Forus Takso üks kaheksast naistaksojuhist Ülle Suve meenutab aastat 2004, kui esmakordselt rooli keerama hakkas. Ülle sõnul puutus ta toona väga palju kokku stereotüüpse mõtlemisega meeskolleegide poolt – naine ei saa autoroolis hakkama ja nagunii on ta varsti firmast läinud. Tollel ajal pidi Ülle end väga palju sellel ametikohal tõestama, kuna meestele ei meeldinud, kui nende mängumaale tuldi.
„Tänapäeval on hoopis teistmoodi. Nüüd võetakse, kui võrdset ning naised on isegi kallurijuhid. Mõni klient tuleb kohe juurde ja ütleb, et talle nii meeldib, kui naine juhib autot,“ kinnitab hõbedase Toyota Camry rooli keerav Ülle. Ta lisab naljatades, et isegi napsused meeskliendid muutuvad hetkega korralikumaks ja vaoshoitumaks, kui näevad naist roolis.
Mis töö juures kõige rohkem meeldib?
Ülle Suve ütleb, et taksojuhiamet meeldib väga lihtsal põhjusel – talle väga meeldib autoga sõita.
Võib öelda, et Ülle tööle asumine taksojuhina oli natukene juhuslik. Aastakümneid tagasi olid tema elus keerulised ajad ning ta töötas vahepeal mitmes kohas. See oli naisele väga kurnav ning ühel hetkel mõtles, et sooviks midagi muud teha. „Vaatasin üks päev niisama aknast välja. Järgmine hetk sõitis takso mööda ja mõtlesingi, et mulle ju meeldib autoga sõita – väga hea, olemas, lähen proovin taksojuhi ametit!“
Seejärel võttis ta ühendust tuttavaga, kes taksojuhte tundis, et uurida, mida selleks tegema peab, et taksojuhiks saada. Tuttav ütles, et tuleb minna Tallinna taksoparki ning Tulika Takso üles otsida.
„Läksin sinna. Kõik tundusid mehed. Kõndisin värava taga edasi-tagasi ja mõtlesin, et mis ma teen ja kas ikka lähen. Sirje-nimeline naine kontoris võttis mind lahkelt vastu ja ütles mulle, et muidugi tule tööle,“ meenutab ta.
Taksojuhiks saamiseks tuli läbida mõned kursused ja nii Üllest taksojuht saigi.
Vahel ka hirmu tundnud
Ülle arvab, et taksojuhi amet ei ole lihtne, eriti noorte inimeste jaoks, kellele on väikesed lapsed. Roolikeeraja peab tema sõnul oleks kindlasti keskmisest sotsiaalsem inimene.
Naine ise üldjuhul pikemat vestlust taksos ei algata, vaid tunnetab kliendi olekust ära, kas viimane soovib suhelda – see tuleb iseenesest. Suhtlemine peab taksos olema kokku lepitud. Mõni klient ütleb kohe otse, et temale ei meeldi rääkida ning seda peab arvestama.
Autojuht peab teadagi olema samuti psühholoogi rollis. Ülle tõdeb, et praegusel ajal ei tule seda väga tihti enam ette, kuna peale koroonapandeemiat ta öösel enam ei tööta, aga enne seda oli väga sage, et osad inimesed jõudsid terve oma eluloo talle ära rääkida.
„Inimesed väga palju jagasid oma elu – nii mehed kui ka naised. Eks rolli mängib ka see, et inimesed on napsused – häälepaelad lähevad siis ikka rohkem lahti!“
Ülle jaoks on oluline inimene ära kuulata ning kui küsitakse tema arvamust, siis ta püüab kaasa rääkida. „Osad inimesed on lihtsalt tänulikud, et saavad kellelegi südamelt kõik ära rääkida.“
Eks Ülle Suvegi on tundunud aeg-ajalt taksoroolis hirmu, kui kliendid käituvad veidralt ja räägivad agressiivselt mõnel poliitilisel teemal. Seda küll juhtub õnneks harva. Üllele meenub üks kord, kui tundis nii suurt hirmu, et pidi kliendid autost poolel teel välja viskama.
Ta oli tööl ka 2007. aasta aprillis, kui toimus pronksiöö. Tollele ajal laamendati ja vandaalitseti Tallinna kesklinnas. Ülle ema helistas talle ja soovitas tütrel mitte tööle minna. Kuna linnas oli palju sõjaväelasi ning politsei oli samuti igal pool, siis Ülle ei kartnud, vaid pigem oli meel kurb, sest kogu südalinn oli puruks pekstud.
Pole vaja muretseda
Ülle Suve töötab praegu esmaspäevast reedeni – alustab kell 6 hommikul ja lõpetab kell 18 õhtul.
Enne koroonaaega tegi ta nädalavahetustel ja öösel ka tööd, aga kuna pandeemia pani vahepeal ka ööelu pausile ja polnud taksojuhina midagi teha, otsustas Ülle üks hetk, et soovi enam öösel tööd teha. See tegi ta mugavaks, nagu Ülle ise ütleb. Kuna naise abikaasal on samuti nädalavahetused vabad, tundus see otsus samuti mõistlik.
Naine tunnistas, et ega tema abikaasale alguses ei meeldinud, et töötab öösel taksojuhina. „Ühelegi mehele ilmselt ei meeldi, et naine öösel tööl käib. Ütlesin oma mehele, et see on minu amet, olen harjunud, minuga ei juhtu midagi ning pole vaja muretseda, sest tänaval niisama kõndides võib ka midagi juhtuda,“ ütleb Ülle.
Tööd küll taksojuhtidel praegu on, aga alati võiks Ülle arvates rohkem olla. Täpset arvestust ta siiski ei pea, kui palju keskmiselt päevas või nädalas kliente on, kuid taksojuhitööga elab kenasti ära. Ülle küll tunnetab, et kliente on vähemaks jäänud, eriti turiste. Kui parasjagu kliente pole, kasutab ta aega lugemisele ja ristsõnadele. Vahepeal vaatab lihtsalt inimesi.
Ülle Suve on otsustanud, et pead taksojuhi ametit veel paar aastat. Peagi jõuab kätte ka pensionile jäämine ning see on tema jaoks õige aeg, mil taksojuhi rollist välja astuda.
Soovid samuti tulla Forus Takso tiimi taksojuhiks ja olla osa meie hoolivast ning sõbralikust meeskonnast? Anna meile endast märku SIIN.
