Ebafunktsionaalsed koristusruumid, vale ruumide asukoht või nende puudumine, raskesti hooldatavad pinnakattematerjalid ja piiratud ligipääs prügiautole. Forus Heakord juht Tarvo Priimägi toob mõned näited, millega heakorrapartnerid peavad igapäevaselt objektidel silmitsi seisma ja mis põhjustavad omanikele peavalu ning lisakulusid.
Meil kerkib igal aastal juurde kümneid uusi ärihooneid, mis on järjest energiatõhusamad ja nutikamad. Majade projekteerimisel tehakse koostööd inseneride, ventilatsioonispetsialistidega, arhitektide, sisekujundajatega ja teiste oma ala ekspertidega. Üks oluline lüli jääb väga sageli puudu – koristuspartner.
Kahjuks tajutakse heakorrateenuseid veel liiga tihti kui „lihtsat“ järeltööd, mitte osa hoone elukaarest. Kui puhastusteenusele võimalikult vara ei mõelda, võivad olla tulemuseks suurem ressursikulu, ebamugavused hoone kasutajatele ja hooldusprobleemid, mida oleks saanud vältida juba projekteerimise algfaasis.
Kulu omanike ja rentnikele
Suurele osale tellijatest, arendajatest ja arhitektidest ei tule pähe, et sarnaselt turva- või ventilatsioonisüsteemile vajab ka koristus eraldi planeerimist. Kui heakorrateenusega ei arvestata juba projekteerimise alguses, maksavad selle kinni nii hoone omanikud kui ka kasutajad.
Tarvo Priimägi toob ühe markantse näite ühest uuemast Tallinna büroohoonest, kus puhastusteenindajatele polnud ette nähtud mitte ühtegi kraanikaussi ega lukustatavat ruumi. Koristustarvikuid otsustati selles hoones hoida WC-s. Olgu tegemist uue moodsa büroohoonega või mitte, ei näe selline kooslus mõistagi kena välja ja ei ole ka väga efektiivne ning jätkusuutlik.
Objektidel on suureks murekohaks ka koristusruumide asukoht – need on, kas liiga kaugel või valel korrusel. See tähendab, et puhastusteenindaja kulutab tihti lisaminuteid päevas lihtsalt selleks, et vahendeid kätte saada. Aasta lõikes võib see tähendada kümneid lisatöötunde ja suuremat kulu tellijale. Üsna levinud on ka praktika, kus koristusruum on küll olemas, aga sinna pole võimalik paigaldada pesumasinat.
Kolmas suurem mure puhastuspartneri jaoks on pinnakattematerjalid. Neid on väga erinevaid, kuid valikul võiks alati mõelda nende hilisema hooldamisele. Näiteks, kas autoremonditöökojas või tööstushoones on mõistlik kasutada heledaid põrandakatteid?
Professionaalne puhastuspartner teeb puhtaks lõpuks peaaegu kõik, kuid küsimus on jälle ajas ja vahendites, mis kulub hooldamisele.
Eelnevalt välja toodud juhtumeid saab väga lihtsalt vältida, kui kaasata heakorrapartner juba hoone planeerimisel.
Miks ei kaasata puhastuspartnerit?
Tarvo Priimägi näeb, et paljudele tellijatele, arhitektidele ja arendajatele ei tule pähe, et koristus vajab eraldi planeerimist. Puhastust nähakse tema sõnul endiselt kui lõppfaasi lihtsat tegevust – tuleb firma, teeb puhtaks ja unustatud.
Lisaks võib omanikel olla väärarusaam justkui koristusfirma ei oma piisavat pädevust, et rääkida kaasa hoone planeerimisel. Tegelikult on mitmel Eesti professionaalsel puhastusteenuse pakkujal, nagu näiteks Forus, kompetents analüüsida ruumilahendusi, hinnata materjalide hooldusvajadust ja teha ettepanekuid. See kõik põhineb aastatepikkusel kogemusel erinevate objektidega.
Õnneks on näha kinnisvaraturul ka seda, et arendajad ja tellijad on hakanud rohkem väärtustama terviklikke lahendusi. Forus heakorrateenuste klientide hulgas on samuti teadlikkus kasvanud ja üha rohkem on neid, kes küsivad koristuspartneri arvamust enne, kui ehitustööd algavad. Seda trendi on näha just suuremates arendustes, kus haldus-ja hoolduskulude optimeerimine on võtmetähtsusega.
Samas ei ole see veel standard. Puhastusettevõtted, kes soovivad pakkuda lisaväärtust ja projekteerimisfaasis kaasa lüüa, peavad tõstma oma kompetentsi, koolitama personali ja looma selge metoodika, kuidas anda sisulist ning vajalikku sisendit projekteerimisse. Õnneks on Eestis mitmeid ettevõtteid, kellel on see oskus olemas – neid tuleks lihtsalt rohkem kuulda võtta ja aktiivselt kaasata.
Iga hoone eluiga ja hoolduskulud määratakse suuresti juba projekteerimislaual. Kui puhastusteenust planeeritakse alles siis, kui hoone on valmis, tuleb sageli teha kompromisse, mis on kulukad ja ebatõhusad. Seega on aeg muuta mõtteviisi ja võtta heakorrapartner projekteerimismeeskonna täieõiguslikuks liikmeks juba algfaasis. See ei ole kulu, vaid investeering.
Ka rohepööre on toonud hoonete planeerimisse täiesti uue taseme: energiatõhusus, hea sisekliima, vee- ja kemikaalikasutuse vähendamine. Kõik need on tihedalt seotud ka koristusega. Seega ei ole heakorrapartner lihtsalt teenusepakkuja, vaid konsultant kogu hoone elukaare vältel.
Kui kaasad heakorrapartneri projekteerimise alguses, saad arvestada:
- Ruumide optimaalsus ja paiknemine: koristusruumid planeeritakse igale korrusele või tsooni, kus on suur kasutuskoormus.
- Materjalide valik: valitakse pinnakatted, mis on kestlikud ja kergesti hooldatavad – see tähendab nii väiksemat tarvikute kulu kui ka lühemat tööaega.
- Läbimõeldud tervikkontseptsioon: akende-ja fassaadide pesu, piisaval arvul pistikupesasid, prügivedu (büroost konteinerisse ja konteineritele ligipääs prügiveoautol) ja puhastusteenindaja teekond majas.
