2026. aasta maist lõpeb suurel hulgal objektidel automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamine häirekeskusesse. Teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.
2023. aasta andmete järgi olid päästeameti ligi viie tuhande automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteadetest 97 protsenti valeväljakutsed. See protsent on igal aastal samas suurusjärgus. Massilist valehäirete hulka põhjustavad enamasti süsteemirikked, ehitustööd ja inimlikud eksimused. Selliste väljakutsete teenindamine on päästeametile väga suur ressursikulu.
Seetõttu on riik otsustanud edaspidi pakkuda automaatset häireedastuse teenust ainult nendele objektidele, kus tulekahju põhjustab otsest ohtu inimelule ja kus tuleõnnetus mõjutab väga paljusid inimesi. Nende hulgas on ravi- ja hoolekandeasutused ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted.
Evakuatsiooniplaani üle vaatamine ja koolitamine
Seni on automaatse tulekahjusignalisatsiooni häireteate edastamine olnud kohustuslik enamikus suuremates hoonetes ja avalikes ruumides. Muudatuse järgi ei pea automaatselt edastama tulekahjuteadet häirekeskusele näiteks büroohooned, majutusasutused, kauplused ja väiksemad kaubanduskeskused. Samuti ilma ohtlike ainete või suurõnnetuse ohuta suuremad laohooned.
Tuleohutusseaduse kohaselt on iga inimese kohustus tulekahju korral häirekeskust koheselt teavitada. See tähendab, et ettevõtete töötajad peavad olema koolitatud ja tulekahju avastades koheselt helistama 112 ning alustama evakuatsiooni.
Foruse ohutusteenuste juht Ahti Kuusk toonitab, et automaatse häireedastuse kadumine tähendab, et turvalisusele tuleb panna varasemast veelgi suuremat rõhku. Ülemäära siiski muretsema ei peaks, kui objektil on tuleohutusega kõik korras.
Kui häiretele reageerimise protsessid muutuvad ja päästeautod enam iga automaatse signaali peale välja ei sõida, tuleb vajadusel koostada uus evakuatsiooniplaan ja teha oma inimestele kindlasti tulekahju- ja evakuatsiooniõppus. „Igal omanikul tuleb veel kord põhjalikult läbi mõelda, kuidas oleks ka edaspidi tagatud inimeste ja materiaalse vara ohutus ning turvalisus – kes hakkab häiretele reageerima, milliseid muudatusi on vaja teha inimeste töökorralduses ja kuidas teha süsteemide kasutamine inimeste jaoks lihtsaks,“ räägib Kuusk.
Kuusk näeb üpris tihti, kuidas erinevatel objektidel on näiteks ATS-süsteemi kasutamise juhend ning andurite paiknemisskeemid tehtud oma inimeste väga keeruliseks ja detailseks. Oluline on hoida asjad lihtsatena, et inimesed oskaksid päriselt ka ohu korral kiiresti reageerida ja õigesti käituda. Turva- ja ohutuspartnerid saavad siinkohal olla nõu ja jõuga abiks. Läbi tuleks mõelda kogu protsess. Igaüks peaks vaatama, mis andurid on hoones, kas kõik on piisavalt kaitstud, kuidas ja kui turvaliselt edastub signaal, kes ja kui kaugelt reageerib, kas see aeg piisav või on vaja saada objektist kiirem ülevaade. Oluline on teha väikene riskianalüüs ja kavandada meetmed ohtude maandamiseks.
Tähelepanu vajab ka öine aeg– kui midagi juhtub, peab turvapartneril ja päästeametil olema hoonesse ligipääs. Ei tohiks juhtuda olukorda, kus päästemeeskond peab aiad ära lõhkuma, et objektile pääseda.
Abi ei jää tulemata – ATS kaughaldus ja muud lahendused
Ahti Kuusk lisab, et turvapartneritel on kasutusel erinevad tehnilised lahendused, mis aitavad operatiivselt häiretele reageerida ja reaalse ohuolukorra puhul tuvastada kiirelt tulekahju. Üks võimalus on ATS kaughaldus, mida mitmed Foruse kliendid juba kasutavad.
