Eestis on palju hooneid, kus elektrisüsteemid vajavad pikemat aega uuendamist. Omanikud lükkavad töid edasi ja loodavad, et käidukorraldaja hoiab süsteemid hooldusega korras. Tegelikkus on aga karmim – vananevad süsteemid muutuvad üha ohtlikumaks ja iga edasi lükatud remont kasvatab kordades kulusid.
Elektrisüsteemide hooldaja peab lisaks elektrikäidule tegema hooneomanikule või valdajale ettepanekud, millised süsteemid on probleemsed ja vajavad renoveerimist.
Omanikud võtavad murekohad teadmiseks, kuid harvad on juhused, kus öeldakse käidukorraldajale, et tehke kõik korda. „Olen näinud oma töös reaalseid olukordi, kus esialgsest 5000-eurosest investeeringust on saanud nii mitme aastaga 100 000 eurot. Selline summa mõistagi tekib hiljem väga suurt pahameelt,“ räägib Foruse elektriosakonna juht Rasmus Grauberg.
Grauberg kinnitab, et probleemseid objekte on tema praktikas 30-40 protsenti. Valdavalt on murekohad seotud turvavalgustusega – peale vaadates need põlevad, kuid tegelikult on akud vanad ja valgustid ei pea elektrikatkestuse korral vastu. Samuti on murekohaks vanad elektrikilbid ning nende ülekoormamine.
Kõige enam on probleeme ettevõtetega, kelle käive on väiksem. Harvad pole ka juhused, kus öeldakse, et ennem elektritöid ette ei võeta, kui päästeamet pole trahvinud. Grauberg on kogenud ka olukordi, kus omanik arvab, et odavam on maksta ära trahvid kui hoone korda teha.
„Üks asi on investeerida kohe 5000 eurot ja hoida sellega tulevikus ära suurem kulu. Teine on hooneomanike südametunnistus – kui midagi päriselt juhtub, siis riskitakse oma inimeste ja kogu äritegevusega,“ nendib ta.
Forusel on lähiminevikust näide ühest lasteasutusest, kus ehitustöödega koormati elektri peakilp üle ja sellel polnud ka jahutust. Olukord päädis üks hetk reaalse põlenguga. Inimesed olid tulekahju puhkedes majas ja tekkis väga suur paanika. Lisaks kilbi ülekuumenemisele puudus hoones toimiv turvavalgustussüsteem.
Forus hooldusettevõttena juhtis probleemidele eelnevalt korduvalt tähelepanu, kuid kohalik omavalitsus lükkas investeeringuid edasi. Hiljem tuli paari tuhande eurose investeeringu asemel välja käia mitukümmend tuhat. Kuid peamine – oma inimeste elu seati ohtu. Õnneks keegi tulekahjus kannatada ei saanud.
Elektritööd – renoveerimine etapi kaupa
Elektrisüsteemide hooldus tagab, et seadmed töötaksid tõrgeteta ja nõuetekohaselt. Korrapärane ning õige hooldus hoiab ära süsteemide kuumenemise ja aitab teinekord hoida seadmeid kauem elus.
Elektrikäiduga kontrollib tehnik samuti turvavalgusteid, kuid hooldustegevus ei pikenda valgustite aku eluiga. Need peavad vastu pidama ka siis, kui elekter ära läheb – inimesed peavad saama hoonest ohutult evakueeruda.
Forus koostab igale objektile vastavalt seadusandlusele elektrikäidu päeviku ja käidukava. Digitaalses käidupäevikus on kliendile näha kogu hoone elektrivarustuse ja tööde ajalugu. See annab lisaks kogu hooldusajaloole väga hea ülevaate, millised süsteemid on korras ning milliseid puuduseid aja jooksul tuvastanud. Käidukorraldaja teeb samuti hooneomanikule ettepanekud, millised elektritööd on vaja ette võtta.
Kui hooneomanik ei soovi ega saa korraga suurt investeeringut teha, saab elektrisüsteeme renoveerida ka etappidena. „Paneme omanikele seda tihti südamele, et kõike ei pea alati korraga tegema, saame teha koos investeeringuplaani ja alustada kõige kriitilisemast. Peame siiski mõtlema eelkõige hoone kasutajate ohutusele.“ räägib Grauberg.
Omanikud siiski leiavad väga sageli, et tööd on neile liiga kulukad, lükkavad töid edasi ja loodavad, et midagi ei juhtu. Siis kui tulevad päästeameti ettekirjutised, kaasnevad ka tegevused.
Elektritööde hinna kujunemine
Rasmus Grauberg ütleb, et elektritööde hinna määrab valdavalt inim- ja materjaliressurss. Kui hoones on näiteks mitusada turvavalgustit, mis kõik on läbi, siis need tulevad asendada ja hiljem ka materjalid nõuetekohaselt utiliseerida.
Kui renoveerimist peaksid vajama elektrikilbid, tuleb neid töid teha öösel, sest kaubanduskeskustes või tootmishoonetes ei saa päevasel ajal elektrit välja lülitada.
Forus pakub käidukorraldust valdavalt kaubanduskeskustele ja tootmishoonetele. Grauberg näeb, et viimased kolm-neli aastat pole elektrisüsteemide renoveerimisse väga palju suurelt investeeritud, sest mitme aasta tagune koroonakriis pani keskuste käibele üsna suure hoobi. Nüüd on sellest tasapisi taastutud ja ärikliendid on hakanud rohkem tellima elektritöid.
Hooneomanikel tasuks planeerida elektrisüsteemide hoolduse ja uuendamise kulud varakult eelarvesse. Foruse elektriosakonna juht näeb, et sageli tellitakse hooldusettevõte vaid selleks, et oleks paberil kõik korras ja päästeametile midagi ette näidata, kui keegi peaks tulema kontrollima. Tegelik ohutus aga ei ole dokument, vaid pidev vastutus. Kui midagi juhtub, ei loe, kas kontroll oli tehtud, vaid kas süsteem tegelikult töötas.
Grauberg ütleb, et edasi lükatud elektritööd võivad omanikele tunduda hetkeline kokkuhoid, kuid tegelikkuses kasvatavad need kulusid, riske ja vastutust.
Murda tuleb ka müüti, et hooldusega saab igavesti süsteemid korras hoida. Hooldus aitab kindlasti pikendada süsteemide eluiga, kuid kõik süsteemid siiski vananevad. Seega tuleb nende töökindlusesse regulaarselt investeerida. Oluline on ennetus ja õigel ajal tegutsemine.
