Pealinna supluskohtades ohutuse ja turvalisuse eest hoolitsenud Foruse rannavalvurid registreerisid ühes munitsipaalpolitseiga suve jooksul kokku enam kui paar tuhat avaliku korra rikkumist. Jätkuvalt on rannavalvurite murekohaks alkoholijoobes rannakülastajad, klaastaara ja lemmikloomad rannas.
Foruse rannavalvurite töös tuli sel suvel ette üksikuid juhtumeid, kui tuli aidata uppumisohtu sattunud inimest. Juuli tuli näiteks Pirita rannavalvuritel tegeleda ühe alkoholijoobes naisega, kes oli vette läinud ja ei püsinud oma jalgadel. Rannavalvurid toimetasid ta veest turvaliselt välja.
Paraku registreerisid rannavalvurid augusti keskpaigas ühe traagilise juhtumi. Spordivõistlusele osalema tulnud välismaalase elu ei õnnestunud vaatamata vetelpäästjate ja meedikute pingutustele päästa.
Rannavalve – murekohad sarnased
Foruse rannavalve projektijuht Allan Järvine kinnitab, et aastast aastasse on murekohad avalikes randades sarnased. Rannavalvuritel tuli 174 juhul kutsuda korrale avalikus kohas alkoholi tarbivaid inimesi. „Enamikel juhtudel on inimesed mõistvad ja allutakse rannavalvurite korraldustele, kuid osadel juhtudel oleme pidanud kaasama täiendava jõuna patrullekipaaži ja politsei,“ ütleb ta.
Järvine sõnul tuleb rannahooajal igapäevaselt inimestele meelde tuletada, et lemmikloomaga avalikus rannas viibimine on keelatud isegi siis, kui inimesi on rannas vähe. Selliseid juhtumeid registreeris Forus Tallinna randades tänavu 918. „Osad inimesed teevad seda teadmatusest ja arvavad, et kui rannas palju rahvast ei ole, võib koeraga jalutada. Muidugi on neid, kes reeglite peale vilistavad,“ räägib ta.
Samuti on endiselt väga palju olukordi kus inimesed tulevad klaastaaraga randa – sellel rannahooajal registreeriti Tallinna avalikes randades 954 juhtumit. Siinkohal ongi oluline teavitustöö erinevatest ohtudest – pudelikillud satuvad kiirelt liiva sisse ja võivad põhjustada tõsiseid vigastusi.
Hooaja jooksul andis Foruse rannavalve pealinna randades esmaabi kokku 80 korral. Enamasti oli tegemist marrastuste ja lõikehaavadega, mille põhjustasid peamiselt just klaasikillud.
Varasemast vähem tuli rannavalvuritel suvel tegeleda kaduma läinud lastega.
Lisaks pealinna randadele hoolitses Forus ohutuse ja turvalisuse eest Haabneemes, Sillamäel, Paide tehisjärve ääres ja Tõrvas. Sarnaselt Tallinnale möödus ka teistes randades suvi pigem rahulikult ning ilma suuremate vahejuhtumiteta.
Foruse rannavalve projektijuht Allan Järvine kinnitab, et kõige parem viis rannas inimeste turvalisuse tagamiseks on ennetustöö – juhtida tähelepanu ohutusele ja reageerida enne, kui olukorrad eskaleeruvad.
„Oleme tänulikud kõikidele rannamõnude nautijatele, kes järgivad avaliku ranna häid tavasid ja aitavad hoida rannaala turvalisena. Kõige olulisem on meeles pidada, et rand on ühine ala, kus igaühe käitumine mõjutab teiste turvalisust ja heaolu. Kui hoiame ranna puhtana ja järgime kehtivaid reegleid, on puhkus rannas kõikidele meeldivam,“ lisab ta.
