Alates 2026. aasta maist lõpeb paljudel objektidel automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamine Häirekeskusesse. Teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.
2023. aasta andmete järgi olid päästeameti ligi viie tuhande automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteadetest 97 protsenti valeväljakutsed. See protsent on igal aastal samas suurusjärgus. Suur valehäirete hulk on päästeametile väga suur ressursikulu.
Riik pakub edaspidi automaatset häireedastuse teenust ainult nendele objektidele, kus tulekahju põhjustab otsest ohtu inimelule ja kus tuleõnnetus mõjutab väga paljusid inimesi. Nende hulgas on ravi- ja hoolekandeasutused, tööstus- ning laohooned ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted.
Päästeameti ohutusjärelevalve büroo nõunik Ants Aguraiuja ütleb, et muudatuse eesmärk on rõhuda hooneomanike vastutusele ja vähendada päästemeeskondade hõivatust valeväljakutsete teenindamisel. Valeväljakutsete teenindamiseks kulub aastas ligi 2000 töötundi, rääkimata muudest ressursikuludest.
Päästeamet teavitab muudatustest ATeS teenuse pakkujaid ja teenuse saajaid ning ühtegi süsteemi ilma omanikku teavitamata välja ei lülitata.
Evakuatsiooniplaan ja koolitamine
Seni on automaatse tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine olnud kohustuslik enamikus suuremates hoonetes ja avalikes ruumides. Muudatuse järgi ei pea ATS enam automaatselt edastama tulekahjuteadet päästeametile näiteks büroohooned, majutusasutused, kauplused ja väiksemad kaubanduskeskused. Samuti suuremad laohooned ilma ohtlike ainete või suurõnnetuse ohuta.
Tuleohutusseaduse kohaselt on iga isiku kohustus tulekahju korral Häirekeskust koheselt teavitada. See tähendab, et ettevõtte töötajad peavad olema koolitatud ja tulekahju avastades koheselt helistama 112 ning alustama evakuatsiooni.
Foruse ohutusteenuste juht Ahti Kuusk toonitab, et kuigi automaatne häireedastus kaob paljudelt objektidelt ära, tuleb turvalisusele panna varasemast veelgi suuremat rõhku.
Kui häiretele reageerimise protsessid muutuvad ja päästeautod enam iga automaatse signaali peale välja ei sõida, tuleb koostada uus evakuatsiooniplaan ja teha oma inimestele kindlasti tulekahju- ja evakuatsiooniõppus. „Igal omanikul tuleb läbi mõelda, kuidas oleks ka edaspidi tagatud inimeste ja materiaalse vara ohutus ning turvalisus – kes hakkab häiretele reageerima, milliseid muudatusi on vaja teha inimeste töökorralduses ja kuidas teha süsteemide kasutamine inimeste jaoks lihtsaks,“ räägib Kuusk.
Kuusk näeb väga palju, kuidas erinevatel objektidel on näiteks ATS-süsteemi kasutamise juhend ning andurite paiknemisskeemid tehtud oma inimeste väga keeruliseks ja detailseks. Oluline on hoida asjad lihtsatena. Turva- ja ohutuspartnerid saavad siinkohal olla nõu ja jõuga abiks.
Väga oluline on mõelda ka öisele ajale – kui midagi juhtub, peab turvapartneril ja päästeametil olema hoonesse ligipääs.
ATS kaughaldus ja teised lahendused
Ahti Kuusk lisab, et turvapartneritel on kasutusel ka lahendused, mis aitavad operatiivselt häiretele reageerida ja reaalse ohuolukorra puhul tuvastada kiirelt tulekahju ning sellele reageerida. Üks võimalus on ATS kaughaldus, mida mitmed Foruse kliendid juba kasutavad.
Kaughaldus tähendab ATS keskseadme dubleerimist turvapartneri juhtimiskeskuses.
Kaughalduse vahendusel näeb teenusepakkuja täpselt ära, milline andur häiret annab ja kas see mõjutab ka näiteks kõrvalolevate ruumide andureid. See aitab kiirelt tuvastada, kas tegemist on tulehäirega.
„Kui tegemist on valehäirega, saab juhtimiskeskus süsteemi taastada, kuid mitte enne seda, kui on veendunud, et reaalselt midagi ei põle ega ohtu ei ole,“ selgitab Kuusk. Selleks saab häire korral ühendust võtta näiteks hooneomaniku või majahalduriga, kes annab teada, mis objektil toimub. Kohale läheb olukorda kontrollima ka patrullekipaaž.
Kuusk lisab, et suurema turvalisuse saavutamiseks saab objektidele paigaldada täiendavaid turvakaameraid. Läbi videovalve ja pildi on juhtimiskeskusel võimalik objektil toimuvat. Kui tuvastatakse tulekahju, saab koheselt teavitada päästeteenistust. Samuti on võimalik paigaldada termokaameraid, mis reageerivad temperatuuri tõusule.
Ahti Kuusk ütleb, et uue määrusega ei peaks hooneomanikud ja valdajad tundma, et nende vara ja inimesed on ohus. Igale objektile on olemas oma lahendused ja omanikud saavad väga palju ise ära teha, et tulekahjusid ennetada ja oma inimeste teadlikkust tõsta, kui signaal läheb päriselt tööle.
Oluline on hoida korras dokumentatsioon, hoolitseda tuleohutuspaigaldiste korrashoiu ja hoolduse eest ning koolitada oma inimesi, kuidas reaalse tulekahju korral käituda.
Kui muudatus puudutab ka sinu hoonet, võta julgelt Forusega ühendust. Ettevõtte turva- ja ohutuseksperdid aitavad hinnata riske, mõelda välja sobivaid lahendusi ja aidata tuleohutusalaste dokumentide ning koolitustega.
Olulised kuupäevad:
- 1. mai 2026 lõpeb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamine häirekeskusesse hoonetel, kes ei ole teenuse kohuslased ja ei ole esitanud teenuse lõpetamise taotlust või põhjendatud juhul jätkamise taotlust.
- juuliks 2026 peab olema üle vaadatud ja vajadusel uuendatud tuleohutusalane dokumentatsioon nendel hoonetel, kus ATeS teenus lõpeb. Dokumentatsiooni hulka kuulivad tulekahju korral tegutsemise plaan, operatiivkaart, ATS dokumendid jm.
- Põhjendatud juhtudel võimalik taotleda ATeS liidestamist või teenuse jätkumist järgmistel objektidel: arhiiv, muuseum, riiklikult olulise väärtusega ehitis, kuni 50 kasutajaga ravi- ja hoolekandeasutus, alaliselt mehitamata majutusasutus, elutähtsa teenuse osutaja, suurõnnetuse ohuga või ohtlik ettevõte.
- Kuni 1. märts 2026 põhjendatud taotluste esitamine ATeS teenuse jätkamiseks hoonetel, millel kohustus puudub.
Allikas: Päästeamet
