Keskkonnasõbralik ehitus pole pelgalt trend – see on saanud kvaliteedistandardiks. Üha enam kinnisvaraarendajaid pöörab tähelepanu hoonete keskkonnamõjudele ja energiatõhususele. Rohesertifikaadid mängivad järjest olulisemat rolli ka meil Eestis ja see on arendajale oluline müügiargument näiteks ankurrentnike ja finantseerijate leidmisel.
Forus on aidanud mitmekümnel hoonel saada LEED-sertifikaat ja paljud on praegu töös. Lisaks LEEDile antakse välja veel BREEAMit.
Rahvusvahelised ettevõtted (nt tehnoloogia-, pangandus- ja logistikasektoris) eelistavad tihti sertifikaatidest LEEDi, sest tegemist on globaalse standardiga ja tagab ühtse kvaliteedi kõikides riikides. Seega võib öelda, et LEED on rahvusvaheliselt tuntuim ja levinum nimi, samas kui BREEAM on Euroopas rohkem kasutusel.
Foruse abiga on saanud LEED-sertifikaadi näiteks mitmed Ülemiste linnaku hooned, Viru keskus, Kaamose ärihooned, Capital Milli ärihooned jne. Praegu on teiste hulgas sertifitseerimisel Golden Gate’i büroohoone, Tartu maantee 15 kinnistul kerkiv kortermaja Stellar jne.
BREEAMit leidub meil Eestis samuti. Näiteks on kinnisvaraarendaja Kapitel üks teenäitajatest, kes on otsustanud kõik oma uued hooned arendanud vastavalt BREEAM rohesertifikaadi vähemalt tasemele „Very Good“.
Mis vahe on täpsemalt nendel kahel sertifikaadil? Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre aitab lähemalt selgitada.
LEED ja BREEAM – tehniliselt väga sarnased
Nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Method) hindavad mõlemad hoonete keskkonnamõju, kuid lähenemine ja metoodika on neil natukene erinev.
LEEDi ja BREEAMit on võimalik teha pea kõikidele hoonetele (bürood, tootmishooned, kaubanduskeskused, hotellid, kortermajad jne) ja soovi korral ka ainult rendipinnale. Forus pole siiani teinud LEED sertifikaati vaid eramajadele.
LEED-sertifikaat on loodud USAs ja selle töötas välja US Green Building Council (USGBC). Tegemist on rahvusvaheliselt enim kasutatud rohehoonete hindamissüsteemiga ja see on levinud enam kui 160 riigis. Sertifitseerimisprotsess on selge ja struktureeritud. Hoone saab punkte erinevates kategooriates, nagu näiteks energia- ja veekasutus, materjalide valik, sisekliima ning asukoht. Kokku võib hoone koguda kuni 110 punkti ning selle alusel antakse vastav tase – Certified, Silver, Gold või Platinum. Viimane nendest on kõrgeim tase.
BREEAM pärineb Suurbritanniast ning on Euroopas üks levinumaid hindamissüsteeme. Eeliseks peetakse selle paindlikkust ja see võimaldab arvesse võtta kohalikke seadusi ning kliimatingimusi. Hindamine toimub koostöös litsentseeritud hindajaga, kes viib läbi põhjaliku analüüsi ja koordineerib dokumentatsiooni. BREEAMi hinnangutasemed on Pass, Good, Very Good, Excellent ja Outstanding.
LEED ja BREEAM – mis neid eristab?
Jaanika Veldre selgitab, et kaks sertifikaati on tehniliselt üsna sarnased ning mõlemad arenevad pidevalt, võttes üle maailma parimaid praktikaid hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja haldamisel. Siiski on nende lähenemine sertifitseerimisele märkimisväärselt erinev.
Näiteks BREEAMi puhul antakse välja kaks sertifikaati – üks projekteerimise ja teine valmimisjärgse hindamise põhjal. LEEDi puhul väljastatakse sertifikaat vaid üks kord – pärast hoone valmimist.
LEED-süsteemis on väga ranged kohustuslikud nõuded, mida tuleb täita. Vastasel juhul ei saa hoone sertifikaati, isegi kui muud punktid on täidetud. BREEAM on paindlikum.
BREEAM võimaldab näiteks hoone puhul välja tuua selle erinevaid tugevusi – näiteks ei pruugi hoone olla väga energiatõhus, kuid see-eest võib see paista silma hea sisekliima või looduslike materjalidega. Seega ta siiski saada madalama taseme sertifikaadi ehk süsteem võimaldab erinevaid aspekte tasakaalustada.
