Kas teadsid, et juba järgmisel aastal kohaldatakse kõigis Euroopa Liidu riikides ettevõtete kestlikkuse raporteerimise direktiiv ehk CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive)? See tähendab, et suurettevõtetel tuleb 2023. aasta majandusaruandes tegevusaruande osana avaldada jätkusuutlikkuse raport, mis kajastab, kuidas ärijuhtimine ja -tegevus mõjutavad potentsiaalseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid ühiskondlikke väljakutseid.
Suurettevõteteks, kellel tekib järgmisest aastast raporti esitamise kohustus, loetakse kõiki avaliku huvi üksuseid, kus on üle 500 töötaja. Samas tasub tähele panna, et tulevikus laieneb aruandluse kohustus ka teistele. 2023. majandusaasta kohta kohta peavad aruande esitama kõik suurettevõtted ja 2026. majandusaasta kohta kõik börsil noteeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Eestis on selliseid firmasid kokku ligi 240.
Mida peab sisaldama jätkusuutlikkuse kohta käiv raport?
Uus direktiiv tähendab, et laialt levinud ESG (environmental, social and corporate governance) aruandluse põhimõtete ja raamistike alusel töötatakse selle aasta sügiseks välja Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse standardid (ESRS). Seega peavad ettevõtted hakkama raporteerima oma äri majandamisel käiku võetud jätkusuutlike ja vastutustundlike samme ning plaane, mis lähtuvad keskkonna-, sotsiaal- ja ärijuhtimise aspektidest.
Avalikustama tuleb hakata sektori- ja ettevõttespetsiifilist teavet, mis muudab ettevõtted oluliselt läbipaistvamaks ja võrreldavamaks konkurentidega. Lisaks nõutakse ka sektorite ülest teavet, mis on võrreldav kõigi Euroopa Liidus tegutsevate ettevõtetega. Seega saab tegu olema kindlasti äärmisel mahuka infokogumiga.
Juba ainuüksi kliimastandardi järgi tuleb avalikustada, kuidas on ettevõtte ESG strateegia ja ärimudel kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega.
• Millised on kliimamuutuse mõjud ettevõttele? Kuidas nendega arvestatakse ettevõtte strateegias ja ärimudelis?
• Kuidas on tagatud ettevõtte strateegia ja ärimudeli vastupidavus kliimamuutusega kaasnevatele ülemineku ja füüsiliste riskidele, sh kliimamuutuse erinevate stsenaariumite korral?
• Millised on kliimamuutusega seotud riskid, võimalused ja mõjud ettevõtte väärtusahela kontekstis?
• Kuidas kasutatakse motivatsiooni- ja tasustamissüsteemides jätkusuutlikkuse mõõdikuid?
• Milline on ettevõtte kasvuhoonegaaside emissiooni jalajälg ja selle võrdlus baasaastaga?
• Kas ja kuidas arvestatakse äriliste otsuste (nt investeerimisotsused) tegemisel nende mõju kliimamuutuste vähendamisele?
• Kui suur osa ettevõtte käibest, investeeringutest ja kuludest on kooskõlas EL kestliku rahastuse taksonoomiaga ehk on n-ö „roheline“?
Aruandest saab firmadele iga-aastane kohustus, kus tuleb näidata ka progressi võrreldes baasaastaga. Seega jätkusuutlikke ja vastutustundlike meetmeid kasutusele võttes ja tegevusi muutes peavad tulemused igal aastal olema veidi paremad kui eelmisel.
Mida tähendab uus kohustus ettevõtetele tänasel päeval?
Lähtuvalt ettevõtte suurusest võib uus aruandluse kohustus tunduda hetkel kauge tulevikuna, kuid tegelikult tasub juba nüüd oma ettevõtte tegevust ja väärtusruumi vastutustundlikumaks ning jätkusuutlikumaks kujundada. Miks mitte panna esimesed eesmärgid paika juba uueks majandusaastaks tegevusplaane ja eelarveid koostades?
Vaadates eelpool mainitud kliimastandardit, siis on eriti oluline läbi keskkonna- ja energiasäästlikkuse prisma vaadata kõiki tootmise, transpordi ja ka kinnisvaraga seotud tulevasi investeeringuid. Näiteks kui ettevõttel on lähiaastatel eesmärk leida uus kontor või tootmishoone, siis tasub juba praegu astuda vajalikud sammud, et see investeering tulevikus kvalifitseeruks ’’rohelisena’’ ja vähendaks ettevõtte jalajälge. Üks võimalus selleks on ehitada energiatõhus rohehoone või renoveerida vana vastavalt sellealastele nõuetele.
Forus on kõigile huvilistele abiks energiatõhusa rohehoone konsultatsiooniga, mille alusel koostatakse tehniline lähteülesanne projekteerijale. See tagab, et ehituse või renoveerimise käigus arvestatakse kõigi oluliste seaduste ja nõuetega ning lõpptulemus on kooskõlas nii ettevõtte vajaduste kui ka jätkusuutlikkuse standarditega. Energiatõhus projekt annab ka paremad finantseerimistingimused kinnisvaraga seotud investeeringutele. Foruse asjatundlikud spetsialistid nõustavad ettevõtet igas ehitusetapis ja tänu sellele on ärihoonele võimalik väljastada rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika alusel LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) sertifikaat, mis tõendab hoone keskkonnasõbralikkust.
