Viimastel aastatel on Euroopa Liit ja Eesti astunud samme, et suunata ehitussektor keskkonnahoidlikumale teele. Hoone kavandamise, ehitamise ja kasutamise keskkonnamõju on olnud pikka aega alahinnatud, kuid uued regulatsioonid ja rohemärgistega seotud nõuded aitavad suunda muuta. Kahjuks on hoonete CO2 jalajälje arvutamise kohustus edasi lükatud. See pidi meil Eestis kehtima hakkama 1. juulist 2025. Samm tekitab kahtlusi nii sektori valmisolekus kui ka poliitilise tasandi tahtejõudu viia ellu tõelisi muutusi, kirjutab Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre.
Samas ei saa me endale lubada ehitussektori vana mentaliteedi jätkumist. Me ei peaks lihtsalt ehitama hooneid, vaid looma kestlikku ja kvaliteetset keskkonda, kus inimestel on hea elada, töötada ning viibida. Tänapäeva ehitussektor peab mõtlema laiemalt kui ainult tehnilised normid ja kiire kasum – küsimus on selles, kuidas tagame hoonete kvaliteedi, mugavuse ja kestlikkuse ning seda aastakümneteks.
Hoone elukaare analüüs (LCA) – teadlikule arendajale hädavajalik
Põhjamaades on juba aastaid olnud standardiks hoone terve elukaare analüüs (LCA – Life Cycle Assessment). See aitab hinnata hoone keskkonnamõju kogu selle elutsükli vältel, alates materjalide tootmisest kuni hoone lammutamiseni. Eestis ei ole LCA veel kohustuslik ja vastavad regulatsioonid hakkavad kehtima alles paari aasta pärast. See aga ei tähenda, et arendajad peaksid ootama – teadlik kinnisvaraarendaja ja investor tahab juba praegu kindlust, et hoone on kestlik ja vastab kvaliteedinõuetele.
Ilma LCA-ta on raske öelda, kui jätkusuutlik hoone tegelikult on. Kas kasutatud materjalid ja lahendused aitavad energiakasutust vähendada? Kas süsiniku jalajälg on hoone kogu elukaare jooksul minimaalne? Kas hoone on projekteeritud nii, et see oleks vastupidav ja seda saaks vajadusel kohandada? Need küsimused saavad vastuse ainult läbi põhjaliku analüüsi.
Hoone olelusringi süsiniku jalajälje arvutamise soodustamiseks on Eesti juba välja töötanud asjakohase arvutusmetoodika. Olemas on esmane erinevate heitekoefitsientide andmebaas. Kui vajalikud tööriistad on juba olemas, tekib küsimus – miks lükatakse nende kasutuselevõttu ikkagi edasi? Kas meil on piisavalt kindlust, et praegused ehituspraktikad on jätkusuutlikud ja tulevikukindlad või pigem väldime otsuste tegemist? Teadlik arendaja ei peaks ootama, vaid saaks juba täna kasutada olemasolevaid metoodikaid, et tema hoone oleks kestlik ja kvaliteetne.
LEED-sertifikaat – hoone kvaliteedimärgis
LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) on üks rahvusvaheliselt tunnustatuim rohemärgis, mis väärtustab energia- ja veetõhusust, materjalide keskkonnasõbralikku valikut ning kvaliteetset sisekliimat. Uuringud on näidanud, et LEED-sertifikaadiga hooned vähendavad energiatarbimist keskmiselt 25 protsenti ja CO2 emissiooni 34 protsenti. Lisaks madalamatele kasutuskuludele tõstab rohemärgis kinnisvara väärtust ja meelitab teadlikke investoreid ning rentnikke.
Õigesti juhitud jätkusuutlik kinnisvaraarendus loob pikaajalist väärtust nii omanikele kui ka kasutajatele. Sertifitseeritud hoonete puhul ei ole küsimus ainult rohemärgises – see on märk sellest, et arendajad ja investorid mõtlevad suuremalt ning kaugemale, kui ainult ehitamise hetk. Kas sinu kinnisvara vastab juba tänapäeva- ja tulevikunõuetele?
Kui soovid, et sinu hoone oleks energiatõhus, mugav ja jätkusuutlik, saame Foruses aidata leida parimad lahendused ja viia sinu hoone maineka LEED sertifikaadini, mis on kokkuvõttes investeering tulevikku. Oleme Foruses nõustanud läbi aastate paljusid erinevaid ettevõtteid ja aidanud rohemärgist saada ka juba olemasolevatele hoonetele.
Probleem pole ainult reeglites, vaid ka kvaliteedis
Viimase aja meediakajastustes on esile toodud juhtumeid, kus uued hooned ei vasta ootustele. Ehitusvead, kehv kvaliteet ja planeerimisvead võivad muuta elu- või töökeskkonna ebamugavaks ja isegi ohtlikuks. Vaja on kvaliteetsemaid ehitusprotsesse ja suuremat vastutust ehitajatelt ning tellijatelt.
Sellised juhtumid kahjustavad sektori mainet ja annavad hoiatava õppetunni – lühiajalise kasumi tagaajamine võib viia pikaajaliste probleemideni nii hoone kasutajatele kui ka arendajatele ja ehitajatele. Kui ehitame hoolimatult, maksavad selle kinni tarbijad, kes seisavad silmitsi vigade ja ebakvaliteetse elukeskkonnaga. See mõjutab tervet ühiskonda – peame tegelema liigsest energiakulust ja materjalikasutusest tulenevate süvenevate keskkonnamõjudega.
Jätkusuutlik kinnisvara on tulevikukindel investeering
Ehitiste elukaare analüüs näitab, et madalama energiatarbimisega hooned, mille materjalikasutus on täpselt läbi mõeldud, vähendavad nii omanikule kui ka keskkonnale tekkivaid kulusid. Tuleviku ehitamine ei tähenda ainult rohelist retoorikat, vaid ka teadlikke valikuid materjalide ja tehnoloogiate kasutamises ning planeerimises. LEED-sertifitseeritud hooned on juba praegu paljude rahvusvaheliste suurfirmade standard, sest see tagab pikaajalise täiendava väärtuse. Teadmise, et lisaks jätkusuutlikule investeeringule on ehitades arvestatud ka hoone kasutaja heaolu ja ümbritseva keskkonna loomist.
Kokkuvõttes pole roheline ehitus enam tulevik, vaid see on juba meie olevik. LEED-sertifikaat ei ole pelgalt mainekujunduslik samm – see on investeering, mis tasub end ära nii rahaliselt kui ka hoiab keskkonda.
Kui soovid oma kinnisvara muuta keskkonnasõbralikumaks, energiatõhusamaks ja väärtuslikumaks, on Forus valmis aitama igas etapis – alates LEEDi eeluuringust kuni lõpliku sertifitseerimiseni. Koos loome kinnisvara, mis on kvaliteetne, mugav ja kestlik.
Võtke julgelt meiega ühendust, et viia oma projekt järgmisele tasemele.
Hoonete süsiniku jalajälje tegevuskava
Riik koostab 2027. aastaks riiklikku süsiniku jalajälje piirmäärade tegevuskava. Kehtima hakkavad järgmised nõuded:
- 1. jaanuarist 2028 tuleb hoone terve elutsükli süsiniku jalajälg arvutada kõikidele üle 1000 m² kasuliku pinnaga hoonetele.
- 1. jaanuarist 2030 laieneb süsiniku jalajälje arvutamise nõue kõikidele hoonetele, mis ehitatakse.
- 2030. aastast hakkavad kehtima ka hoone süsiniku jalajälje piirväärtused.
