Sellest aastast peab uue määruse järgi olema veekeskustes ja ujulates vetelpääste võimekusega päästja, kelle teadmised ning oskused võimaldavad oskuslikku tegutsemist eriolukorras. See nõue kehtib ka koolide ja lasteaedade basseinidele. Uue aasta algus on toonud Forusele üha rohkem päringuid, kus veekeskused või spordiklubid soovivad koolitust ja ka vetelpäästjat. Üheks hea eeskuju näitajaks on Laagri spordikeskus Harjumaal.
Terviseameti andmetel on Eestis enam kui paarsada ujulaga asutust ja ettevõtet ning umbes viissada basseini. Vähestes on koolitatud spetsialistid. Uue seaduse jõustudes on mitmed suuremad ja väiksemad veekeskused ning ujulad pöördunud Foruse poole ja tellinud endale vetelpääste koolituse.
Laagri spordihoone Harjumaal peab ohutust ja turvalisust oma majas suureks prioriteediks. Lisaks oma inimeste koolitamisele hoolitseb aasta algusest ohutuse eest kohapeal professionaalne vetelpäästja.
„Sageli kiputakse uute määruste peale nina krimpsutama, aga juba üks traagiliselt lõppenud veeõnnetus on Eesti jaoks liiga palju,“ usub Laagri haridus- ja spordikeskuse juhataja Madis Pettai. See on ka oluline põhjus, miks Pettai asus suvel uuest määrusest kuuldes kohe tegutsema, planeeris juba sügisel teenuse eelarvesse ja tellis vetelpääste koolituse.
Turvalisuse tase mitmekordselt tõusnud
Laagri spordihoone ujulas on 25-meetrine mitme rajaga põhibassein ja lisaks lastebassein. Ujula on varahommikust õhtuni kogu aeg rahvast täis ning seal treenivad nii kooliõpilased kui ka professionaalsed sportlased.
Pettai sõnul pole ujulas õnneks suuremaid vahejuhtumeid ette tulnud. Seni on spordihoone ujulas ohutuse ja turvalisuse eest hoolitsenud huvikooli õpetajad ja treenerid. Kui midagi peaks juhtuma, lasub treeneril vastutus ja ta peab olema valmis hädaolukorras tegutsema.
Hommikust õhtuni vetelpääste võimekuse tagamine treenerilt eeldab aga väga suurt ressurssi ja tähelepanu. See on põhjus, miks Laagri spordikeskus otsustab palgata kutselise vetelpäästja. Pettai kinnitab, et esimese kuuga on tulnud külastajatelt ja partneritelt väga palju head tagasisidet ning teenusega ollakse rahul.
Vetelpääste koolitus
Lisaks igapäevaselt mehitatud vetelpäästjale tõstab turvalisuse astet ka õpetajate ja treenerite koolitamine. Laagri spordikeskus tellis Foruselt aasta alguses vetelpääste koolituse, mis sisaldas nii teoreetilist kui ka praktilist poolt.
Koolituse viis Laagri spordikeskuse töötajatele ja treeneritele läbi mitmekümneaastase pääste ja rannavalve kogemusega koolitaja Henry Seemel koos kolleegidega päästevaldkonnast ning kiirabist.
Määrusest tulenev koolitus algab teoreetilise osaga, mis tutvustab uut sotsiaalministeeriumi dokumendi sisu ja võtab selle osadena lahti. Järgneb põhjalik meditsiini- ja esmaabi õpe, mis keskendub erinevatele traumadele veekeskustes. Kolmas on praktiline osa basseinis – kuidas märgata uppumisohtu sattunud inimest, teda päästa, veest välja tõsta, transportida ja vajadusel anda üle kiirabile.
„Siinkohal on oluline märkida, et kannatu päästmine ei käi nagu filmi stsenaariumi järgi – haarad kiirelt päästepoi ja hüppad vette. Oluline on lisaks kiirele reageerimisele rakendada vajalikud abijõud,“ rõhutab Seemel.
