja seebiga pesta. Märjad ujumisriided tasub vahetada kuivade vastu ning jälgida enesetunnet. Järvine soovitab pöörduda abi poole eriti siis, kui sümptomid tekivad lapsel, eakal inimesel või lemmikloomal. “Kui enesetunne muutub halvaks, tekib lööve või laps kaebab, et tal on halb olla, ei tasu jääda ootama. Küsi nõu arstilt või vajadusel helista hädaabinumbril 112,” ütleb ta.
Foruse rannavalve jälgib supluskohtades iga päev veeolusid, lippe, inimeste käitumist ja võimalikke ohuolukordi. Järvine sõnul on rannavalve peamine eesmärk õnnetusi ennetada. “Kui inimene ei ole kindel, kas vette minna või mida rannas olev hoiatus tähendab, tasub alati rannavalvuri poole pöörduda,” ütleb Järvine.
Ajakohast infot Foruse valvatavate randade, veetemperatuuri, lipuvärvide ja rannavalve kohaloleku kohta saab jälgida Foruse rannainfo lehelt. Enne randa minekut tasub sealt üle vaadata, millised on parasjagu tingimused valitud rannas ning kas ujumiseks on antud roheline, kollane, punane või lilla lipp.