Peamine erinevus kahe süsteemi vahel peitub aga lähenemises. LEED-sertifikaat on rohkem standardiseeritud ja keskendub globaalsele võrreldavusele. BREEAM annab aga rohkem vabadust kohandada nõudeid vastavalt kohalikele tingimustele.
LEEDi hinnatakse sageli kasutajasõbralikumaks ja protsessilt kiiremaks, BREEAM seevastu võib olla töömahukam, kuid võimaldab põhjalikumat hindamist, eriti keskkonnamõjudelt. LEED on aga eelistatud suurkorporatsioonide poolt, kes tegutsevad rahvusvaheliselt ja järgivad globaalseid standardeid.
Sertifitseerimisprotsessi erinevused
LEEDi puhul osaleb projektis USGBC organisatsiooni liige, kelleks on näiteks Forus. Konsultant registreerib ise projekti, järgib LEEDi nõudeid, hindab sobivust ja annab nõu kogu sertifitseerimise protsessis. Seejärel saadab materjalid USA Green Building Council’ile (USGBC), kus eri valdkondade eksperdid seda hindavad. Kui kõik vastab nõuetele, väljastatakse vastava tasemega LEED-sertifikaat.
BREEAMi lähenemine erineb märgatavalt. Kui tehnilised kriteeriumid võivad LEEDiga kattuda, siis hindamisprotsess on teistsugune. BREEAMi süsteemis on võtmeisikuks hindaja, kes kontrollib esitatud dokumentatsiooni. Tavaliselt töötab projektiga BREEAMi konsultant, kuid hindamise viib läbi üks inimene, mitte ekspertgrupp. Hindaja teeb kaks kontrolli – projekti koostamise ajal ja objekti valmides. Ta kontrollib dokumentatsiooni vastavust kriteeriumitele ning koostab aruande, mis saadetakse Suurbritanniasse auditeerimiseks. Selle põhjal väljastatakse BREEAM.
LEED ja BREEAM – kumba eelistada?
Uute kaubandus- või büroohoonete arendamisel ja ehitamisel on peamine küsimus pikaajalise ankurrentniku leidmine. Sageli on nendeks mõned välismaised suured ettevõtted, kes peavad rohesertifikaati väga oluliseks. Ettevõtetel on oma keskkonnaeesmärgid ja LEED-sertifikaat on üheks kriteeriumiks, kas üüripinnale kolitakse või mitte
„Välismaal on LEED väga levinud ning sellest teatakse väga palju. Seega, kui tegemist on rahvusvahelise arendusprojektiga või siht on meelitada välismaa investoreid, võib LEED olla sobivam valik tänu oma tugevale brändile ja ühtsele metoodikale,“ usub Veldre. Ta lisas, et see on ka üks põhjustest, miks Forus on valinud LEED-sertifitseerimise. Euroopa turul on märgata aga rohkem BREEAMit, mis võib olla paindlikum valik.
Jaanika Veldre käis ise hiljuti Prahas LEEDi konverentsil, kus jäi tema jaoks kõlama, et paljudel riikides ei ole küsimus, kas teha rohesertifikaat või mitte, vaid milline. See on hoonete puhul hügieenitasemeks. LEEDil tuli hiljuti välja ka uuendatud versioon. Kuna standardid uuenevad ja tehnoloogia areneb, on plaan sertifikaadi nõudeid regulaarselt iga viie aasta tagant täiustada.
Olgu eelistuseks LEED või BREEAM, viitavad Veldre sõnul mõlemad valikud sellele, et arendaja on teinud teadlikke valikuid, et vähendada oma hoone keskkonnamõju, parandada kasutajamugavust ning pikendada hoone elukaart. Lisaks keskkonnale peegeldavad mõlemad sertifikaadid ka ärilist tarkust – järjest enam üürnikke ja investoreid eelistavad sertifitseeritud hooneid.
„Rohesertifikaat ei näita ainult seda, et hoone vastab teatud keskkonnanõuetele, vaid peegeldab ka arendaja või omaniku pühendumust vastutustundlikule, pikaajalisele mõtlemisele,“ leiab Veldre.
Praegusel rohepöörde ajastul tõmbab kestlik, jätkusuutlik ja kliimasõbralik hoone nii inimesi, ettevõtteid kui ka kapitali. Väga paljud ettevõtted järgivad kestlikkuse põhimõtteid ja peagi pole küsimus selles, kas hoonel on rohesertifikaat, vaid kui kõrgel tasemel.
Kui soovid LEED-sertifikaadi kohta rohkem teada ja nõu, millest rohesertifikaadi teekonda alustada, võta Forusega julgelt ühendust.