Kaughaldus tähendab ATS keskseadme dubleerimist turvapartneri juhtimiskeskuses. Teenusepakkujal on võimalus täpselt näha, milline andur annab häiret ja kas see mõjutab ka näiteks kõrvalolevate ruumide andureid. Kaughaldus aitab kiirelt tuvastada, kas tegemist on tulehäirega või mitte.
„Kui tegemist on valehäirega, saab juhtimiskeskus süsteemi taastada, kuid mitte enne seda, kui on veendunud, et reaalselt midagi ei põle ega ohtu ei ole,“ selgitab Kuusk. Selleks saab häire korral ühendust võtta näiteks hooneomaniku või majahalduriga, kes annab teada, mis objektil toimub. Kohale läheb olukorda kontrollima ka patrullekipaaž.
Suurema turvalisuse saavutamiseks saab objektidele paigaldada ka täiendavaid turvakaameraid. Läbi videovalve on juhtimiskeskusel võimalik objektil toimuvat jälgida. Kui tuvastatakse tulekahju, saab koheselt teavitada häirekeskust. Samuti on võimalik paigaldada termokaameraid, mis reageerivad temperatuuri tõusule. Lahendusi on veel teisigi.
Dokumendid ja tuleohutuspaigaldised korda
Päästeameti ohutusjärelevalve büroo nõunik Ants Aguraiuja ütleb, et tuleva aasta muudatuse eesmärk on rõhuda hooneomanike vastutusele ja vähendada päästemeeskondade hõivatust valeväljakutsete teenindamisel. Viimane kulutab aastas ligi 2000 päästjate töötundi, rääkimata muudest ressursikuludest.
Päästeamet teavitab muudatustest ATeS teenuse pakkujaid ja teenuse saajaid ning ühtegi süsteemi ilma omanikku teavitamata välja ei lülitata.
Foruse ohutusvaldkonna juht Ahti Kuusk sõnab, et uue määrusega ei peaks hooneomanikud ja valdajad tundma, et nende vara ja inimesed on ohus. Igale objektile on olemas parimad lahendused ning omanikud saavad väga palju ise ära teha, et tulekahjusid ennetada ning oma inimeste teadlikkust tõsta, kui signaal läheb päriselt tööle.
Oluline on hoida korras dokumentatsioon, hoolitseda tuleohutuspaigaldiste korrashoiu ning hoolduse eest ning koolitada oma inimesi, kuidas päriselt tulekahju korral käituda.
Kui muudatus puudutab ka sinu hoonet, kontrolli üle objekti dokumendid ja võta julgelt Forusega ühendust. Ettevõtte turva- ja ohutuseksperdid aitavad hinnata riske, mõelda välja sobivaid lahendusi ja aidata tuleohutusalaste dokumentide ning koolitustega.
Olulised kuupäevad:
- Kuni 1. märts 2026 põhjendatud taotluste esitamine ATeS teenuse jätkamiseks hoonetel, millel kohustus puudub.
Põhjendatud juhtudel võimalik taotleda ATeS liidestamist või teenuse jätkumist järgmistel objektidel: arhiiv, muuseum, riiklikult olulise väärtusega ehitis, kuni 50 kasutajaga ravi- ja hoolekandeasutus, alaliselt mehitamata majutusasutus, elutähtsa teenuse osutaja, suurõnnetuse ohuga või ohtlik ettevõte.
- 1. mail 2026 lõpeb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamine häirekeskusesse hoonetel, kes ei ole teenuse kohuslased ja ei ole esitanud teenuse lõpetamise taotlust või põhjendatud juhul jätkamise taotlust.
- 1. juuliks 2026 peab olema üle vaadatud ja vajadusel uuendatud tuleohutusalane dokumentatsioon nendel hoonetel, kus ATeS teenus lõpeb. Dokumentatsiooni hulka kuuluvad tulekahju korral tegutsemise plaan, operatiivkaart, ATS dokumendid jm.
Allikas: Päästeamet