Kuidas see käib? Ohuolukorda märgates ja sellele reageerides tuleb tema sõnul paralleelselt teavitada valvetreenereid või valvelauda, et vajadusel edastada info. „Kui vetelpäästja ja abijõud tegelevad kannatanuga, on info juba häirekeskuses ning kiirabi sõidab. Sellega hoiame kokku väärtuslikku aega,“ kinnitab ta.
Seemel viib iga koolituse läbi vastavalt tellija ja vajadustele ning koolituskoha omapäradele. Arvestada tuleb täispika päevaga. Standardlahenduse asemel tehakse külaskäik, kus vaadatakse üle koolituspaik, suheldakse vastutavate isikutega ja pannakse kokku lõplik tegevuskava. Olulised on ka koolitusel osalevatel inimeste senised oskused ja teadmised.
Laagri haridus- ja spordikeskuse juhataja Madis Pettai kiidab koolituse põhjalikkust. „Olen oma elus läbinud erinevaid koolitusi, kuid nii professionaalselt ja hästi ettevalmistatud koolitust ei mäleta. Kõik tegevused olid faktipõhised ja seotud konkreetsete olukordadega. Kõik meie inimesed jäid väga rahule.“
Pettai usub, et spordikeskuse turvalisuse protsent tõusis mitukümmend protsenti, ka nendel inimestel, kes ise koolitusel kaasa lõid.
Järelevalve vajadus
Foruse ohutusteenuste juht ja Eesti Turvaettevõtete Liidu vetelpääste kutsekomisjoni kuuluv Ahti Kuusk kinnitab, et uue aasta algus on toonud üha rohkem päringuid, kus veekeskused või spordiklubid soovivad koolitust ja ka vetelpäästjat.
Ta peab uut määrust vajalikuks, seni pole olnud ka seadusega reguleeritud, et veekeskustes peab instruktoritel läbitud vetelpäästekoolitus. Veekeskused ja basseinid on aga kõrgendatud ohufaktoriga keskkond.
Kuuse praktika näitab, et ettevõtted ja asutused on siiani saanud koolitatud vetelpäästja vajalikkusest aru alles siis, kui juhtub traagiline õnnetus, mis leiab laialdast kajastust ka meedias. Inimest tagantjärele päästa paraku ei saa. Oluline on ennetus.
Spaades ja veekeskustes võivad olla küll valveinstruktorid, kuid õnnetuste vältimiseks on oluline, et töötaja oleks suuteline inimest päriselt hädaolukorra abistama, sukelduma ja elustama. „Uppumisohtlikku situatsiooni märgata ja ära tunda on äärmiselt tähtis. Et jõuda reageerida enne, kui see põhjustab inimesele terviseprobleemi või fataalseid tagajärgi,“ nendib Kuusk.
Koolitaja Henry Seemel peab samuti uut määrust vajalikuks, kuid usub, et see toimib vaid siis, kui on tagatud järelevalve. „Veekeskuste ja ujulate haldajad võivad oma inimestele koolituse tellida ja palgata vetelpäästja, kuid laia pildi nägemiseks ja määruse tulemuslikkuse eesmärgil on tähtis selle järelkontroll,“ leiab ta.
Samuti on oluline baaskoolituse kordamine valvetreeneritele ja vastutavatele isikutele, et teadmised ning oskused kinnistuksid.
Kokkuvõttes on veekeskused ja ujulad kõrgendatud riskiga keskkonnad, kus ennetus, ettevalmistus ja professionaalne reageerimine võivad päästa inimelusid.
Soovid suurendada oma ujula ohutust? Forus pakub vetelpääste koolitusi üle terve Eesti. Koolitus annab baasteadmised ning sisaldab teoreetilist osa ja praktilisi harjutusi, kuidas inimest erinevates olukordades päästa. Koolitajad on pikaajalise kogemusega ja erialase väljaõppega.
