Hiljuti leidis Foruse valveobjektil aset vahejuhtum, kus ühes kaubanduskeskuses lasi väike poiss mängurelvast turvatöötajat, kes sai kergemalt viga. Poiss jooksis seepeale minema. Turvatöötajad pidasid hiljem keskusesse tagasi tulnud poisi kinni ning andsid ta üle politseile.
Foruse juhtimiskeskuse juht Rasmus Peterson ütleb, et mängupüstolite avalikus kohas kasutamine pole turvatöötajate jaoks harukordne, kuid reeglina ei sihita tahtlikult teisi inimesi ja keegi ei saa viga. Seega lahendatakse sarnased juhtumid kohapeal, tehakse selgitustööd ning korrakaitsjaid ei kaasata.
„Mängupüstoliga vehkimine rahvarohkes kohas ja avalikus kohas, rääkimata kellegi suunas sihtimisest, ohustab aga inimeste turvatunnet ning võib luua mulje, et tegemist võib olla päris relvaga. Lapsed satuvad kiiresti mänguhoogu, kuid kindlasti ei tohiks keegi sealjuures tunda, et nende turvatunne on riivatud,“ selgitab Peterson.
Soovitus on hoida poodi minnes või rahvarohkes kohas mängupüstol taskus või kotis. Siinkohal on oluline roll lapsevanematel, kes saavad teha selgitustööd, et mängupüstoli kasutamisega käivad kaasas reeglid, kaasa arvatud see, et võõraid inimesi ei sihita ja keegi ei tohi viga saada.
Politsei- ja piirivalveameti politseileitnant Ivo Roosimägi ütleb, et nende huviorbiidis on ennekõike juhtumid, kus avalikus kohas vehitakse relvasarnase esemega nii, et kõrvalised tunnevad sellest ohtu oma elule ja tervisele. Sellistel juhtudel tasub kindlasti helistada 112 ja politsei tuleb kontrollib, kas oht on tegelik või mitte.
Torusiilipommid ja paugutid
Kevade saabudes tekitavad üha rohkem muret ka torusiilipommid, mida noored kasutavad nii avalikus kohas kui ka kodu juures pargis või tänavatel. Torusiilipommi puhul on tegemist sisuliselt lõhkekehaga, mis teeb pauku. Need võivad halva õnne korral tekitada suuri vigastusi.
Foruse turvatöötajad on viimasel ajal pidanud tegema kaubanduskeskuste juures aega veetvatele noortele selgitustööd ning juhtima tähelepanu ohutusele. Mõned aastad tagasi lõhkas alaealine noormees ühel Foruse valveobjektil kodukeemiast tehtud pommi, mis vigastas keskuse külastajat.
Politseileitnant Roosimägi sõnul lapsed visanud pauguteid ka mõnele rõdule või akna vahelt sisse, samuti pistetud pauguteid sõiduautode summutitesse, postkastidesse ja mujale.
„Nii on suur oht, et keegi saab viga või tekitatakse varakahju ja see tuleb kahju tekitajal hüvitada. Need kahjud võivad ulatuda tuhandetesse eurodesse. Veel enam, kõige suurem oht on sellele, kes paugutitega mängib. On olnud ka juhtumeid, kus pauguti lõhkeb kellegi peos,“ nendib Roosimägi.
Esmatähtis on, et väikeste laste kätte ei satuks neile ohtlikke vahendeid. Politsei on vestluses lapsevanematega rõhutanud, et just nende roll on selgitada lastele taoliste mängudega kaasnevaid ohte. Mõned vanemad on olnud mõistvad ja koostööaltid, teised leiavad, et miks lapsele rõõmu keelata, kui talle paugutid meeldivad.
Oma roll on samuti kauplejatel, kes ei tohi müüa väikestele lastele pauguteid ja teisi pürotehnilisi tooteid. Ajal, mil palju sellist kraami liigub interneti vahendusel, peaks lapsevanemad ka silma peal hoidma, mida lapsed endale veebist tellivad.
